2-17-865/35 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Hageja põhjendused Kostja üüris Hagejalt eluruumi aadressil xxx. Eluruumi kasutamise aluseks oli 01.06.2003 sõlmitud, algselt tähtajaline, kuid alates 01.06.2008 tähtajatuks muutunud üürileping nr xx. Uus versioon lepingust sõlmiti 01.08.2016 seoses üldise linnavalitsuse poolse üürihindade korrigeerimisega ja lepingu teksti kaasajastamisega, kuivõrd võlaõiguse regulatsioon oli vahepeal oluliselt muutunud. Üür kuni 01.08.2016 oli 21,31 eurot kuus, alates 01.08.2016 oli üür 90 eurot kuus. 18.04.2016 korraldusega nr xxx otsustas Hageja Kostjaga üürilepingu lõpetada kolmekuulise etteteatamise tähtajaga. Põhjus üürilepingu lõpetamiseks tulenes sellest, et Kostja ei olnud hoolimata korduvatest tähelepanu juhtimistest korrigeerinud oma käitumist ning põhjustas oma vägivaldse ja korda rikkuva käitumisega teistele kortermaja elanikele pidevat hirmu ja meelehärmi. Leping otsustati üles öelda korraliselt vähemalt kolme kuulise etteteatamise tähtajaga, et anda Kostjale piisav aeg, leidmaks endale sobiv eluase kusagil mujal. Linnavalitsuse 29.04.2016 kirjas. Kostjale paluti Kostjal üüripind vabastada lepingu lõppedes 31.08.2016. Kostja ähvardas lepingu lõpetamisest kuuldes suuliselt üürilepingu lõpetamise vaidlustada. Kuivõrd mingisugust vaidlustust ähvardusele ei järgnenud, siis saatis Hageja Kostjale täiendava eluruumi vabastamise kohustust meelde tuletava teate 18.08.2016. Hoolimata korduvast meeldetuletusest Kostja eluruumi ei vabastanud ning samuti ei ole Kostja siiani üürilepingu lõpetamist ka mingil viisil vaidlustanud. 09.12.2016 saatis Hageja Kostjale veel kord kirja, milles palus eluruumi vabastada hiljemalt 31.12.2016, vastasel korral pöördub Hageja kohtu poole eluruumi ebaseaduslikust valdusest vabastamise hagiga. Seisuga 17.01.2017 ei olnud Kostja endiselt eluruumi vabastanud. Kuivõrd Kostja jätkas ja jätkab siiani Hagejale kuuluva eluruumi kasutamist hoolimata üürilepingu lõppemisest, siis tekkisid ka eluruumi kasutamisel kommunaalkulud, mida tuli ja tuleb siiani Hagejal kui korteriomanikul tasuda. 31.12.2016 seisuga on Hageja tasunud Kostja poolt tarbitud kommunaalkulude eest 224,29 eurot ning see summa aina kasvab kuni Kostja jätkab eluruumi ebaseadusliku kasutamist. Hageja on seisukohal, et üürilepingu lõppemise järgselt Kostja poolt tekitatud kommunaalkulude näol on tegemist Kostja poolt Hagejale õigusvastaselt tekitatud kahjuga VÕS § 1045 lõike 1 punkti 5 mõttes. Selline kahju kuulub Kostja poolt hüvitamisele. Hageja palub rahuldada hagi ja kohustada Rita Vompast vabastama eluruum aadressil xxx tema ebaseaduslikust valdusest. Mõista Rita Vompaselt kahjuhüvitisena Viljandi linna kasuks välja kommunaalkulud, mida Viljandi linn on kandnud peale Rita Vompasega üürilepingu lõpetamist eluruumis aadressil xxx summas 224,29 eurot koos kohtumenetluse ajal lisanduvate kommunaalkuludega. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja põhjendused Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel on 01.08.2016.a sõlmitud kirjalik eluruumi üürileping tähtjaga 31.08.2016.a. Vaidlust ei ole antud asjas selles, et kostja Rita Vompas jätkas eluruumi kasutamist ka peale 31.08.2016.a., so. peale kirjalikult sõlmitud üürilepingu lõpptähtaja möödumist.

Võlaõigusseaduse ( edaspidi VÕS) § 310 lg.1 kohaselt, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Üürileandja ( hageja) sai teada või pidi teada saama, et kostja jätkas antud eluruumi kasutamist ka peale üürilepingu lõpptähtaja möödumist 31.08.2016.a. Seega üürileandja , kui ta soovis, et üürileping ei muutu tähtajatuks, pidi ta teatama oma soovist üürnikule hiljemalt 14. septembriks 2016.a., mida aga üürileandja teinud ei ole. Kuna üürileping oli sõlmitud kirjalikus vormis, siis kõik lepingust tulenevad tahteavaldused tuli teostada samas vormis, so. kirjalikus vormis. Antud hagimaterjalide juures puuduvad tõendid selle kohta, et üürileandja (hageja) oleks teavitanud üürnikku ( kostjat) ajavahemikul 01.09.2016 kuni 14.09.2016.a. tähtajalise üürilepingu lõpetamise soovist. Seega sellest tulenevalt saab järeldada, et 01.08.2016.a. sõlmitud üürileping on muutunud tähtajatuks üürilepinguks ja kostja kasutab hagejale kuuluvat üüripinda õiguslikul alusel. Hageja poolt on kostjale esitatud 31.12. 2016.a. arve nr. 1940 xxx eluruumi kasutamise eest kogusummas 224,29 €, mis on kostja poolt tasutud. Hageja poolt kostjale 09.12.2016.a. saadetud eluruumi vabastamise nõue on õigusliku aluseta. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt tähtajatuks muutunud üürilepingu alusel eluruumi vabastamiseks kuna üürnik kasutab antud eluruumi õiguslikul alusel. Hageja ei ole esitanud kostjale tähtajatu üürilepingu ülesütlemisavaldust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud panna hagejale. Hageja seisukoht kostja vastusele Tegelikult ei ole Kostjaga sõlmitud uut üürilepingut ei 01.08.2016 ega ka varem ning Kostja kasutas xxx eluruumi ühe ja sama üürilepingu alusel juba alates 2003. aastast. Tõepoolest on aja jooksul seda üürilepingut muudetud ja nii muudeti seda ka 01.08.2016 kui Hageja kehtestas kõigile oma korteritele uued üürihinnad ja muutis üürilepingu üldtingimusi, et viia need kooskõlla kehtiva regulatsiooniga. Kuivõrd muudatusi oli mitmeid, siis ei pidanud Hageja otstarbekaks hakata tekitama üürilepingutele muutmise lisasid vaid koostas kõigile üürnikele tervest lepingust uue redaktsiooni, milles kõik muudatused sisaldusid. Uues redaktsioonis üürileping Kostjaga allkirjastati 01.08.2016. Selleks hetkeks oli Kostjale juba esitatud selle sama üürilepingu ülesütlemise teade 29.04.2016 seisuga ning määratud tähtaeg, millal Kostja kohustub eluruumi vabastama. Lepingu lõppemise tähtajaks loeti 31.08.2016. Hageja tunnistab, et 01.08.2016 sõlmitud üürilepingu uues redaktsioonis on tõepoolest märgitud lepingu tähtajaks 31.08.2016, mis viitaks justkui oleks sõlmitud uus tähtajaline leping, kuid tegelikult oli üürilepingute uuendamise käigus lepinguid vormistanud ametnik lihtsalt ühe sammu ette mõelnud ja kuivõrd ta teadis, et kõnealune leping on üles öeldud ja lõppemise tähtpäevaks määratud 31.08.2016, siis nii kandis ta selle kuupäeva ka lepingu uuele redaktsioonile, et Kostjal oleks selgelt silma ees, et leping on üles öeldud ning tal tuleb 31.08.2016 eluruum vabastada. Hageja möönab, et juriidiliselt korrektne ja segadust välistav oleks olnud üürilepingu uuele redaktsioonile üürilepingu tähtajaks märkida jätkuvalt „tähtajatu“. Samas teadis Kostja kogu aeg, et temaga ei sõlmitud 01.08.2016 uut lepingut ning üürileping, mille alusel ta ruumi kasutab on üles öeldud alates 31.08.2016 ning tal tuleb eluruum tähtpäeva saabudes vabastada. Hageja eeltoodud veendumust, et Kostja sai suurepäraselt kogu aeg aru, et temaga ei sõlmitud 01.08.2016 uut üürilepingut, kinnitab ka asjaolu, et Kostja taotles peale lepingu ülesütlemise teate saamist Hagejalt sotsiaaleluruumi. Hageja lisab tõenditena Kostja vastava 18.08.2016 taotluse ja Hageja 15.08.2016 korraldusega nr 603 antud eitava vastuse sellele, kuivõrd Kostja ei kvalifitseerunud oma varandusliku seisu ja sissetulekute kohaselt sotsiaaleluruumi saama õigustatud isikuna. Siinkohal on asjakohane märkida, et juba 18.07.2016 esitatud sotsiaaleluruumi taotluses on Kostja märkinud, et tema senine üürileping lõpeb 31.08.2016 ja sellest hetkest edasi soovib ta taotleda Hagejalt sotsiaaleluruumi.