Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx) Menetluse liik
Lihtmenetlus
(kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Xxxxhageja XxxxOÜ kasuks välja kahju hüvitis 810,79 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 7,82 eurot.
3.Mõista kostjalt Xxxxhageja XxxxOÜ kasuks välja alates 07.04.2017 viivis protsendina kahju hüvitiselt (810,79 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras kuni kahju hüvitise tasumiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja Xxxxkanda. 4.2 Välja mõista kostjalt Xxxxhageja XxxxOÜ kasuks menetluskulud 1058,47 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1058,47 eurot) tuleb kostjal Xxxxtasuda hagejale XxxxOÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-17-103695 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja XxxxOÜ esitas Harju Maakohtule 06.04.2017 hagi Xxxxvastu kahju hüvitise ja viivise nõudes. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise 810,79 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 7,82 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahju hüvitiselt summas 810,79 eurot alates 07.04.2017 kuni kahju hüvitise tasumiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Xxxxostis liisingu kaudu XxxxOÜ-le (registrikood xxxx) 2014. aastal XxxxOÜ-lt töösõiduki XxxxHPX. Kostja oli XxxxOÜ juhatuse liige. Kostja tellis 2016. aasta kevadel XxxxOÜ nimel hagejalt samale töösõidukile XxxxHPX hoolduse ja esisilla remondi. Töölehele on märgitud, et tööd tellis XxxxOÜ. Tööde tellimise ja nende vastuvõtmise kohta on töölehele allkirja andnud kostja. Hageja esitas XxxxOÜ-le 20.05.2016 arve nr AGRI56397 summas 810,79 eurot teostatud hooldustööde ja esisilla remondi eest. XxxxOÜ ei tasunud arvet nr AGRI56397. Arve tasumisega viivitamise tõttu alustas XxxxOÜ tehinguga seotud asjaolude uurimist. Hageja uuris kostjalt, kui hageja kliendi XxxxOÜ esindajalt, millest tulenevalt ei ole arvet nr AGRI56397 tähtaegselt tasutud. Hageja suulistele järelepärimisele vastas kostja, et kostjal puudus volitus lepingu sõlmimiseks ja ta tellis tööd eraisikuna.
3.Kostja ei olnud tööde tellimisel XxxxOÜ juhatuse liige ega tegele enam ettevõtte asjaajamisega. Äriregistri kandest nähtuvalt oli kostja XxxxOÜ juhatuse liige kuni 10.07.2015. Kostja ei olnud hagejat hoolduse ja remondi tellimisel juhatuse liikme staatuse muutumisest ega volituse puudumisest teavitanud. Hageja saatis 21.12.2016 XxxxOÜ-le järelepärimise. Hageja küsis, kas XxxxOÜ soovis tellida kirjeldatud tööd ja kas XxxxOÜ kiidab kostja esindusõiguseta tehtud tehingu heaks. XxxxOÜ ei vastanud esitatud järelepärimisele. Seega sõlmis kostja hagejaga lepingu töösõidukile XxxxHPX hoolduse ja remondi tegemiseks XxxxOÜ esindusõigust omamata. Hageja koostas 16.02.2016 arve nr AGRI56397 kohta kreeditarve nr AGRI59975 ning vormistas hoolduse ja remonditööde eest arve ümber kostja nimele, kes ei ole arvet tasunud.
4.Vastavalt eespool kirjeldatud asjaoludele ja esitatud tõenditele tellis kostja 2016. aasta kevadel hagejalt töösõidukile XxxxHPX hoolduse ja esisilla remondi. Hageja leidis, et poolte
2-17-103695 sõlmitud kokkulepe hoolduse ja remondi teostamiseks on käsitletav töövõtulepinguna VÕS § 635 tähenduses. Hageja on saavutanud teenuse osutamisega kostjaga kokkulepitud tulemuse, st teostanud töösõidukile XxxxHPX hoolduse ja esisilla remondi. Töö valmis ja kostja võttis töö vastu 17.05.2016. Kostja on kinnitanud seda enda allkirjaga. Kostja oli vaid poolteist aastat varem sama töösõiduki XxxxHPX hagejalt ostnud XxxxOÜ seadusliku esindajana. Töösõidukile 2016. aastal hooldust ja remonti tellides väitis kostja, et tööde tellija on XxxxOÜ. Kostja ei teavitanud hagejat, et kostja esindusõigus on vahepeal lõppenud. Järelikult eeldas hageja kolmanda isikuna põhjendatult, et kostjal on jätkuvalt XxxxOÜ esindusõigus.
5.Hageja esitas teostatud tööde eest arve XxxxOÜ-le, kuna arvas ekslikult, et tehing on tehtud esindaja kaudu. Kostjal ei olnud XxxxOÜ nimel tehingu tegemiseks esindusõigust, sellest tulenevalt pöördus hageja järelepärimisega XxxxOÜ poole. XxxxOÜ ei ole hageja järelepärimisele vastanud. Seega tuleb lugeda, et XxxxOÜ ei ole tehingut heaks kiitnud. XxxxOÜ ei kiitnud sõlmitud tehingut heaks, seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale kahju, mille kostja põhjustas esindusõiguseta tehingut sõlmides. Kostja teadis, et ta ei ole enam XxxxOÜ juhatuse liige. Seega peab kostja hagejale hüvitama ka lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist esitades teostatud tööde eest kostjale 16.02.2017 arve nr AGRI59977. Arve nr AGRI59977 kohaselt pidi kostja hoolduse ja remondi käigus teostatud tööde ning kasutatud varuosade ja õlide eest tasuma 810,79 eurot hiljemalt 21.02.2017. Järelikult muutus hageja nõue sissenõutavaks hiljemalt 22.02.2017. Kostja ei ole senini hüvitanud hoolduse ja remondi käigus teostatud töödega tekkinud kahju.
6.Kostja on hilisemas suhtluses väitnud ka, et kostja tegi tehingu eraisikuna. Sellest tulenevalt tugineb hageja alternatiivselt sellele, et kostja sõlmis töövõtulepingu füüsilise isikuna. Sel juhul on hageja poolt kostjale arve nr AGRI59977 esitamine käsitletav lepingu täitmiseks VÕS § 114 lg 1 kohaselt täiendava tähtaja andmisena, kuivõrd tasunõude muutus VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisest 17.05.2016. Ka selle käsitluse kohaselt on kostjal kohustus tasuda hagejale 810,79 eurot. Õiguslikult on sellisel juhul tegemist lepingu täitmise nõudega mitte kahju hüvitamisega. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 810,79 eurot. Eespool kirjeldatud asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtuvalt muutus hageja nõue sissenõutavaks hiljemalt 22.02.2017. Järelikult tuleb ka viivist arvutada alates sellest kuupäevast. Kostja on hagi esitamise seisuga põhivõla tasumisega viivituses 44 päeva (periood 22.02.2017 kuni 06.04.2017), järelikult on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 7,82 eurot (810,79*8%/365*44).
7.08.05.2017 esitas hageja arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja ei nõustunud kostja 24.04.2017 vastuses esitatud väidete ega seisukohtadega. Kostjal puudus esindusõigus hagejaga XxxxOÜ nimel tehingu sõlmimiseks. Hageja sõlmis 2016. aasta kevadel kostjaga tehingu arvates, et kostja on XxxxOÜ juhatuse liige. Hiljem selgus, et kostja ei olnud enam XxxxOÜ juhatuse liige. Hageja suulistele järelepärimisele vastas kostja, et kostjal puudus volitus lepingu sõlmimiseks ja ta tellis tööd eraisikuna. Sellest tulenevalt tegi hageja XxxxOÜ-le ettepaneku tehingu heakskiitmiseks. XxxxOÜ ei kiitnud tehingut heaks ja sellest tulenevalt puudus kostjal esindusõigus hagejaga tehingu sõlmimiseks. Kostja ei olnud 2016. aasta kevadel tehingut sõlmides XxxxOÜ juhatuse liige, samuti ei esitanud kostja hagejale tehingu sõlmimiseks volikirja. Arve tasumata jätmisel alustas hageja tehinguga seotud asjaolude uurimist. Hageja müügi finantseerimisega tegelev juhtkonna liige Margus Männik helistas 07.12.2016 isiklikult kostjale arve tasumise osas läbirääkimise pidamiseks. Seega on kostja kohtule 24.04.2017 vastuses esitanud ebaõigeid väiteid. Kostja väidab 24.04.2017 kostja vastuses, et kostja on suhelnud üksnes hageja tootejuhi Robin Aringo’ga. See ei vasta tõele ja tegemist on kohtu eksitamisega.
2-17-103695
8.Suulistele järelepärimistele vastas kostja, et ta ei tegele XxxxOÜ asjaajamisega. Kostja ei teavitanud hagejat varasema volituse ega esindusõiguse olemasolust. Kui kostja oleks järelepärimistele vastates esitanud vastava volikirja, oleks hageja nõude esitanud XxxxOÜ vastu. Kuivõrd kostja aga teatas, et ta ei sõlminud tehingut XxxxOÜ esindajana, siis tegi hageja XxxxOÜle ettepaneku tehingu heakskiitmiseks. Hageja on XxxxOÜ-le vastava ettepaneku teinud. XxxxOÜ-le saadetud ettepanek tuleb lugeda kättesaaduks. Hageja saatis tahteavalduse (ettepaneku) XxxxOÜ asukohta aadressil Xxxx. Nimetatud aadress on äriregistri kohaselt XxxxOÜ asukoht. XxxxOÜ-l oli mõistlik võimalus ettepanekuga tutvuda.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaandes ja seal viidatud kohtupraktikas on avaldatud seisukohta, et eemalviibijale tehtud tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja igal juhul olema tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Oluline on vaid see, et saajal tekkis mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. Kui tahteavaldus on jõudnud saaja elu- või töökohta, tuleb eeldada, et tal on ka mõistlik võimalus sellega tutvuda. Samuti on rõhutatud, et kui teade tähitud kirja kohta on saabunud, tuleb lugeda tähitud kirjaga saadetud tahteavaldus kättesaaduks, kui teadet kirja kohta on olnud mõistlik võimalus kätte saada, arvestades ka kirjal järelkäimiseks vajalikku aega. Kui tahteavalduse saaja ei viibi oma elu- või asukohas mingil erandlikul põhjusel, on see saaja risk, kui ta saadetud tahteavaldusega tegelikult ei saa tutvuda (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010, § 69 kommentaar p 3.2.2). Saadetise teekonna jälgimisest nähtub, et järelepärimist on üritatud XxxxOÜ-le kätte toimetada 22.12.2016. Seejärel on saadetis hoiustatud. Saadetise kättetoimetamise katse ebaõnnestumisel jäetakse isiku postkasti teade tähitud kirja saabumise kohta. Teates sisaldub informatsioon, kus ja kuidas on võimalik kirjaga tutvuda. Seega oli XxxxOÜ-l mõistlik võimalus kirja ja selle sisuga tutvuda.
10.Riigikohus on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kui kostjal oli tähitud kirja vastuvõtmiseks aega 10 päeva, siis loetakse tahteavaldus vastavalt TsÜS § 69 lg-le 2 kättesaaduks. Viidatud vaidluses väitis kostja, et ta ei saanud kirja kätte, sest ta viibis puhkusel. Riigikohus leidis, et tegemist on kostja enda riskiga ning kiri tuleb lugeda kätte toimetatuks isegi, kui kostja ei ole tegelikult kirja sisuga tutvunud (RKTKo 04.04.2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-24-05, p 24). Käesolevas vaidluses oli XxxxOÜ-l oluliselt kauem kui 10 päeva aega tähitud kirjaga tutvumiseks. Seega on vaieldamatult XxxxOÜ-l olnud mõistlik võimalus kirjaga tutvuda. Tähitud kirja tahtlik mittevastuvõtmine on XxxxOÜ enda risk. TsÜS § 129 lg 4 sätestab, et kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. TsÜS kommenteeritud väljaande kohaselt loetakse sel juhul tehing lõplikult tühiseks ning hilisem heakskiit ei too enam kaasa tehingu kehtivaks muutmist (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010, § 129 kommentaar p 3.3). Käesolevas vaidluses on hageja poolt tehtud ettepanekust möödunud mitu kuud. Seega ei ole XxxxOÜ igal juhul tehingut kahe nädala jooksul heaks kiitnud. Järelikult on tehing lõplikult tühine ning praegune heakskiitmine ei saa kaasa tuua tehingu kehtivaks muutumist.
11.Hageja vormistas heakskiidu puudumisest tulenevalt ka arve ümber kostja nimele. Kui kostja arve tasumisest keeldus, pöördus hageja oma nõudega kohtusse. Tehingut ei saa kehtivaks muuta kostja poolt esitatud väidetav volikiri, sest tehing on heakskiidu puudumisest tulenevalt lõplikult tühine. Lisaks on hageja seisukohal, et esitatud volikiri on koostatud tagantjärele, st võltsitud. Hageja on seisukohal, et volikiri on koostatud tagantjärele käesoleva menetluse ajal. Kui kostjal oleks varasemalt olnud XxxxOÜ volikiri, oleks kostja selle esitanud hageja järelepärimistele vastamisel. Samuti ei oleks kostja sel juhul väitnud, et tal puudus esindusõigus tehingu sõlmimiseks. Riigikohus on varasemas kohtupraktikas rõhutanud, et tsiviilkohtumenetluses kehtiva põhimõtte järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid
2-17-103695 asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Pooled vaidlesid võlatunnistuse ehtsuse üle. Kohus asus seisukohale, et kui hageja tugineb võlatunnistuse (kehtivale) andmisele, peab hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama (RKTKo 18.12.2013. a tsiviilasjas nr 3-2-1146-13, p 25). Käesolevas menetluses tugineb kostja esitatud volikirjale ja hageja on põhistanud oma vastuväite dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks. Sellest tulenevalt on kostjal kohustus tõendada, et volikiri on ehtne. Hageja on seisukohal, et kostja peaks esitama volikirja originaali ekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisiga on võimalik kindlaks määrata, kas volikiri on koostatud hiljuti, st käesoleva menetluse jaoks tagantjärele või juba aastaid tagasi.
12.Hageja leiab, et kostja on vastuolulisi väiteid esitades käitunud pahauskselt. Kostja väitis kuni käesoleva menetlus alguseni, et kostjal puudus esindusõigus tehingu sõlmimiseks. Hageja peab võimalikuks, et kostjal oli juba 2016. aastal hagejaga tehingut sõlmides plaanis jätta remondi eest tasumata. On võimalik, et kostja sõlmis teadlikult tehingu esindusõiguseta, sest kostja arvas, et sel juhul ei saa raha nõuda XxxxOÜ-lt ega kostjalt. Kostja ei pruukinud teadlik olla, et esindusõiguse puudumise korral on võimalik esitada nõue kostja enda vastu. Sellest tulenevalt väitis kostja kuni hagiavalduse esitamiseni, et tal puudus esindusõigus tehingu sõlmimiseks. Hagiavaldusega tutvudes otsustas kostja aga, et parem oleks siiski esitada volikiri ja väita, et esindusõigus oli olemas, sest praeguseks on XxxxOÜ varatu. Kostja hea usu põhimõtte vastasele käitumisele viitab ka XxxxOÜ tegevuse ja vara üleviimine uude ettevõttesse XxxxOÜ (registrikood xxxx). XxxxOÜ juhatuse liige on kostja. Kostja endise ettevõtte XxxxOÜ omanik on praeguseks aga Eurotarne talituse OÜ, mille juhatuse liige on XXX, kes on Eestis tuntud probleemsete firmade likvideerijana. Xxxxoli 2015. aastal äriregistri andmetel rohkem kui 50 raskustes või likvideerimisel ettevõtte juhatuses. Kui XxxxOÜ müüdi likvideerijale, viidi XxxxOÜ tegevus ja ka vara üle ettevõttesse XxxxOÜ. XxxxOÜ tegutses varasemalt ja XxxxOÜ tegutseb praegu Jäneda Safarikeskuse nime all. Muu hulgas on uuele ettevõttele XxxxOÜ antud ka traktor, mille remondi eest tasumise üle käesolevas tsiviilasjas vaieldakse. Hageja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb lähtuda hea usu põhimõttest, sest kostja on tehingu sõlminud pahatahtlikult. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja hagejale kahju põhjustamise eest. Kostja on kohustatud hagejale tasuma kahju hüvitise summas 810,79 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja esitas 24.04.2017 vastuse hagile, milles palub kohtul jätta rahuldamata hageja kahju hüvitise nõue täies ulatuses ja jätta kõik menetluskulud hageja enda kanda.
14.Xxxxtellis 17.05.2016 XxxxOÜ-st Xxxxhoolduse ja remonditööd XxxxOÜ juhatuse liikme Xxxx volituse alusel, mis on koostatud 10.08.2015. Hageja väidab, et on teinud suulise järelepärimise kostjale, mille käigus kostja olla väitnud, et tal puudus volitus lepingu sõlmimiseks ja tellis tööd eraisikuna. Kostja kinnitab, et tal oli olemas juhatuse liikme volitus lepingu sõlmimiseks ja eraisikuna ta neid töid ei ole tellinud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud järelpärimist 21.12.2016 ei ole XxxxOÜ kätte saanud. Ka Omniva veebilehelt on näha, et kostjat on püütud kätte saada 22.12.2016 kell 11:50 ja see ei ole õnnestunud ning peale seda puudub igasugune info kostja teavitamise või kontakti otsimise kohta. Kostja on XxxxOÜ-s suhelnud üksnes tootejuht Xxxxning tellinud ka kõik hooldused tema kaudu. XxxxOÜ poolt esitatud hagiavalduses ei nähtu tegevused, mida hageja on teinud võlanõude sissenõudmiseks XxxxOÜ-lt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-17-103695
15.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
16.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et Xxxxostis liisingu kaudu XxxxOÜ-le (registrikood xxxx) 2014. aastal XxxxOÜ-lt töösõiduki XxxxHPX (tl 26-30). Kostja oli XxxxOÜ juhatuse liige kuni 10.07.2015 (äriregistri väljavõte, tl 71). Kostja Xxxxtellis 2016. aasta kevadel hagejalt samale töösõidukile XxxxHPX hoolduse ja esisilla remondi ning töölehele on märgitud, et tööd tellis XxxxOÜ. Tööde tellimise ja nende vastuvõtmise kohta on töölehele allkirja andnud kostja (tööleht 17.05.2016, tl 31).
18.Kohus leiab, et käesolevas asjas on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Teostatud tööde kohta esitas hageja XxxxOÜ-le 20.05.2016 arve nr AGRI56397 (tl 32) summas 810,79 eurot teostatud hooldustööde ja esisilla remondi eest. XxxxOÜ arvet ei tasunud. Vastavalt kogutud informatsioonile saatis hageja 21.12.2016 XxxxOÜ-le järelepärimise (tl 43), kas XxxxOÜ soovis tellida kirjeldatud tööd ja kas XxxxOÜ kiidab kostja esindusõiguseta tehtud tehingu heaks. Hageja koostas 16.02.2017 arve nr AGRI59975 (tl 38) kohta kreeditarve nr AGRI59977 (tl 39) ning vormistas hoolduse ja remonditööde eest arve ümber kostja nimele. Kostja ei ole arvet nr AGRI59977 hagejale tasunud.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas 21.12.2016 järelepärimine on XxxxOÜ-le kätte toimetatud ja XxxxOÜ-l on olnud võimalus sellega mõistliku aja jooksul tutvuda, kas kostjal oli XxxxOÜ esindusõigus ning kas kostja tellis 17.05.2016 XxxxOÜ-st XxxxHPX hoolduse ja remonditööd XxxxOÜ juhatuse liikme Xxxxvolituse alusel või eraisikuna.
20.Hageja leidis, et on saavutanud kostjaga kokkulepitud tulemuse, st teostanud töösõidukile XxxxHPX hoolduse ja esisilla remondi. Kostja oli vaid poolteist aastat varem sama töösõiduki XxxxHPX hagejalt ostnud XxxxOÜ seadusliku esindajana. Tellides töösõidukile 2016. aastal hooldust ja remonti väitis kostja, et tööde tellija on XxxxOÜ. Hageja selgitas, et kostja ei olnud hagejat hoolduse ja remondi tellimisel juhatuse liikme staatuse muutumisest ega volituse
2-17-103695 puudumisest teavitanud. Töö sai valmis ja kostja võttis töö vastu 17.05.2016, kinnitades seda enda allkirjaga. Hageja saatis 21.12.2016 XxxxOÜ-le järelepärimise (tl 43), kas XxxxOÜ soovis tellida kirjeldatud tööd ja kas XxxxOÜ kiidab kostja esindusõiguseta tehtud tehingu heaks, millele aga XxxxOÜ mitme kuu jooksul ei vastanud. Kostja selgitas, et tellis 17.05.2016 XxxxOÜ-st Xxxxhoolduse ja remonditööd XxxxOÜ juhatuse liikme Xxxxvolituse alusel, mis on koostatud 10.08.2015 (tl 54). Kostja kinnitas, et tal oli olemas juhatuse liikme volitus lepingu sõlmimiseks ja eraisikuna ta neid töid ei ole tellinud ning hageja poolt hagiavaldusele lisatud 21.12.2016 järelepärimist ei ole XxxxOÜ kätte saanud.
21.Kohus käsitleb esmalt kostja poolset väidet, et XxxxOÜ ei ole hageja järelepärimist kätte saanud. Kohus leiab, et XxxxOÜ-le saadetud järelepärimine tuleb lugeda kättesaaduks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 teine lause sätestab, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja igal juhul olema tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Oluline on vaid see, et saajal tekkis mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. Kui tahteavaldus on jõudnud saaja elu- või töökohta, tuleb eeldada, et tal on ka mõistlik võimalus sellega tutvuda. Samuti on rõhutatud, et kui teade tähitud kirja kohta on saabunud, tuleb lugeda tähitud kirjaga saadetud tahteavaldus kättesaaduks, kui teadet kirja kohta on olnud mõistlik võimalus kätte saada, arvestades ka kirjal järelkäimiseks vajalikku aega. Kui tahteavalduse saaja ei viibi oma elu- või asukohas mingil erandlikul põhjusel, on see saaja risk, kui ta saadetud tahteavaldusega tegelikult ei saa tutvuda (vt P. Varul, I. Kull jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010, § 69, p 3.2.2, lk 228-230).
22.Saadetise teekonna jälgimisest (tl 55) nähtub, et järelepärimist on üritatud XxxxOÜ-le kätte toimetada 22.12.2016, seejärel on saadetis hoiustatud. Hageja selgitas, et saadetise kättetoimetamise katse ebaõnnestumisel jäetakse isiku postkasti teade tähitud kirja saabumise kohta. Teates sisaldub informatsioon, kus ja kuidas on võimalik kirjaga tutvuda. Seega oli XxxxOÜ-l mõistlik võimalus kirja ja selle sisuga tutvuda. Hageja viitas Riigikohtu 04.04.2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-24-05, p 24 toodud seisukohale, et kui kostjal oli tähitud kirja vastuvõtmiseks aega 10 päeva, siis loetakse tahteavaldus vastavalt TsÜS § 69 lg-le 2 kättesaaduks. Viidatud vaidluses väitis kostja, et ta ei saanud kirja kätte, sest ta viibis puhkusel. Riigikohus leidis, et tegemist on kostja enda riskiga ning kiri tuleb lugeda kätte toimetatuks isegi, kui kostja ei ole tegelikult kirja sisuga tutvunud. Käesolevas tsiviilasjas on XxxxOÜ-l olnud võimalik juba mitmeid kuid edastatud järelepärimisega tutvuda ja ka seisukohta avaldada, mistõttu leiab kohus, et XxxxOÜ-le saab järelepärimise lugeda kättesaaduks, kuna see on jõudnud tahteavalduse saaja asukohta ja tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda.
23.Hageja leidis, et XxxxOÜ ei kiitnud sõlmitud tehingut heaks ja kostja teadis, et ta ei ole enam XxxxOÜ juhatuse liige, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale kahju, mille kostja põhjustas esindusõiguseta tehingut sõlmides. Kostja ei teavitanud hagejat, et kostja esindusõigus on vahepeal lõppenud. Kostja selgitas, et tellis 17.05.2016 XxxxOÜ-st Xxxxhoolduse ja remonditööd XxxxOÜ juhatuse liikme Xxxxvolituse alusel, mis on koostatud 10.08.2015 (tl 54). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja varasemalt, s.o enne 24.04.2017 vastust hagiavaldusele, volikirja olemasolule tuginenud. Kostja ei ole varasemalt nimetatud volikirja hagejale esitanud ja tugines maksekäsu kiirmenetluses vastuväite (tl 8 pöördel) esitamisel vaid asjaolule, et ei ole XxxxOÜ-lt midagi ostnud. TsMS § 277 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Hageja esitas seisukoha, et volikiri on koostatud tagantjärele käesoleva
2-17-103695 menetluse ajal. Kohus jagab eeltoodud asjaolusid arvestades hageja kahtlust, et kostja poolt esitatud volikiri on koostatud tagantjärele. TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kostja esitatud volikiri (tl 54) on kohtu jaoks tõendina ebausaldusväärne ja kohus ei arvesta sellega põhjusel, et kostja ei ole sellele varasemalt tuginenud ning kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui nimetatud volikiri olnuks koostatud juba 10.08.2015, siis jätnuks kostja sellele varasemalt viitamata. Isegi kui kostjal olnuks nimetatud volikiri juba enne käesoleva kohtumenetluse algust olemas, oleks kostja käitumine volikirja varjamisel ja hageja arve tasumata jätmisel hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Kostja vastusest nähtub, et ta on vaatamata juhatuse liikme staatuse lõppemisele väga hästi kursis XxxxOÜ tegevusega, väites, et XxxxOÜ ei ole hageja järelpärimist kätte saanud (tl 53). Seetõttu ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetav selline kostja käitumine, kus ta sisuliselt takistas võlausaldajal teada saamast, kellele tuleks esitada arve kostja poolt tellitud tööde eest, kuigi kostja oli väga hästi teadlik, et ta oli isiklikult vastavad tööd tellinud ja et tööde eest on tasumata. Lisaks eeltoodule nõustub kohus hagejaga selles, et tehingut ei saa kehtivaks muuta kostja poolt esitatud väidetav volikiri, sest tehing on kostja seadusliku esindaja heakskiidu puudumisest tulenevalt lõplikult tühine.
24.TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 130 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju (TsÜS § 130 lg 2). TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 129 lg 3 sätestab, et kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt loetakse, et isik, kelle nimel tehing tehti, ei ole tehingut heaks kiitnud, kui ta ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul.
25.Asja materjalidest nähtuvalt puudus kostjal XxxxOÜ nimel töövõtulepingu sõlmimisel esindusõigus ja XxxxOÜ ei ole tehingut heaks kiitnud, mistõttu leiab kohus, et tulenevalt TsÜS § 130 lg 2 peab kostja hüvitama hagejale mh hagejale tehingu täitmata jätmise tõttu (st hageja poolt tehtud tööde eest kokkulepitud tasu maksmata jätmise tõttu) tekkinud kahju. Kostja oli töövõtulepingu sõlmimisel teadlik, et ta ei ole XxxxOÜ juhatuse liige. TsÜS § 130 lg 2 on sätestatud, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjule hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja hagejale kahju põhjustamise eest ning kostja on kohustatud hagejale tasuma kahju hüvitise summas 810,79 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi eelnimetatud alusel, ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja poolt esitatud alternatiivset käsitlust, et kostja on tellinud 17.05.2016 XxxxOÜ-st XxxxHPX hoolduse ja remonditööd eraisikuna (vt tl 22 pöördel).
26.Hageja nõudis kostjalt lisaks kahju hüvitamise nõudele ka viivise tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 7,82 eurot ja samuti viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt summas 810,79 eurot alates 07.04.2017 kuni hüvitise võla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest ka hageja kahju hüvitise nõue on täies
2-17-103695 ulatuses põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega saab hageja nõuda viivist alates tl 38 arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 22.02.2017. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas kuulub rahuldamisele kostja vastu summas 7,82 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina kahju hüvitiselt summas 810,79 eurot alates 07.04.2017 kuni kahju hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
28.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust ja lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas 1190 eurot (175+1015, vt tl 1 pöördel, tl 40 ning tl 60 ja tl 60 pöördel). Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole iseenesest ülemääraselt kõrge. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud menetluskuluks ei ole 08.05.2017 menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Riigikohus 11.11.2014. a määruses nr 3-2-1-77-14 p-s 12 on selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
29.Samas peab kohus sõltumata eeltoodust vajalikuks arvesse võtta, et käesolevas menetluses on tsiviilasja hinnaks 883,47 eurot (tl 44). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-214-15, p 14). 8. mai 2017 määruses nr 3‐2‐1‐29‐17 p-s 13.1. täpsustas Riigikohus, et menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid, st mitte arvestada seejuures nt hüvitatavat riigilõivu, mida tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hageja taotluse esindajakulude hüvitamiseks summas 883,47 eurot, sest käesoleva asi ei ole eriliselt keerukas ega mahukas. Nimetatud summale lisandub hageja tasutud
2-17-103695 riigilõiv summas 175 eurot, mis on vajalik ja põhjendatud. Eelnevat arvestades mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1058,47 eurot (175+883,47) eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.