Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

221023778606, viitenumber 2900073591, AS-s Hansapank viitega tsiviilasja numbrile 2-052125).

NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 36 192,09 krooni, samuti palub hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 2 800,00 krooni ja õigusabikulud summas 1200,00 krooni. S. N sõlmis 05.10.99 õppelaenulepingu AS-ga . 15.09.00 muudeti lepingu lisa nr 1 ja pank laenas kostjale 30000 krooni, mis kanti üle S. N kontole 2-l korral 07.10.99 15000 krooni ja 15.09.00 15000 krooni. Lepingu järgi tuleb laenult tasuda pangale intresse 5%. Kohustuse täitmist tagavad käendajad JP ja PN vastavalt nendega sõlmitud käenduslepingutele 04.10.99. S. N eksmatrikuleeriti Eesti Mäehariduskeskusest ja siis tekkis tal HaS § 36.4 järgi kohustus tasuda laen pangale tagasi hiljemalt 12 kuu jooksul pärast eksmatrikuleerimist ning kogu laenusumma tuli tagastada pooleteisekordse reaalse õpitud aja jooksul. Laenaja ja käendajad kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Selle tõttu nõudis pank riigilt riigitagatise rakendamist 32087,50 krooni ulatuses, mille riik on ära tasunud. Riigil on HaS § 36.2 lg 2 järgi nõudeõigus võlgniku ja käendajate vastu tasutud summa ulatuses. Kostjad vabatahtlikult võlga hoolimata ettepanekust ära ei ole tasunud. Intress perioodi 08.04.02 kuni 15.10.04 ( 885 päeva) eest on järgmine: põhivõlg 32087,50 krooni, sellest ühe päeva intress on 4,64 krooni (32076,58*0,05=169,85 aastas e. 4,64 päevas). Kokku on kostjate võlg seisuga 15.10.04 36192,09 krooni ,millest põhivõlg on 32087,50 krooni ja intress 4104,59 krooni Hageja vaidles sellele vastu, et kostjal oleks õigus riigipoolsele laenukustutamisele, kuivõrd õppelaenuleping on sõlmitud enne õppetoetuste ja õppelaenuseaduse kehtima hakkamist ning märgitud seadust vaidlusalusele lepingule ei kohaldata. Tõendid: õppelaenuleping S990002643, lepingu lisa nr 1, konto väljavõte, käendusleping JP , käendusleping PN tõend selle kohta, et S. N on eksmatrikuleeritud Eesti Mäehariduskeskusest, panga taotlus riigitagatise realiseerimiseks 29.01.02, võlglaste nimekiri, Rahandusministeeriumi teatis S. N õppelaenu võla suuruse kohta, teatis J. P ja PN võla kohta, õigusabikulude tasumise arve, spetsifikatsioon.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja Jüri Peunov vastuväiteid hagile ei esitanud, kohtuistungile ei ilmunud, taotlusi ei esitanud. SN ei vaidlustanud hagi asjaolusid, kohtuistungil tunnistas küll hagi, kuid leidis siiski, et ÕÕS § 18 lg 5 järgi on tal õigus taotleda riigi poolt tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa osalist

kustutamist Vabariigi Valituse kehtestatud tingimistel ja korras, sest kostja elab püsivalt Eestis välismaalaste seaduse tähenduses, on lõpetanud õppe ja kasvatab kuni 5-aastast last. Kostja PS toetas SNi vastuväited, kuid oma varasemas vastuväites märkis, et laenulepingu tingimuste muutmisega lõppes tema käendus. S. N esitas tõendina lapse PN sünnitunnistuse koopia.

KOHTU PÕHJENDUSED

S. N sõlmis 05.10.99 õppelaenulepingu AS-ga . 15.09.00 muudeti lepingu lisa nr 1 ja pank laenas kostjale 30000 krooni, mis kanti üle S. N kontole 2-l korral 07.10.99 15000 kroon ja 15.09.00 15000 krooni. Lepingu järgi tuleb laenult tasuda pangale intresse 5%. Kohustuse täitmist tagavad käendajad JP ja PN vastavalt käenduslepingutele 04.10.99. Laenaja ja käendajad ei ole alates S. N eksmatrikuleerimisest Eesti Mäehariduskeskusest HaS § 36.4 järgi pangale hiljemalt 12 kuu jooksul pärast eksmatrikuleerimist laenusumma ja intressid ära tasunud. Riik on panganõude rahuldanud riigitagatise rakendamise tõtt summas 32087,50 krooni. Riigil on HaS § 36.2 lg 2 järgi nõudeõigus võlgniku ja käendajate vastu tasutud summa ulatuses üle läinud. Kostjate võlg on kokku riigi ees 15.10.04 36192,09 krooni, sellest põhivõlg on 32087,50 krooni ja intress 4104,59 krooni. Nende asjaolude üle puudus vaidlus, mistõttu puudub vajadus anda hagi väidetele ja tõenditele täiendavalt hinnang. Vaidlus oli selle üle, kas S. N suhtes saab rakendada Õppetoetuste ja õppelaenuseadusest tulenevaid soodustusi, milleks on laenu kustutamine riigi poolt osaliselt. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostja väited õppelaenu kustutamiseks ei ole põhjendatud kahel põhjusel. Kostja poolt viidatud Õppetoetuste ja õppelaenuseaduse (ÕÕS) § 30 sätestab, et isikud, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. Eeltoodust tuleneb, et lepingutele, mis on sõlmitud enne õppetoetuste ja õppelaenuseadust, ei kohaldata mitte õppetoetuste ja õppelaenuseadust vaid lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust - haridusseadust. Õppetoetuste ja õppelaenuseadus hakkas kehtima 01.09.03, kuid õppelaenuleping nr S990002643 SNiga on sõlmitud 05.10.99 ja muudetud 15.09.00, seega enne õppetoetuste ja õppelaenuseaduse kehtima hakkamist, mistõttu ei saa asjas kohaldada ka märgitud seadusest tulenevaid sätteid ning kostja väiteid ÕÕS § 18 lg 5.1 ja § 15 rakendamiseks tema suhtes ei ole seega põhjendatud. Sama ÕÕS § 53 järgi kustutatakse riigi tagatud õppelaen riigieelarveliste vahendite arvelt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. Seega kuulub õppelaenu kustutamine riigi pädevusse mitte kohtu pädevusse ning kohtul puudub alus ise otsustada õppelaenu kustutamist. Eeltoodu tõttu ei pea kohus andma hinnangut kostja lapse sünnitunnistusele. Eeltoodu alusel kuuluvad tsiviilasjas kohaldamisele võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-ga 11 järgi kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg1 1, §-207, § 272 ja Haridusseaduse (HaS) § 36 lg 2 ja 3. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 207 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK §-s 272 sisaldub laenulepingu mõiste. Selle sätte kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse

haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. HaS § 362 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et kui riik on laenule antud riigitagatise ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas. Mis puutub PN vastuväitesse, et laenulepingu muutmisega lõppes tema käendus, siis nimetatu ei ole õige, kuivõrd tema endaga sõlmitud käenduslepingu p-st 5.8 tuleneb, et laenulepingu tingimuste, sh laenusumma ja /või tagastamise tähtaja muutumisel laienevad muudatused ka käesolevale lepingule ilma poolte täiendava kokkuleppeta, kui pooled ei lepi kokku teisiti. P. N ei ole tõendanud teiste kokkulepete olemasolu, seega vastutab ta ka muudetud laenulepingu täitmise eest kooskõlas käenduslepingu p 5.8 ja käendus ei ole lõppenud selle tõttu. Kuivõrd muus osas vaidlust ei olnud, siis vastutavad kostjad solidaarselt riigi ees ja kuna nad ei ole oma kohustusi võla, sh intresside tasumisel täitnud, tuleb neilt solidaarselt välja mõisa laenuvõlg ning intressid kokku 36192, 09 krooni. Kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seaduse §-ga 3 järgi kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg-st 1, tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2 800 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 1 200 krooni. Kostjatelt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 557,80 krooni igalt ühelt vastavalt 185,93 krooni. Kostjalt JP tuleb TsMS § 64 järgi riigituludesse sisse nõuda riigilõiv, mis on tema kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu kutsumise ja otsuse teatamise kulu vastavalt 600 krooni (4 korda kutse ja 2 korda otsuse avaldamise lõiv a ́ 100 krooni). Otsuse täitmine TsMS § 455 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja ja S. N ning P. N olid nõus sellega, et tasuvad võla ära igakuiselt 1000 krooni iga kuu

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.