Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-117958

Tsiviilasi

AS Xxxxhagi Xxxxvastu võlgnevuse 1674.20 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1674.20 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS xxxx, registrikood xxxx asukoht xxxx Hageja volitatud esindaja: Kristel Kongi (e-post: [email protected]) Kostja: xxxx, isikukood xxxx, elukoht xxxx; käesoleval hetkel kannab karistust xxxx, asukohaga xxxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON:

1) Rahuldada hageja AS Xxxxhagi. 2) Mõista kostjalt Xxxx(isikukood xxxx) hageja AS Xxxx(registrikood xxxx) kasuks välja 1674.20 eurot. 3) Jätta rahuldamata kostja Xxxxtaotlus tsiviilasja nr 2-16-117958 menetluse peatamiseks. Menetluskulude jaotus: 1) Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja Xxxxkanda. 2) Määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks 225 eurot ning mõista XxxxAS Xxxxkasuks välja menetluskulu (riigilõiv) 225 eurot.

Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord 1) Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hageja AS Xxxxhagi tuleb täielikult rahuldada. 2) TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne (10)

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 3) Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne (10) päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. 4) TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul (10 päeva jooksul) teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. 5) Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab loa edasikaebamiseks. 6) Kostja Xxxxon esitanud kohtule käesoleva tsiviilasja menetluse peatamise taotluse (tl 58, 78) põhjendusega, et ta ei valda eesti keelt ning et ta viibib käesoleval ajal kinnipidamisasutuses - xxxx. Hageja leiab (tl 82), et kostja menetluse peatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna ei esine menetluse peatamise aluseid. Kohus jätab kostja menetluse peatamise taotluse rahuldamata, kuna ei esine TsMS § 353 kuni § 356 sätestatud menetluse peatamise aluseid. Ainuüksi kinnipidamisasutuses viibimine ja eesti keelt emakeelena mitteoskamine ei ole menetluse peatamise aluseks. Kostjal on ka kinnipidamisasutuses viibides olnud võimalik esitada omapoolseid seisukohti ja taotlusi, mida kostja on ka korduvalt menetluse käigus teinud. Samuti on kostja olnud võimalus esitada oma menetlusdokumendid vene keeles. Menetluskulude jaotus 7) TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses. 8) TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 9) TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 10) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Käesolevas asjas on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv kogusummas 225 eurot (tl 41, 42). Kohus leiab, et hageja menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik.