TT hagi ALM Invest OÜ vastu võla, kahju ja viivise nõudes
Harju Maakohtu 08.02.2017.a otsus (otsuses ekslikult 08.02.2016) Kaebuse esitaja ja kaebuse ALM Invest OÜ apellatsioonkaebus liik Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind 397,04 eurot apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): TT (ik esindajad XXXXXXXXX, XXX), esindaja Margit Teino Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): ALM Invest OÜ (12524814, Kesk- Sõjamäe tee 7e, Tallinn), esindaja vandeadvokaat N. Santaševa Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast ALM Invest OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 08.02.2017.a otsuse peale.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud ALM Invest OÜ menetluskulud tema enda kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja 1(5)
Tsiviilasi nr 2-16-4004 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
kestel
ka
Menetluse käik ja asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 27.11.2015 kostjalt 1 650 € eest sõiduki Land Rover Freelander Comfort 2,0 reg.m XXXXX, hageja sai ka sõiduki registreerimistunnistuse.
2.Sõiduki müügikuulutuses (http:www.auto24.ee/used/2128273) oli märgitud, et sõidukil on kehtiv ülevaatus kuni 07.2016 ning ei nähtunud, et sõidukil oleks olnud puudused. Hageja maksis sõiduki veo eest 27.11.2015 40 €, sest sellega ei saanud liigelda, kuna sellel puudus kehtiv liikluskindlustusleping ja sõiduki tuli ära viia puksiiriabiga. Hilisemal ülevaatusel selgus, et sõiduk polnud korras ega vastanud müügipakkumisele: sõidukilt oli eemaldatud kogu ülekanne, mis viiks veojõu käigukastist tagaratasteni, mootor oli defektne, kuna sellel polnud jõudu ega töötanud korralikult.
3.Autoteks OÜ vaatas sõiduki üle ja remondimaksumus oleks olnud 1106 €. Hageja taganes 02.12.2015 müügilepingust puuduste tõttu ning 04.12.2015 viis sõiduki tagasi kostja juurde kasutades puksiirabi, mille eest maksis 40 €. Veel selgus, et registreerimistunnistusel oli tehnoülevaatuse aasta number üle kirjutatud.
4.Kostja võttis puudustega sõiduki tagasi vaid tingimusel, et hageja allkirjastab 04.12.2015 müügilepingu ning selle kohaselt maksis kostja tagasi 1630 eurost 1300 €. Tegelikult pole hageja kostjale sõidukit tagasi müünud. Hageja arvates on tal lepingust taganemise korral õigus saada tagasi kokku 1630 €, seega kostja on võlgu veel 360 €. Lisaks tekkis seoses puksiirabi kasutamisega hagejal kahju 2*40 ehk 80 €. Kui kostja poleks sõiduki müümisel esitanud valet/eksitavat informatsiooni, ei oleks hageja seda ostnud ega pidanud kasutama puksiiriteenust kokku 80 €. Hageja palub kostjalt välja mõista 360 €, kahju hüvitise 80 €, viivise 9,51 € ja sealt edaspidiselt viivise protsendina seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni ja menetluskulud palub jätta kostja kanda, menetluskuludelt palub välja mõista viivise.
5.Vastuses hagile palub kostja jätta hagi rahuldamata, menetluskulud palub jätta hageja kanda. Hageja teadis, millises seisundis ta sõiduki ostis. Lepingu p 3 järgi kinnitas hageja, et tal pole pretensioone ja kinnitas, et tal oli võimalik sõidukiga põhjalikult tutvuda tema valitud ülevaatuspunktis, töökojas, automargi esinduses ja teha proovisõitu, kuid hageja loobus sellest. Hageja kinnitas lepingu p-s 3, et on sellest teadlik ja et on sõiduki välisest ja tehnilisest seisukorrast teadlik ja et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, siis võivad sõiduki erinevad osad, detailid, sõlmed vajada väljavahetamist, remonti või olla purunenud või puruneda peale seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama, samuti et sõidukil võivad ilmneda defektid, puudused, mis pole müüjale teada. Hageja kinnitas, et tal ei ole pärast lepingu allakirjutamist pretensioone ega rahalisi nõudeid ja muid nõudeid.
6.Lepingust taganemist pole toimunud, kostja ei ole hageja taganemisavaldust kätte saanud. Ka e-kirja sõnastusest pole võimalik aru saada, et hageja soovib lepingust taganeda, sellest saab järeldada, et seda võib olla soovitakse tulevikus teha.
7.Kahju tekkimine 80 € ulatuses ei ole seotud kostja väidetava rikkumisega. Et hageja soovis liikluskindlustuslepingu sõlmimise asemel kasutada puksiirabi, ei ole kostja vastutada. Kostja ostis sõiduki vastavalt poolte kokkuleppele hagejalt 1300 € eest 04.12.2015 tagasi, lepingus pole mingeid märkeid selle kohta, et hageja pole müügihinnaga nõus või et oleks tegemist lepingust taganemisega. Kui oleks olnud taganemine, oleks sõlmitud vastav akt.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-16-4004
8.Harju Maakohus tegi otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 360 eurot ja viivise 7,84 eurot, viivise edasiulatuvalt alates 12.03.2016 võlalt seadusjärgses määras. Hageja kahju hüvitamise nõude jättis kohus rahuldamata, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 100 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse tühistada, va resolutsiooni punkti 3 osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata ja jätta hagiavaldus uue otsusega rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Määruse põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
11.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 440 eurot ja viivise 9,51 euro ja edasiulatuva viivise 0,10 eurot päevas tasumist Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja kohtuotsuse osas, milles hagi rahuldati, sh menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Siiski nähtub apellatsioonkaebusest, et menetluskulude peale on esitatud kaebus vaid põhjusel, et kostja leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata ja sellest tulenevalt menetluskulud jätta hageja kanda. Muul põhjusel menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud. Samuti puuduvad apellatsioonkaebuses põhjendused, miks kostja leiab, et maakohus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määranud ebaõigesti.
12.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kuna maakohtu otsuse järgi hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalisele suurusele ei ole kostja esitanud vastuväiteid, mis annaksid alust ringkonnakohtul maakohtu otsuse põhjendatust selles osas kontrollida, siis puuduvad alused võtta apellatsioonkaebus menetlusse ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise põhjendatuse kontrollimiseks.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt
3(5)
Tsiviilasi nr 2-16-4004 ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. Asjaolu, et maakohus jättis osaliselt materiaalõiguse normid kohaldamata, ei toonud kaasa ebaõiget lõpplahendit.
14.Maakohus tuvastas, et hageja poolt ostetud sõiduk oli puudustega, st ei vastanud lepingutingimustele, kuna müügikuulutuse järgi oli sõiduk nelikveoline ning mootori töötamise puuduste kohta märge puudus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejale müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Isegi kui möönda kostja väite õigsust selles, et arvestades müüdud sõiduki vanust ja seisukorda ei saanud hageja eeldada, et sõiduki mootor on täielikult töökorras, avaldas kostja müügikuulutuses ebaõigeid andmeid, et sõiduk on nelikveoline. Hageja väidete kohaselt ei olnud sõiduk nelikveoline, sõidukil oli eemaldatud kogu ülekanne, mis viiks veojõu käigukastist tagaratasteni. Hageja tõendas puuduste olemasolu hinnapakkumise ja fotodega. Seega juba see asjaolu, et sõiduki müügitingimuste järgi pidi sõiduk olema nelikveoline aga tegelikult see omadus puudus, oli oluline lepingurikkumine. Sellist puudust ei saa kostja õigustada väitega, et sõiduk oli kasutatud.
15.Saades teada puudustest ja nende kõrvaldamise maksumusest, taganes hageja lepingust. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja sai e-kirjaga saadetud taganemisavalduse kätte, kuna vastas hageja e-kirjale. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tagastas sõiduki kostjale.
16.Maakohus leidis, et sõiduki tagastamisel poolte vahel sõlmitud 04.12.2015 müügilepingul, milles hageja esines müüjana ja kostja ostjana ei olnud õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus leiab, et lõppjärelduses on maakohtu seisukoht õige.
17.Maakohtus tugines hageja sellele, et kostja keeldus peale 27.11.2015 müügilepingust taganemist hagejalt ilma uut müügilepingut sõlmimata sõidukit vastu võtmast ning seetõttu oli hageja sunnitud sõlmima uue müügilepingu, et ära hoida kahju, mis oleks tekkinud sellest, et treileril kostja juurde toodud sõiduk tuleb tagasi hageja juurde viia. Sisuliselt tugines hageja sellele, et 04.12.2015 sõiduki tagastamisel sõlmitud müügileping oli tühine. Ringkonnakohus leiab, et 04.12.2015 sõlmitud tehing on tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi vastuolu tõttu heade kommetega. 04.12.2015 sõlmitud lepingus olid TsÜS § 86 lg 2 p 2 mõttes vastastikused kohustused heade kommete vastaselt ebaproportsionaalsed, sest kostja sai tehingu kohaselt liiga suure eelise, kuna ta ostis sõiduki odavamalt, kui ise samale isikule mõned päevad varem müüs. Tõendatud ei ole, et 04.12.2015 sõlmitud müügilepingu ajal oli sõiduki turuväärtus langenud võrreldes 27.11.2015 sõlmitud müügilepinguga. Ringkonnakohtu arvates on tõendatud ka hageja erakorraline vajadus ja sõltuvussuhe kostjast. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tõi sõiduki treileril kostja juurde ning kostja oli nõus sõiduki vastu võtma peale müügilepingu sõlmimist, hoolimata sellest, et hageja oli esimesest müügilepingust taganenud. Kostja ei ole väitnud, et ta oli nõus taganemise tõttu sõiduki vastu võtma ja taganemise tulemusel saadu hagejale tagastama ka uut müügilepingut sõlmimata. Ringkonnakohtu arvates pidi kostja 04.12.2015 müügilepingu sõlmimisel hageja rasketest asjaoludest teadma või teadma pidama, sest oluliste puudustega sõidukit ei oleks ta saanud mõnele teisele isikule 27.11.2015 märgitud hinnaga maha müüa, sest ka kostja ise keeldus selle summa maksmisest.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-16-4004 Seega on 04.12.2015 müügileping tühine ja sellele ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi.
18.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja taganemine on kehtiv ning kostjal tuleb hagejale 27.11.2015 lepingu järgi saadu tagastada. Kuna hageja tasus 27.11.2015 lepingu eest 1650 eurot aga kostja on tagastanud hagejale vaid 1 300 eurot, siis rahuldas maakohus õigesti hageja hagi 360 euro ulatuses.
19.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.