Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-101514
Tsiviilasi
Investeeri & Ehita OÜ hagi R.E Viimistlus OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.07.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2970,06 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.E Viimistlus OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Investeeri & Ehita OÜ (registrikood 12065200), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann Kostja R.E Viimistlus OÜ (registrikood 11840743), lepinguline esindaja Mehis Adamson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.07.2016 otsus seisuga 23.03.2015 väljamõistetud viivise 32,94 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.R. E Viimistlus OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Mõista kostjalt R.E Viimistlus OÜ (registrikood 11840743) hageja Investeeri & Ehita OÜ (registrikood 12065200) kasuks välja 2732,80 (kaks tuhat seitsesada kolmkümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot, millest 2699,86 eurot on põhivõlgnevus ja 32,94 eurot on seisuga 23.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivis.
5.Mõista kostjalt R.E Viimistlus OÜ (registrikood 11840743) hageja Investeeri & Ehita OÜ (registrikood 12065200) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 24.03.2015 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni põhinõude summalt 2699,86 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 1(16)
6.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta R. E Viimistlus OÜ kanda.
7.Mõista välja kostjalt R.E Viimistlus apellatsioonimenetluse kulu 630 eurot hageja Investeeri & Ehita OÜ kasuks.
8.Kostjal R.E Viimistlus OÜ tuleb tasuda alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvalt menetluskulude summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hagejale Investeeri & Ehita OÜ. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Investeeri & Ehita OÜ (hageja) esitas 22.01.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.E Viimistlus OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses avaldusele esitatud vastuväitega anti 09.03.2015 määrusega nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.03.2015 esitas Investeeri & Ehita OÜ hagiavalduse, milles palus R.E Viimistlus OÜ-lt välja mõista võlgnevuse 2699,86 eurot, seisuga 23.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 52,86 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama kipsitöid Tallinnas Kentmanni 6 asuva kortermaja korterites 25, 26, 27 ja 69. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele tuli kostjal tasuda teostatud tööde eest 10 eurot ühe m2 kohta. Kokkulepitud tööd said valmis oktoobri lõpus 2014. Kostja teostas tööde ülevaatuse ja viitas novembri alguses mõnedele puudustele, mis kõrvaldati 17.11.2014. Pärast nimetatud kuupäeva kostja pretensioone teostatud töödele ei esitanud. 17.12.2014 väljastas hageja kostjale teostatud tööde eest arve nr 140027 maksetähtajaga 24.12.2014. Kostja arvet ei tasunud. Hageja saatis kostjale 13.01.2015 meeldetuletuse, kuid kostja ei tasunud arvet ka täiendava tähtaja jooksul.
3.Tulenevalt kostja vastusest märkis hageja, et kokkulepe tööde teostamiseks saavutati 22.09.2014. Pooltel ei olnud kokkulepet tööde mahu osas. Kuna peatöövõtja poolt ettenähtud tähtajani oli sel hetkel kõigest 8 päeva, polnud töödega tähtaega jõudmine füüsiliselt võimalik. Tähtajaks oli teostatud karkassi tööd, need ka poolikult, kuna kostja ei olnud jõudnud selleks ajaks lõpetada töid katteseintega (ehitustehniliselt kinnitatakse siseseinad katteseintele). Puudus kinnituskohtades vajalik karkass ja puudus kipsplaat siseseinte jaoks, mida polnud veel objektile tellitudki. Täiendavaks tähtajaks olid seinad kaetud ühelt poolt kipsiga ja paigaldatud isolatsioon. Töid ei olnud võimalik tähtaegselt lõpetada, kuna ei olnud teostatud vajalikke elektritöid. Kostja lubas probleemiga tegeleda ja anda hagejale teada, millal on eeltööd tehtud ja saab töödega jätkata. Kui hageja tuli objektile tööde jätkamiseks, olid kostja enda töötajad ilma hoiatamata asunud tegema hageja töid. Kostja avaldas, et see on
2(16)
vajalik tööde kiiremaks lõpetamiseks. Hagejaga lubas kostja hiljem tööde mahu ja hinna osas kokkuleppele jõuda. Seetõttu nõuab hageja kostjalt üksnes hageja poolt nõuetekohaselt teostatud tööde maksumust. Tegelik siseseinte tööde maht oli 260 m2, millele lisandus 14 m2 lisatööd kipsi liimimisel. Hageja sai tööd valmis 29.10.2014, mil soovis esimest korda kostjale tööd üle anda. Viimaste puuduste kõrvaldamise järel helistas hageja kostjale 17.11.2014 ning teatas, et tööd on üleandmiseks valmis ja et ta soovib esitada arvet. Hageja avaldas tööde mahud ja eeldatava tasu, mida kostja pidas liialt suureks. Kostja teatas, et laseb mahud JL-l üle kontrollida. Mahutabeli saatis JL hagejale 09.12.2014. 16.12.2014 saatis hageja vastuse oma selgituste ja oma mõõtmistega. Mõõtmistulemused olid JL tulemustega samas suurusjärgus. Poolte vahel oli erimeelsus vaid 3,2 m2 osas, mis on tööde kogumahuga võrreldes väike osa. Hageja esitas kostjale arve 17.12.2014 mahtude alusel. Põhjendatud ei ole kostja väide, et hageja ei arvestanud kostja tehtud tööde mahtusid. Hageja esitatud mahtude tabel sisaldas kostja töid väärtusega 418 eurot. Hageja 29.10.2014 saadetud tabelit ja 17.12.2014 tabelit koos arvega võib lugeda tööde üleandmise aktiks, sest pooled ei leppinud kokku, millises vormis tuleb tööd üle anda. Kostja ei teavitanud hagejat kordagi kohustusest esitada tööde vastuvõtmiseks akt. Hageja soovi kooskõlastada tööde mahud e-kirja teel kostja ignoreeris. Kostja viited ehitusseadusest tulenevale dokumenteerimise kohustusele on asjakohatud, sest need ei kohusta alltöövõtjat töid aktiga üle andma. Kõikide dokumentide, sh aktide, koostamise kohustus oli peatöövõtjal ja nende allkirjastamise kohustus oli kostjal. Õige ei ole kostja väide, et kostja viitas pärast esimeste puuduste kõrvaldamist uuesti töös esinenud puudustele. Kostja vastuse lisa 2 sisaldab üksnes jooniseid, kuhu on tehtud mingeid märkmeid. Joonistest ei ole võimalik aru saada, millal ja kellele need edastatud on. Seda ei kinnita ka kostja esitatud alltöövõtjate koosoleku protokoll. Hageja nimetatud koosolekul ei osalenud ja talle ei ole protokolli saadetud. Kostja viide SJ e-kirjale 11.11.2014, mis oli saadetud seoses puudustega, ei ole asjakohane, sest hageja kõrvaldas puudused 17.11.2014. Kostja viited 18.11.2014 peatöövõtja koosoleku protokollis toodud puudustele ei ole asjakohased, sest hagejale nendest puudustest ei teatatud ning joonistel ei ole märgitud puuduste asukohti. Soome ehituskvaliteedi nõuete RYL 2000 kohaldamisest kuulis hageja esimest korda kohtuistungil. Antud väide ei oma siiski sisulist tähtsust, sest kostja ei ole tõendanud tööde mittevastavust nõuetele. Kostja viited Lodjapuu tee 161 objektile ei ole asjakohased, sest hagejal puudub igasugune seos Lodjapuu tee 161 lepinguga. Tunnistaja JL ütlused on vastuolulised. Tegemata tööde all pidas tunnistaja JL ilmselt silmas viimase kipsikihi paigaldust, mis on aga maha arvestatud 29.10.2014 tabelis hageja töödest. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tööde tähtajaks üks kuu ning hagejale anti täiendav tähtaeg veel 1 kuu. Kostja sekkus tööde teostamisse alles oktoobris, millisel juhul oleks tööde algusaeg pidanud olema augustis, kuid oli tegelikult septembris. Kostja seadusliku esindaja VL ütlused hagejale antud tähtaegade osas olid samuti vastuolulised. Hageja on algusest peale väitnud, et läbirääkimisi tööde tegemiseks alustati septembri keskel ning töid alustati kuu lõpus. Hageja viibis objektil kokku vähem kui kaks kuud. Kostjal ei saa olla tasaarvestuslikku nõuet, sest ta ei ole tõendanud hageja teavitamist puudustest ja hagejale täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Kostja arve oli
3(16)
koostatud alles 09.07.2015 ja esitatud hagejale kohtumenetluse käigus. Pooltel ei olnud kokkulepet selle kohta, et kostja asub samuti teostama hageja töid, kuid hageja oli nõus oma tasu vähendama 20% ulatuses. Kui kostja asus lõpetama hageja töid, oli hageja ära teinud kipsitööde neli esimest etappi, mistõttu ei saanud kostja tasuks ühe kihi paigaldamise eest olla 2 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja vastuväite kohaselt tegi hageja töid Kentmanni 6 elamu objektil korterites nr 25, 26 ja 27. Tööde maksumus pidi olema 3086,82 eurot. Tööd tuli teha kostja määratud tähtajaks 30.09.2014, millele lisandus ühekuuline tähtaja pikenemine kuni 30.10.2014. Hageja ei suutnud töid tähtajaks ehk 30.10.2014 teostada. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei esitanud puuduste kõrvaldamise nõudeid. Puudusi tõendab tellija koostatud puuduste nimekiri seisuga 03.11.2014, mida kontrolliti 11.11.2014. Asjakohased puudused märgiti korterite nr 25, 26 ja 27 põhiplaanidele ning info puuduste kohta edastati hagejale samal viisil ehk joonistel. Õige ei ole hageja väide, et puudused olid kõrvaldatud 17.11.2014 ning et teda ei teavitatud puudustest pärast 17.11.2014. Peatöövõtja 18.11.2014 protokolli nr 78 punktides 7, 23 ja 27 on puudusi kirjeldatud. Protokoll kajastab ka peatöövõtja sanktsioone kostjale seoses tööde halva kvaliteediga. Kostja pidi hageja ebakvaliteetsed tööd ise ümber tegema. Korteris nr 25 oli seina nurk valel kaugusel, mistõttu tuli sein üle krohvida; korteris nr 26 oli sein kõver; korteris nr 27 oli liimitud sein lahti. Kuna hageja ei teinud töid tähtaegselt valmis, tuli kostjal oma jõududega teostada kipsi paigaldust 418,7 m2 ulatuses maksumusega 836,94 eurot. Kuna karkassi paigaldus oli poolik, kujunes ühe ruutmeetri maksumuseks 2 eurot. Kvaliteedi probleemide kulu oli korteris nr 25 summas 160 eurot, korteris nr 26 summas 296 eurot ning korteris nr 27 summas 100 eurot. Kokku oli kostja kulu 1392,94 eurot. Lisaks oli kostjal hageja vastu nõue Lodjapuu tee 161 objekti eest summas 1469 eurot. Lodjapuu tee 161 leping oli sõlmitud suuliselt. Kokku on kostja nõue hageja vastu 2861,94 eurot. Hageja ei ole tõendanud, millises mahus ta töid tegi. Kostja objektijuht saatis hagejale 09.12.2014 korterite nr 25, 26 ja 27 kipsitööde mahu tabeli, kuid kostja ei ole võtnud omaks tööde teostamist antud mahus. Puudub kostja esindaja allkiri ning tabel ei ole tööde üleandmise akt, sest sellel puuduvad poolte andmed, objekti nimetus ja see, kes midagi teostas ning töökvaliteedi iseloom ja ehitusgarantii algus (EhS § 31 lg 1 ja lg 2, § 48 p 2 ja 3). Seetõttu ei saa tööde üleandmise ajaks lugeda 16.12.2014, sest poolte vahel oli erimeelsus tööde mahus 3,2 m2 ulatuses. Kostja tehtud töödega hageja ei arvestanud. Pärast hageja 13.01.2015 kordusarvet suhtles kostja hagejaga telefoni teel, paludes teha mahud korda ja leppida kokku hageja eest teostatud tööde hinnas. Hageja oleks pidanud esitama kostjale tööde üleandmise akti allkirjastamiseks. Hageja töömaht Kentmanni 6 objektil oli lepingu järgi ca 378,91 m2, mille hinnaks lepiti kokku 3086,82 eurot. Hageja väitis, et ta tegi töid 274,31 m2 ulatuses, kuigi tegelikult tehti 3,2 m2 vähem. Seega oli hageja tööde teoreetiliseks mahuks 271,11 m2, mis on tegelikust 71,55%. Kostja teostas ise töid 104,6 m2 ulatuses. Kokku lepitud mahust tööde teostamine väiksemas mahus on lepingu rikkumine. Samuti oli üheks puuduseks hageja poolt korduv hilinemine.
4(16)
Lisaks tuli kostja töötajal teostada hageja tegemata töid kokku 104,6 m2 ulatuses. Pooled ei saavutanud kokkulepet, sest kostja leidis, et tema töö maksumuseks peaks olema vähemalt 2 eurot ühe ruutmeetri kohta. Kostja on esitanud hagejale vastuarve arvestusega, et selle osa töö eest kuulub tasumisele 418,47 m2 x 2 eurot = kokku 836,94 eurot. Arve nr 239 sisuks on hageja töödes puuduste kõrvaldamine summas 556 (160+296+100) eurot ning 104,6 m2 ulatuses tegemata tööde teostamine summas 836,94 eurot, millele lisandub käibemaks. Summaks on 1671,53 (1392,24 + km) eurot. Hageja nõue on ebaselge 31,51 euro ulatuses. Hageja lepingu mahuks oli 3082,82 eurot koos käibemaksuga. Hageja mahutabeli järgi teostas hageja vaid 71,55% kogu tööde mahust, mis annaks tööde üleandmisel ja nendes puuduste kõrvaldamisel aluse vaid 2205,76 euro suuruse arve esitamiseks. Kuna hageja nõue kostja vastu on hagis 2699,86 eurot (kuigi saaks olla vaid 2668,35 eurot), on kostja poolt teostatud puuduste kõrvaldamise maksumus 667,20 eurot koos käibemaksuga ja tegemata tööde maksumuseks 1004,33 eurot koos käibemaksuga. Puuduste maht moodustab hageja esitatud arvest 24,71%. Hageja eest tehtud tööde maksumus (1004,33 eurot koos käibemaksuga) moodustab hageja esitatud arvest 37,2 m2. Kokku moodustas kostja pretensioonide maksumus hageja arves esitatud nõudest 61,91%, mis on oluline maht. Kostja pretensioonide kaalukus võimaldas keelduda tööde vastuvõtmisest.
6.Kostja esitas alternatiivselt tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks hageja nõude rahuldama. Kostja esitas hagejale arve nr 239 summas 1671,53 eurot koos käibemaksuga puuduste kõrvaldamise ja tegemata tööde eest. Kostja tasaarvestab oma arvest nr 239 tuleneva nõude summas 1671,53 eurot hageja nõudega ulatuses, milles kohus selle rahuldab. Maakohtu lahend
7.Maakohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2752,72 eurot, millest 2699,86 eurot põhivõlgnevusena ja 52,86 eurot seisuga 23.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivisena. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutuva viivise alates 24.03.2015 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 275 eurot.
8.Maakohtu lahendi kohaselt ei vaidle pooled asjaolude üle, et: hageja sõlmis kostjaga suulise alltöövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama Kentmanni 6 elamu 13. korrusel siseseinte kipsitöid ja kipsi liimimise töid; hageja ja kostja leppisid kokku, et siseseinte kipsitööde maksumuseks on 10 eurot ühe ruutmeetri kohta; pooled ei leppinud kokku, millises vormis tuli koostada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; hageja töödes esinesid puudused, millistest kostja teavitas hagejat enne 17.11.2014; samal Kentmanni 6 objekti 13. korrusel teostasid töid ka teised alltöövõtjad lisaks hagejale; hageja saatis kostjale mahutabelid, mis kajastasid hageja hinnangul tema tehtud tööde mahtu; hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve, mille kostja jättis täies ulatuses tasumata.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja esitas kostjale tööd nõuetekohaselt vastuvõtmiseks või mitte, kas kostjal oli õigus keelduda tööde vastuvõtmisest tervikuna, mistõttu ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks või kas kostjal on alternatiivselt õigus tasaarvestada hageja tasunõue oma nõudega hageja vastu.
10.Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et pooled olid suuliselt lepingu sõlmimisel kokku leppinud tööde teostamise kogumahus, lõplikus hinnas ja tähtajas.
5(16)
11.Tunnistajana ütlusi andnud hageja töötaja RK avaldas 18.05.2016 istungil, et hageja soovis kokkuleppe sõlmimisel määratleda tööde mahtu, kuid kuna kostja korruse plaani ei esitanud, lepiti kostjaga kokku, et töö eest tasutakse tegelikult tehtud töö mahu alusel hinnaga 10 eurot ruutmeetri kohta. Muid täpsemaid nõudeid kostja tunnistaja sõnul töö suhtes ei esitanud. Hageja ootas RK ütluste kohaselt umbes nädala või kaks välisseinte töö lõpetamist, et saaks oma töödega alustada ning hageja alustas töid alles septembri lõpus. Tunnistaja ütlused on kooskõlas hageja poolt kohtule esitatud RK e-kirjaga kostjale 12.09.2014, milles hageja palus endale saata korruse plaani, akende mahud, põskede pikkused ja muud lubatud joonised. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks sellele pöördumisele vastanud.
12.Samal 18.05.2016 istungil tunnistajana ütlusi andnud kostja töötaja JL avaldas, et tööde mahu esmane ruutmeetrite arv olevat poolte vahel läbi räägitud, kuid selle suurust tunnistaja ei avaldanud. Tunnistaja väitis, et tööd pidid vastama RYL 2000 nõuetele ja tööde tähtaeg lepiti poolte vahel kokku, milleks oli „umbes kuu aega“ alates tööde alustamisest. Töid alustati tunnistaja sõnul septembris, kuid tunnistaja ei avaldanud, millal täpselt.
13.Kostja seaduslik esindaja VL väitis 18.05.2016 istungil vande all antud ütlustes, et hageja ja kostja leppisid kokku vaheseinte ehituse töös hinnaga 10 eurot ruutmeetri kohta. Kostja seaduslik esindaja väitis, et oli kokku lepitud „orienteeruv“ tööde maht, kuid täpset kokkulepet ei saanud sõlmida. Milline oli see „orienteeruv“ maht, kostja seaduslik esindaja ei avaldanud. Samuti nõustus kostja seaduslik esindaja, et lisaks pidi hageja tegema kipsplaadi liimimise töid. Tööde tähtajaks olevat olnud kuu aega alates nende algusest. Alguses anti hagejale tähtajaks üks kuu, siis veel teine kuu juurde. Millal hageja töid alustas, kostja seaduslik esindaja ei avaldanud.
14.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates ei saa lugeda tõendatuks kostja väiteid, milliste kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja pidi teostama töid nimelt 378,91 m2 ulatuses ja hinnaga 3086,82 eurot. Kostja tunnistaja ja kostja seaduslik esindaja on väitnud umbmääraselt tööde mahu osas „orienteeruva“ kokkuleppe olemasolu, kuid sellisel juhul ei leppinud pooled kokku konkreetses mahus ja mistahes kostja etteheiteid selle kohta, et hageja tegi töid kokku lepituga võrreldes väiksemas mahus, on alusetud. Samuti ei tulene asjas kogutud tõendite pinnalt, et hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt pidid tööd olema valmis hiljemalt 30.09.2014.
15.Kostja tunnistaja ja kostja seaduslik esindaja on väitnud umbmääraselt, et hagejaga sõlmitud algse kokkuleppe kohaselt pidid tööd olema valmis ühe kuu jooksul ning täiendavalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt kahe kuu jooksul. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, millal tema hinnangul hageja töid objektil alustas. Hageja tunnistaja RK ütlustega on tõendatud, et hageja sai objektil töödega alustada 2014. aasta septembri lõpus. Seega juhul, kui pooled tõepoolest sõlmisid kokkuleppe tööde tähtaja kohta, oleks tähtaeg hageja jaoks pidanud mööduma 2014. aasta novembri lõpul. Hageja on väitnud, et ta sai tööd valmis 29.10.2014 ning seisuga 17.11.2014 olid puudused kõrvaldatud.
16.Hageja väidetest tuleneb, et tegelikult teostas ta tööd tähtaegselt. Iseenesest ei vaidle kostja vastu sellele, et hageja soovis talle töid 2014. aasta novembris üle anda. Kostja on leidnud, et tal oli õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Järelikult on alusetud kostja vastuväited, milliste kohaselt ei teinud hageja töid valmis tähtaegselt. Hageja tasunõudele vastu vaidlemisel on tegemist asjakohatute vastuväidetega. Ainuüksi väidetav tähtaja ületamine ei andnud kostjale õigust jätta tööde eest tervikuna tasumata. Kostja tunnistaja JL
6(16)
kinnitas 18.05.2016 istungil, et kostja töötajad asusid objektil koos hagejaga viimase töid tegema juba 2014. aasta oktoobris.
17.Seega ei olnud kostja enda töötajate objektile tööle tulek seotud mitte hagejaga kokku lepitud tähtaja rikkumisega (mis oleks algselt pidanud saabuma alles oktoobri lõpus ja seejärel novembri lõpus), vaid kostja vajadus järgida ise temale peatöövõtjaga sõlmitud lepingus toodud tähtaega. Kostja esitatud alltöövõtjate 23.09.2014 koosoleku protokolli punktis 29 on märgitud, et kipsseinad valmivad 13. korrusel 30.09. Samuti on tehtud viide kostjale. Järelikult oli tegemist kostja jaoks seatud lepingulise tähtajaga, mis hõlmas kogu elamu 13. korrust. Protokollist ei saa järeldada, et sellel koosolekul oleks osalenud hageja esindaja.
18.Kostja viited kokku lepitud kvaliteedi nõuetele ei ole asjakohased, sest asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enne kohtuvaidluse algust kordagi viidanud nimelt RYL 2000-st tulenevate nõuete rikkumisele.
19.VÕS § 637 lg 3, 4 ja 5 ning § 638 tuleneb, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks ka siis, kui töövõtja esitab tellijale töö vastuvõtmiseks, kuid tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest. Tööde üleandmiseks-vastuvõtmiseks ei näe võlaõigusseadus ette vorminõudeid. Töö üleandmise puhul on oluline vaid see, et tellijal oleks võimalik töö üle vaadata.
20.VÕS §-st 643, § 641 lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 644 lg 1, 2 ja 3 tulenevalt on iseenesest õige hageja väide, et kui oma majandus- ja kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud kostja ei teatanud hagejale töödes esinevatest puudustest õigeaegselt ega kirjeldanud piisavalt täpselt, milles seisnes tööde mittevastavus, ei saanud ta hiljem hagimenetluses nõudele vastu vaieldes puudustele tugineda. Ainuüksi töös esinevate ebaoluliste puuduste tõttu ei saa tellija töö vastuvõtmisest keelduda, sest see oleks vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo 3-2-1-80-08, p 22). Ebaoluliste puuduste korral võib tellija keelduda maksmisest üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste või muu kahju hüvitamiseks (RKTKo 3-2-1-73-10, p 31, 3-2-1-80-08, p 33, 34, 3-2-1-93-15, p 11).
21.Kostja on väitnud, et kuigi ta sai kätte hageja saadetud tööde mahutabelid ega vastanud viimasele mahutabelile, ei ole tegemist tööde üleandmise-vastuvõtmise nõuetekohase vormiga, kuigi pooltevahelises lepingus vorminõudeid kokku ei lepitud. Kostja on väitnud, et tööde vastuvõtmiseks esitamine oleks toimunud vaid siis, kui hageja oleks talle saatnud aktina pealkirjastatud dokumendi, milles on kajastatud objekti nimi ja poolte andmed. Kostja sellekohane käsitlus on ekslik. Võlaõigusseadusest ega ühestki teisest kostja viidatud õigusaktist ei tulene vorminõudeid tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile VÕS § 637 või § 638 mõistes. 17.12.2014 kehtinud redaktsioonis (ehk ajal, mil hageja hinnangul tuleb tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuteks) nägi ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 1 ette, et ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. Tööde üleandmise akti kui tellija rahalise kohustuse tekkimise aluseks oleva dokumendi vorminõudeid ehitusseadus ei reguleerinud. Seega ei saa kostja väita, et hageja ei ole soovinudki talle töid üle anda, sest hageja ei ole talle esitanud nõuetekohast akti. Hageja tahe töid üle anda pidi olema kostjale selgelt arusaadav ka saadetud mahutabelitest ning arvest. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks enne kohtumenetluse algust keeldunud tööde vastuvõtmisest põhjusel, et talle ei esitatud nõuetekohast akti. Ühtlasi on kostja omaks võtnud, et pooltevaheline leping ei sisaldanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile vorminõudeid.
7(16)
22.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 29.10.2014 e-kirja, millega koos ta edastas teostatud tööde mahtude tabeli. Tabelis oli toodud, millises ulatuses ja milliseid töid tegi hageja ise ning millises ulatuses tegi töid kostja. Kostja teostatud tööd on hageja tehtud tööde maksumusest maha arvutatud hinnaga 1 euro ruutmeetri kohta. Järelikult soovis hageja 29.10.2014 saadetud mahutabeliga töid kostjale esimest korda üle anda. Hageja esitas kohtule mahutabeli, milles olid ära toodud teostatud tööde mahud korterites nr 25, 26, 27 ja 69, samuti kostja enda teostatud tööde maht.
23.Iseenesest ei vaielnud hageja vastu kostja väidetele, et 29.10.2014 kostja töid vastu ei võtnud ning viitas töös esinenud puudustele, millised tuli kõrvaldada. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et 05.11.2014 saatis kostja töötaja JL talle e-kirjaga edasi korteri nr 26 joonise seisuga 03.11.2014, millel on ühele märkusele tõmmatud ring ümber. Märkus puudutab koridori seina korterisse sisenemisel ning märkuses on toodud: „See sein on 4 cm kiviseina suhtes viltu, lisaks puudub täisnurksus ruumis sees“. Kas ka ülejäänud märkused puudutasid hageja töid, esitatud tõenditest järeldada ei saa, sest selgitusi e-kirja teel JL hagejale ei saatnud. Hageja on samas nõustunud, et puudus, millele oli ring ümber tõmmatud, puudutas hageja töid. Hageja väitis, et ta kõrvaldas antud puuduse.
24.Kostja esitas kohtule korterite nr 25 ja 26 plaanid kuupäevaga 09.11.2014, millel osad puudused on värviliselt tähistatud. Kostja väitis, et värviliselt tähistatud puuduste näol oli tegemist puudustega hageja töödes. Samas ei saa ainult jooniste pinnalt tuvastada, kas või millal kostja nendest puudustest hagejat teavitas ja millise tähtaja ta andis puuduste kõrvaldamiseks. Hageja eitas, et talle oleks jooniseid enne kohtumenetlust edastatud.
25.11.11.2014 saatis peatöövõtja esindaja SJ e-kirja kostja esindajatele, kus ta avaldas, et käis
13.korrusel ning leidis endiselt puudusi kipsitöödes. Kas või millises osas puudutasid tema märkused hageja töid, e-kirjast järeldada ei saa. Samuti ei nähtu e-kirjast, et see oleks edastatud hagejale. Kostja esitas kohtule veelkordselt korterite nr 25 ja 26 plaanid, millel oli märgitud erinevaid puudusi. Osad puudused on tähistatud oranžilt, kuid ainuüksi sellest ei ole võimalik järeldada, kas tegemist on puudustega hageja või mõne teise kostja alltöövõtja töödes. Plaanidele on märgitud kuupäevad 03.11.2014 ja 11.11.2014.
26.Ühtlasi esitas kostja kohtule korterite nr 25, 26 ja 27 plaanid, millele olid märgitud käsikirjalised märkused puuduste kohta. Korteri nr 27 plaanil oli märgitud ühes kohas, et liimitud sein on lahti, vajalik kipsi vahetus ja uuesti liimimine. Korteri nr 26 plaanil on ühes kohas märgitud „seina krohvimine“ ja „vale kaugus“. Korteri nr 26 plaanil on kaks märkust. Ühes kohas on märgitud: „sein kõver, seina lammutus ja uuesti ehitus“. Teises kohas: „sein kühmus, avamine, tugevdamine, sulgemine“. Iga märkuse juures on märgitud puuduse kõrvaldamise maksumus, millest võib järeldada, et tegemist on menetluse käigus kostja poolt koostatud selgitusega. Joonistest ei nähtu nende koostamise kuupäeva ega seda, kas või millal need hagejale esitati. Kokkuvõtvalt võib kohtule esitatud kirjalikest tõenditest järeldada vaid seda, et hagejat teavitati e-kirjaga 05.11.2014 ühest korteris nr 26 asunud puudusest. Teistes kostja tõenditest ei saa järeldada, et hagejat oleks puudustest teavitatud õigeaegselt pärast 17.11.2014 ning et hagejalt oleks nõutud puuduste kõrvaldamist.
27.Kostja esitas kohtule alltöövõtjate 18.11.2014 koosoleku protokolli väljavõtte, millest ei nähtu, et sellel oleks osalenud hageja. Protokolli p-s 7 on märgitud: „liimitud kipsid on lahti, tööd korrastada, kipsi liimimist korterivahelistele seintele tohib teostada ainult kammiga – REViim“. P-s 23 on märgitud: „Kipsitööde puudused on endiselt likvideerimata, sellega
8(16)
seoses on ohus korteri tähtaegne valmimine ja toob kaasa sanktsioonid – REViim“. P-s 27 on toodud: „Krt 25, 27, 69 ei ole ukseseinad vertikaalis, korrastada 21.11 – REViim“. Vaid viimase märkuse osas võib järeldada, et see puudutab töid nendes korterites, kus tegi töid hageja. Samas puudub vaidlus, et viidatud korterites tegi töid ka kostja ise ning teised töövõtjad. Ülejäänud märkuste osas ei ole võimalik tuvastada, milliseid kortereid need puudutavad. Märkuse osas, mis on kantud p 27, ei ole samuti võimalik ainult protokolli pinnalt tuvastada, kas see puudutas hageja või mõne teise alltöövõtja või kostja enda töid. Samuti ei saa ainult protokollist järeldada, kas kostja teavitas hagejat nendest puudustest või mitte.
28.08.12.2014 saatis hageja kostja töötajale JL-le e-kirja, milles palus endale saata kostja mõõdetud tööde mahud. JL vastas sellele e-kirjale 09.12.2014 ning saatis omapoolse tabeli. Nendest e-kirjadest nähtub, et hageja soovis uuesti töid üle anda. Kuivõrd kostja saatis hagejale oma arvestuse tehtud töödest, oli hageja tahe kostjale arusaadav. Samuti oli kostjal olnud võimalik tööd üle vaadata, sest vastupidisel juhul ei oleks kostja saanud edastada enda arvestust tehtud tööde mahu kohta.
29.16.12.2014 edastas hageja kostjale e-kirja, milles saatis kostjale mahutabeli tagasi ning värvis kollaseks hageja tehtud tööde osa. Hageja osundas, et tööde mahtude osas puuduvad pooltel suured erimeelsused ning erinevus on vaid 3,2 m2 ulatuses. Hageja osundas: „Mida ma sinu tabelis ei näe on mahud palju on Kostja teinud“ ehk hageja soovis teada kostja enda tehtud tööde mahtusid. Hageja palus kostjal need saata. E-kirjale lisatud tabelis oli hageja välja toonud, kui palju ta oli teinud töid korterites nr 25, 26, 27 ja 69. Eelviidatud kirjast ja sellele lisatud tabelist nähtub hageja tahe teist korda töid üle anda. Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei saa tuvastada, et kostja oleks e-kirja teel pärast 16.12.2014 teatanud hagejale, millisel põhjusel ta tööde vastuvõtmisest keeldub ning kas või millised puudused tuli veel täiendavalt töödes kõrvaldada.
30.17.12.2014 esitas hageja kostjale arve nr 140027 kipsseinte ehitustöö eest summas 2699,86 eurot koos käibemaksuga. 13.01.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, milles tuletas meelde arve saatmist. Kirjas märkis hageja, et tööd olid valmis 17.11.2014, kui olid kõrvaldatud puudused. Hageja saatis kostjale kordusarve. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks hageja pöördumistele mistahes viisil vastanud või põhjendanud tööde vastuvõtmata ning arve tasumata jätmist.
31.Hageja töötaja RK avaldas 18.05.2016 istungil antud ütlustes, et kui tööd said valmis, mõõtis hageja tööd üle ja tahtis koos kostjaga tööd üle vaadata. Kostjal polnud aega seda teha ja ta palus saata tööde mahud, mis saadeti 29.10.2014 e-kirjaga. Kõik kostja viidatud puudused tunnistaja sõnul kõrvaldati ning tööd esitati kostjale uuesti ülevaatamiseks. Puudustest teatas kostja tunnistaja ütluste kohaselt hagejale novembri alguses ning JL saatis sellekohase foto 05.11.2014. Antud osas ühtivad tunnistaja ütlused eelviidatud kirjalike tõenditega. Hageja kõrvaldas tunnistaja sõnul kõik puudused, tehes viltust seina ühes korteris ringi lausa kaks korda. Seisuga 17.11.2014 olid puudused kõrvaldatud, kuid kostja ei vastanud enam hageja telefonikõnedele ning e-kirjadele. Samuti eitas tunnistaja, et kostja oleks hagejale saatnud 18.11.2014 ehituskoosoleku protokolli. Samal istungil tunnistajana üle kuulatud AS Merko Ehitus Eesti töötaja SJ avaldas, et ta töötas Kentmanni 6 objektil tehnikuna ning kostja oli AS Merko Ehitus Eesti alltöövõtja, kes pidi tegema kipsitöid ja viimistlustöid. Kostjal olid omakorda alltöövõtjad. Tunnistaja ei
9(16)
mäletanud enda sõnul, et seoses kipsitöödega oleks olnud selliseid puudusi, mida tähtaegselt ei kõrvaldatud. Kostja töötaja JL avaldas 18.05.2016 istungil tunnistajana ütlusi andes, et hageja töödes esinesid puudused, millisteks olid seinakõverused, läbi lastud kruvid, katkised kipsplaadinurgad, augud, mitte loodis seinad. Puudused kõrvaldas kostja. Tunnistaja väitis, et tema andis puuduste loetelu üle hageja seaduslikule esindajale ja RK-le ning see võis olla „novembris“. Tunnistaja sõnul jäi igas korteris mõni puudus kõrvaldamata. Teostatud tööde mahutabeli koostas JL enda sõnul tõesti ning edastas selle hagejale. Tunnistaja avaldas kohtule esitatud tõendite osas, et joonistel ja plaanidel märgitud puudustest teatati hagejale, kuid millal, kes ja millisest puudusest teatas, tunnistaja JL ei täpsustanud. Ehituskoosoleku protokolli saatmist hagejale tunnistaja eitas. Hageja ei suutnud tunnistaja JL sõnul töid lõpetada ning tööde eest jäeti tasumata, sest need ei olnud kostjale üle antud. Mahutabel ei olnud akt. Samas viitas tunnistaja, et rahalistes küsimustes suhtles hagejaga kostja seaduslik esindaja VL. Tunnistaja nõustus, et korterites nr 25, 26 ja 27 töötas ka teisi alltöövõtjaid. Kui pikad tähtajad anti hagejale puuduste kõrvaldamiseks, tunnistaja öelda ei osanud, kuid arvas, et tähtaeg ei olnud pikem kui üks nädal. Kostja seaduslik esindaja VL väitis 18.05.2016 istungil vande all antud ütlustes, et hageja töödes olevat esinenud „tüüpilised kvaliteedi puudused“, milliste kõrvaldamiseks anti „reeglina üks nädal“. Viimase puuduse kõrvaldamiseks anti aega paar päeva. Kostja seaduslik esindaja ei osanud konkreetselt kirjeldada, millised need puudused olid ja kus need esinesid ning millal viimased tähtajad hagejale anti. Kostja seadusliku esindaja sõnul jättis kostja tööde eest tasumata, sest hagejal ei olnud huvi töid üle anda. Kostja seaduslik esindaja ootas enda sõnul akti, millest ta teavitas hagejat siis, kui hageja saatis arve. Mahutabelit ei pidanud kostja aktiks, kuid akti vorm ei olnud tema sõnul oluline. Kostja seaduslik esindaja ei osanud vastata hageja küsimusele, miks ta ei vastanud saadetud e-kirjadele. Ta väitis üksnes, et teatas telefoni teel hagejale vajadusest kooskõlastada mahud JL-ga, mida hageja ei olevat teinud.
32.Tõendatuks tuleb lugeda hageja väited, et kostja teavitas hagejat mõnedest töödes esinenud puudustest 2014. aasta novembri alguses. Asjas kogutud tõenditest ei saa aga järeldada, et kostja oleks hagejat teavitanud mistahes puuduste olemasolust või kõrvaldamata jätmisest pärast 17.11.2014 või 16.12.2014, kui hageja soovis uuesti töid üle anda. Kostja tunnistaja JL ja kostja seadusliku esindaja VL puudusi puudutavad ütlused on ebakonkreetsed. Kumbki neist ei osanud täpselt kohtule selgitada, millised puudused hagejal kõrvaldamata jäid, millal ja kes täpselt ning millistest puudustest hagejat teavitas ja milline tähtaeg anti viimati puuduste kõrvaldamiseks. Kostja töötaja JL kinnitas, et vaatas tööd üle ja hindas nende mahtusid. Samas leidsid nii JL kui ka VL, et kostja keeldus tööde vastuvõtmisest mitte nendes esinevate puuduste tõttu, vaid seetõttu, et kostja ei lugenud hageja mahutabelit „nõuetekohaseks aktiks“.
33.Sellisel viisil tööde vastuvõtmisest keeldumine oli vastuolus hea usu põhimõtte, pooltevahelise lepingu ja lepingu täitmise ajal kehtinud õigusnormidega. Kostja ei saanud tööde vastuvõtmisest keelduda ainult formaalsetel ettekäänetel. Lisaks ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et kostja oleks hagejat teavitanud tööde vastuvõtmisest keeldumise põhjustest. Tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuteks VÕS § 638 alusel, sest kostja ei võtnud alusetult töid vastu talle selleks antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostjal puudub õigus viidata alles kohtumenetluse käigus tema esitatud plaanidel ja joonistel märgitud väidetavatele hageja töös esinenud puudustele. Kostja ei kirjeldanud puudusi piisavalt täpselt. Seetõttu oli kostja kohtumenetluse ajaks VÕS § 644 lg 3 kohaselt minetanud oma õiguse puudustele
10(16)
tugineda. Samuti oli kostja minetanud oma õiguse tugineda väitele, et hageja teostas töid tegelikult 3,2 m2 võrra väiksemas ulatuses. Kostja ei viidanud mahulisele eksimusele tööde vastuvõtmisest keeldumisel. Lisaks oli antud osas tegemist ebaolulise erinevusega, mis ei võimaldanud kostjal tööde vastuvõtmisest tervikuna keelduda.
34.Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks hageja vastu mõni põhjendatud kahju hüvitamise või kulutuste hüvitamise nõue, millega ta saaks hageja tasunõuet tasaarvestada. Kostja viited nõudele tulenevalt Lodjapuu tee 161 objektil teostatud töödest on jäänud täielikult tõendamata ja põhistamata. Kostja esitas oma nõude tõendamiseks üksnes hagejale suunatud arve nr 239, mille koostamise kuupäevaks oli märgitud 09.07.2015. Arve sisuks oli toodud: „Kentmanni 6 r.e viimistluse poolt teostatud tööd“. Arve summa on 1671,53 eurot koos käibemaksuga. Kostja oli hagejale saatnud 26.01.2016 saldoteatise seisuga 31.12.2015, mille kohta hageja soovis kostjalt saada selgitust. Ainuüksi kostja arve ei ole piisav tasaarvestusliku nõude tõendamiseks. Kostjal ei saanud olla hageja vastu lepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise või kulutuste hüvitamise nõuet, sest kostja ei ole tõendanud hageja poolt lepingu rikkumist ega oma väiteid kahju suuruse või kulutuste tekkimise kohta. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et pooled leppisid kokku konkreetse tööde mahu ning maksumuse, ei saa kostja hagejale ette heita osade tööde tegemata jätmist ning esitada sellest tulenevat kulutuste hüvitamise nõuet. Seetõttu ei oma asjas tähtsust ka see, kas pooled leppisid või ei leppinud kokku, milline võiks olla kostja tasu hageja alustatud tööde lõpetamise eest. Nende tööde eest, mida tegi kostja, hageja endale tasu ei nõudnud. Kuivõrd kostja ei teatanud hagejale õigeaegselt väidetavalt kõrvaldamata jäänud puudustest, ei saa kostja kohtumenetluse käigus enam puudustele tuginedes esitada nende kõrvaldamise kulu nõuet. Ühtlasi ei ole võimalik ainuüksi kostja arve alusel lugeda kulu tõendatuks, sest arvest ei ole võimalik tuvastada, milles on vastavad kulud seisnenud (materjali või tööjõu kulu või mõni muu kulu).
35.Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue.
36.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
37.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.
38.Maakohtu otsus on erapoolik. Kohus jättis olulised asjaolud nagu tööde teostamise ja üleandmise aja tähelepanuta. Lisaks luges kohus korduvalt hageja tõendamata väiteid tõeseks (nt tööde üleandmine) ning jättis tähelepanuta kostja tunnistajaga tõendatud vastuväited. Puuduvad tõendid hageja poolt teostatud tööde mahu ja teostatud tööde üleandmise kohta, samuti hageja nõude sissenõutavaks muutumise ja kvaliteedi nõuete lubatava eiramise kohta. Kogu otsust ilmestab hageja positsiooni ja nõuete tõendamatus. Erapoolikusele viitab ka kohtu poolt istungitel korduv osapoolte eksitamine suunavate ning asjasse mittepuutuvate küsimustega.
39.Hageja on esitanud väite, nagu oleks kostja keeldunud tööde vastuvõtmisest (mahu tabeli kinnitamisest). Tuvastamata on, kuidas hageja andis tööd kostjale üle ja milline tõend seda
11(16)
kinnitab. Hageja pole tõendanud akti esitamist kostjale. Pelgalt hageja tunnistaja väited telefoniga helistamisest ei ole tõendiks, kuna ehitustöövõtu üleandmisel akteeritakse ka tööde maht ja võimalikud probleemid ning kvaliteet. Riigikohus on 14.10.2015 lahendis nr 3-2-1-93-15 leidnud, et kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Samuti leidis Riigikohus 02.03.2015 lahendis nr 3-2-1-145-14 p-s 17, et võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastu võtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja. Üleandmise olulisust on Riigikohus käsitlenud 25.11.2015 lahendis nr 3-2-1-130-15 p-s 10 ning märkinud, et VÕS § 636 lg 1 mõttes peab töövõtja tööna valmistatud asja andma üle tellijale ja ei ole oluline, kes on asja omanik. Kui töövõtja ei anna asja üle tellijale, on ta töövõtulepingut rikkunud. Osundatud seisukohast tuleneb, et hageja nõue kostja vastu ei ole sissenõutav, kuna töövõtulepingu järgne oluline kohustus selle eest tasu saamiseks on täitmata. Kui asuda seisukohale, et hageja ei pidanudki esitama üleandmis - vastuvõtmisakti ning hageja nõue tasu osas muutus sissenõutavaks töö valmimisest, siis tulnuks hagejal tõendada poolte kokkulepet ilma aktita töö eest tasu saamiseks (Riigikohtu 27.05.2015 lahend nr 3-2-144-15, p 13). Selleks, et VÕS § 637 lg 4 ei kohalduks, peab olema tuvastatud lepingupoolte kokkulepe, mille kohaselt muutub nõue sissenõutavaks muul kui sättes märgitud ajal.
40.Maakohus ei ole käsitlenud kostja vastuväidet, et tegelikult hilines hageja tööde teostamisega ning kostja oli sunnitud teostama olulise osa hageja töödest. Lahendist ei ole tuvastatav, mis ulatuses on kohus arvestanud kostja tööga.
41.Maakohus on jätnud kvaliteedi probleemi kajastamata ning ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et tegelikult kõrvaldas hageja töös esinenud puudused kostja. Puudulik on kohtu hinnang, et kirjaliku kokkuleppe olemasolul ei oma tööde kvaliteet mingit tähtsust, sealjuures dokumenteeritud tööde üleandmine. Ehitustegevuse ajal kehtinud EhS § 48 p 5 kohaselt pidi ehitusettevõtja tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi. Puhuks, kui pooled ei ole selgelt fikseerinud oodatava tulemuse kvaliteeti, on Riigikohus 17.06.2014 lahendis nr 3-2-1-59-14 p-s 15 leidnud, et töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2 ja 77 lg-st 1. Riigikohus on 28.10.2008 lahendis nr 3-2-1-80-08 osundanud, et tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes. Samas lahendis leiab Riigikohus, et ka puudustega asi tuleb anda tellijale üle, kuid siis saab esitada tellija kvaliteedile vastuväiteid ja põhjendatult keelduda akti/arve tasumisest. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks on tööde vastuvõtmine asjakohase tellija poolt. Riigikohus on 07.11.2005 lahendis, asjas nr 3-2-1-110-05 punktis 15 rõhutanud lepingujärgset tööde kirjalikus vormis üleandmistvastuvõtmist, kuna tegemist on olulist õiguslikku jõudu omava toiminguga. Kirjaliku vorminõude kehtestas EhS § 31 ja 48. Hageja poolt esitatud tööde mahtude tabel ei asenda tööde üleandmis-vastuvõtmisakti, kuna puuduvad andmed töö objekti, teostaja, töökvaliteedi iseloomu ja ehitusgarantii alguse kohta.
12(16)
Vormi nõuded on kehtestanud MTM määrusega nr 115. Hageja pole menetluses tõendanud, et ta on teostanud ehitustöid vastavalt nõutule ja need kostjale vastuvõtmiseks üle andnud.
42.Põhjendatud ei ole kohtu hinnang, et kostjal puudub tasaarvestatav nõue. Hageja on kinnitanud, et tema valminud töövõtufrondi juures kasutati ka kostja tööjõudu. Vastus apellatsioonkaebusele
43.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
44.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada seisuga kuni 23.03.2015 väljamõistetud viivise 32,94 eurot ületavas osas. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 2).
45.Põhjendamatu ja konkretiseerimata on apellandi väide, et maakohus on olnud erapoolik ja jätnud olulised asjaolud nagu tööde teostamise ning üleandmise tähelepanuta. Maakohus on kõiki poolte sellekohaseid väiteid asjakohases ulatuses analüüsinud ja põhjendanud. Põhjendamatu on apellandi väide, et puudusid tõendid tööde mahu, hageja nõude sissenõutavaks muutumise ja kvaliteedi nõuete eiramise lubatavuse kohta. Tööde mahu, nendega alustamise võimalikkuse, tähtaja ja kvaliteedinõuete tuvastamiseks analüüsis maakohus hageja töötaja RK, kostja töötaja JL, kostja seadusliku esindaja VL, RK 12.09.2014 e-kirja, hageja 29.10.2014 e-kirja kostjale, kostja töötaja JL 05.11.2014 e-kirja hagejale, kostja 09.11.2014 kuupäeva kandvaid korterite nr 25 ja 26 plaane, peatöövõtja esindaja SJ 11.11.2014 e-kirja kostja esindajatele, korterite nr 25, 26 ja 27 plaane, alltöövõtjate 18.11.2014 koosoleku protokolli, hageja 08.12.2014 e-kirja kostja töötajale JL-le ning JL 09.12.2014 e-kirjaga saadetud vastust sellele, 16.12.2014 hageja e-kirja kostjale koos sellele lisatud tabeliga korterites nr 25, 26, 27 ja 69 tehtud tööde kohta, 17.12.2014 hageja kostjale esitatud arvet, 13.01.2015 hageja e-kirja kostjale, AS Merko Ehitus Eesti töötaja SJ ütlusi. Maakohus on kõiki eeltoodud tõendeid objektiivselt ja koostoimes hinnanud. Ringkonnakohus ei tähelda maakohtu poolseid menetlusõiguse rikkumisi tõendite hindamisel.
46.Kohtul on kohustus menetlust juhtida ja asjaolusid õigussuhte kvalifitseerimiseks selgitada. Maakohtu kohtuistungite protokollidest ei nähtu korduvat osapoolte eksitamist suunavate ja asjasse mittepuutuvate küsimustega. Milliseid küsimusi apellant konkreetselt silmas peab, apellatsioonkaebusest ei tulene, mistõttu pole apellandi väited selles osas ka kontrollitavad.
47.Põhjendamatu on apellandi seisukoht nagu saanuks hageja tööd üle anda üksnes aktina pealkirjastatud dokumendiga. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja soovis anda tööd mahutabeliga esimest korda 29.10.2014 ja teist korda parandustega tehtud tööd 17.11.2014 üle. Tunnistajate RK ja SJ ütluste alusel tuvastas maakohus põhjendatult, et parandatud tööd olid valmis tellija poolt vastuvõtmiseks ja lepingukohased, kuid kostja keeldus tööde vastuvõtmisest mitte nendes esinevate puuduste tõttu, vaid seetõttu, et kostja ei lugenud hageja mahutabelit “nõuetekohaseks aktiks”. Sellest tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et kostja pidanuks tööd vastu võtma mõistliku tähtaja jooksul pärast 17.11.2014. Kuna kostja sellest keeldus, rikkus ta oma lepingulist kohustust.
48.Maakohus analüüsis kostja vastuväidet, et hageja hilines tööde teostamisega ja tuvastas põhjendatult, et kostja tööd valmisid tähtaegselt.
13(16)
49.Hageja pidi tõendama oma väited, et tema teostas tööd, mille eest ta tasu nõudis. Kostja pidi tõendama maakohtu menetluses, et tegelikult teostas tema osaliselt või täielikult hageja tasunõude aluseks olevad tööd ja et tal on seetõttu hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse ja tõendas oma tasaarvestuse aluseks olevat nõuet kostja poolt hagejale esitatud arve ja saldoteatisega. Lisaks kostja muid tõendeid ei esitanud. Kostja tasaarvestuse aluseks olev nõue koosneb kostja avaldatu kohaselt kahest komponendist: kostja poolt tehtud tööd hageja tööde parandamiseks ja teisel objektil (Lodjapuu teel) hageja poolt tellitud tööd kostjalt. Maakohus tuvastas, et hageja parandas ise puudused oma töödes ja hageja töödes ei esinenud teistkordsel tööde üleandmisel puudusi. Maakohus tuvastas, et kostja ei teavitanud hagejat puudustest.
50.Hageja ei tunnistanud teise tasaarvestuse komponendi osas tööde tellimist kostjalt. Kostja pidi tõendama, et hageja tööd tellis ning et hagejal tekkis tasu maksmise kohustus. Üksnes 09.07.2015 kuupäeva kandev arve 1671,53 euro saamiseks ja saldoteatise (I kd, tl 117 ja 156) lisaks eelmainitule 1762,80 euro saamiseks ei tõenda hageja poolt tööde tellimist ja kostja poolt tööde tegemist 1762,80 euro ulatuses. Hageja esitatud e-kirja (I kd, tl 155) kohaselt on ta saldoteatise saamisel vastanud, et hageja ei ole tellinud kostjalt teenuseid ja hageja on palunud arve aluseks olevaid dokumente. Apellatsioonkaebuse ulatusest tulenevalt saab siiski väita, et kostja vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, mis puudutab hageja poolt tehtud, kuid kostja parandatud töid (1671,53 euro ulatuses). Apellant ei ole viidanud apellatsioonkaebuses konkreetsetele asjas esitatud tõenditele, mis kinnitaksid apellandi vastuväiteid, et kostja teostas konkreetsed hageja poolt väidetud tööd ning millest tulenevalt oleks maakohtu otsus ebaõige. Ringkonnakohus ei tähelda maakohtu poolt hageja teostatud tööde mahtude tuvastamisel menetlusõiguse rikkumisi.
51.Apellant viitab apellatsioonkaebuses mitmele Riigikohtu tööde kvaliteedi küsimust käsitlevale lahendile ja leiab, et tööde mahtude tabel ei asenda tööde üleandmisvastuvõtmisakti, kuna puuduvad andmed töö objekti, teostaja, töökvaliteedi iseloomu ja ehitusgarantii alguse kohta. Nimetatud apellandi väited ei ole põhjendatud, kuna töö objekt ja teostaja oli kostjale teada ja tuvastatav e-kirjavahetuse põhjal, seda oleks võinud kostja paluda hagejal mahutabelile lisada. Tööde kvaliteet ja töödele antav garantii tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et pooled oleksid kokku leppinud teistsuguses garantiiajas kui ehitusseadusest tulenev. Kvaliteedinõuete osas ei leidnud tõendamist RYL 2002 kvaliteedinõuetes kokkuleppimine, seega pidid tööd vastama keskmisele kvaliteedile. Kõigi kostja poolt hagejale etteheidetavate andmete märkimata jätmine ei ole lepingu rikkumine tööde üleandmisel ning ei anna alust jätta töid vastuvõtmata. Puuduvad andmed, et kostja oleks teavitanud hagejat, et soovib mahutabelitele lisaks tööde vastuvõtmisel kirjalikult taasesitatavas vormis vastavate märkuste lisamist.
52.Osaliselt on põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole otseselt tuvastanud, millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks. Maakohus leidis iseenesest põhjendatult, et tasunõue muutub seadusest tulenevalt sissenõutavaks tööde valmimisest. Hageja on kostjale esitanud arve tasumise tähtajaga 17.11.2014 ja andnud arve tasumiseks ka täiendava tähtaja, esitades kordusarve 17.12.2014 tasumise lisatähtajaga 20.01.2015 (I kd, tl 42). Seega sai tasunõue muutuda sissenõutavaks alates 20.01.2015 ja maakohus on arvestanud viiviseid ebaõigesti alates 24.12.2015. Nimetatud vea saab ringkonnakohus kõrvaldada. Arvestades, et hageja viivise nõue on kuni perioodini 23.03.2015 28 päeva lühem, saab hageja nõuda viivist nimetatud perioodi eest 89 päeva asemel 61 päeva eest. Arvestades, et viivise portsent päevas oli 0,02 % ja viivise päevamäär põhisumma võlgnevust arvestades 0,54 senti
14(16)
päevas, on viivise võlgnevuse suurus 61 päeva eest 32,94 eurot (52,86 euro asemel, vt hagiavalduse täpsustus I kd, tl 47-48). Seega kuulub hageja seisuga 23.03.2015 esitatud viivisenõue rahuldamisele osaliselt, s.o 32,94 euro ulatuses. Kokkuvõttes kuulub hageja nõue rahuldamisele 2732,08 euro ulatuses ja jääb rahuldamata 19,92 euro ulatuses. Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele 99,25 % ulatuses, ei näe ringkonnakohus põhjust muuta sellise marginaalse eksimuse tõttu viivise arvestuses maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust.
53.Ka poolte ringkonnakohtu menetluskulud jäävad seoses hagi 99,25 % ulatuses rahuldamisega ja arvestades asjaolu, et rahuldamata jääb minimaalses ulatuses kõrvalnõude osa, apellandi kanda.
54.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud.
55.Vastustaja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb apellandilt lepingulise esindaja kulude katteks 1030 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on kliendiga kohtumine, esmaste materjalide ja informatsiooni saamine ajakuluga 1 h; materjalide ja tõendite analüüs, süstematiseerimine ja õigusliku positsiooni kujundamine apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 4 h; apellatsioonkaebusele vastamine
h; apellatsioonkaebuse täpsustamine ja menetlusdokumendi kohtusse esitamine 0,5 h; lõppsõna koostamine ja kohtusse esitamine 48 min, kokku 10 h 18 min. Teenust on osutatud tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks. Vastustaja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
56.Arvestades, et apellatsioonimenetluses tuli esindajal kliendiga positsioon kooskõlastada, peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajaliseks mahuks kliendiga suhtlemisel, materjalide ja info kogumisel kokku üks tund. Materjalide ja tõendite analüüsiks, süstematiseerimiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks koos apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega, selle täiendamisega ja kohtule esitamisega peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks 5 h. Nimetatu on põhjendatud vastustaja poolt märgitud väiksemas ulatuses (8,5 h asemel 5 h) seoses asjaoluga, et tegemist ei ole mahuka tõendite hulgaga ega keeruliste õiguslike küsimustega, apellatsioonkaebuses ei sisaldu hulgaliselt vastamist eeldavaid väiteid, apellatsioonkaebuse vastuse sisuline osa on 4 lk, sisaldades peamiselt viiteid Riigikohtu lahenditele ja nende tsiteeringuid. Lõppsõna koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks saab pidada 30 min, kuna tegemist on varasemate seisukohtade lühikokkuvõttega. Kokku on vajalik ja põhjendatud ajakulu 6 h ja 30 min. Esindaja tasumäära 100 eurot (+ käibemaks) võib pidada mõistlikuks.
57.Eeltoodu alusel kuulub vastustaja menetluskulude nõue rahuldamisele. Apellandilt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele vastustaja esindajakulu apellatsioonimenetluses 6 h ja 30 min eest, s.o 630 eurot. Vastustaja taotluse alusel tuleb kohtuotsuses märkida, et apellant on kohustatud tasuma vastustajale viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurus kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
15(16)
Liis Arrak
Ele Liiv
Kaupo Paal
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.