Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

selgitab, et teenuse osutaja on loovutanud hagejale nõude kostja vastu 499,99 krooni koos kõrvalnõuetega. Hageja on seisukohal, et kostja mittenõustumine võlgnevuse tasumisega põhjusel, et lepingus märgitud krediidilimiidiks oli 1500 krooni, on ekslik, kuna krediidilimiit oli teenuse osutaja õigus nimetatud summast alates piirata teenuse tarbijale teenuseid osutamast. Tegemist ei olnud kohustusega. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on jätnud tähtajaks tasumata 499,99 krooni, on hagejal tulenevalt lepingu tingimustest õigus nõuda nimetatud summa ulatuses viiviseid. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et hagi on esitatud õigetel alustel ja on tõendatud. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus, viivised ning panna tema kanda kohtukulud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled seda taotlenud ei ole. AS-i (A-iS õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud lepingust ning teatisest AS-i ja osaühingu vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 999,98 krooni, millest põhivõlg moodustab 499,99 krooni ja viivised 499,99 krooni. Kostja vaidleb võlgnevuse tasumisele vastu põhjendusel, et teenuse osutaja ei blokeerinud tema telefoni krediidilimiidi 1 500 krooni ületamisel. lepingule allakirjutamisega kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lisaks olevaid teenuse kasutamise tingimusi. Hageja on lisanud hagiavaldusele ka lepingu lõpetamise ajal kehtinud mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimused. Vastavalt nimetatud tingimuste punktile 4.1.2. oli klient kohustatud tasuma teenuste eest, mis on talle osutatud, õigeaegselt vastavalt tingimustega kehtestatud korrale. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste punkti 4.1.3. kohaselt kostja oli kohustatud mitte ületama teenuste kasutamisel krediidilimiiti. Seega oli kostja kohustus jälgida, et ta krediidilimiiti ei ületaks. Lepingu tingimustes ei ole sätestatud teenuse osutaja kohustust blokeerida telefoniteenus, kui tarbija ületab krediidilimiiti. Kostja on jätnud hagejale tasumata 499,99 krooni. Kohus leiab, et krediidilimiidi ületamine ei vabasta kostjat arve tasumisest, kuivõrd kostja on teenust kasutanud ning tulenevalt lepingu tingimuste punkti 4.1.2. eest on ta kohustatud talle osutatud teenuste eest ka tasuma. Õige on hageja seisukoht, et vastavalt tingimuste p 1.2.7 on krediidilimiit hageja õigus osutada tarbijale teenuseid ettemakset nõudmata, mitte kohustus. Seega ei ole hageja tingimusi rikkunud, küll aga kostja. Tähtajaks tasumata summadelt oli kostja kohustatud vastavalt lepingu tingimuste punktile 7.5. tasuma viivist, mida arvestatakse arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni ning saanud viivise summaks 896,23 krooni. Tegutsedes heas usus, on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist põhivõla ulatuses summas 499,99 krooni, mis kohtu hinnangul on mõistlik. Kuivõrd kostja jättis täitmata lepingust tuleneva kohustuse tasuda arved õigeaegselt, on hagejal õigus nõuda tulenevalt lepingu tingimustest tähtaegselt tasumata summadelt viivist.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 999,98 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 499,99 krooni ja viivistest summas 499,99 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 100 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 30 krooni (3% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 130 krooni.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.