Muud › Muud hagiasjad

kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale isiklikult kätte toimetatud 13.detsembril 2006 (tl 9). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja on asja menetlemisel tasunud riigilõivu 650 krooni (tl 5). Tartu Maakohtu 16.oktoobri 2006 tagaseljaotsusega on kostjalt välja mõistetud 8 821 krooni, millest võlgnevus tasumata kauba eest on 7 182 krooni, viivis 43 krooni ja leppetrahv 1 596 krooni. TsMS §-de 139 lg 2 p 1, lg 3 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg 1, 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi ning hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivise ja leppetrahvi nõuete puhul on tegemist TsMS § 133 lg 2 tulenevalt kõrvalnõuetega. Eeltoodut arvestades on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud põhinõudena 7 182 krooni ning kõrvalnõuetena viivis 43 krooni ja leppetrahv 1 596 krooni. Seega on käesolevas asjas hagihinnaks 7 182 krooni. Vastavalt RLS § 37 lg 1 tuleb hagihinnalt 7 182 kroonilt tasuda riigilõivu 550 krooni. Neil asjaoludel kohtunik leiab, et kuna hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 650 krooni, on hageja seega tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 100 krooni. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleda seaduses ettenähtud korras enammakstud riigilõivu tagastamist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb K. K. välja mõista OÜ Koduliising kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel hagihinnalt, so 7 182 kroonilt, summas 550 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.