2.1.kohustada XxxxOÜ-d hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse kahjustada Tallinnas Haabersti linnaosas Xxxx kinnistul (registriosa nr xxxx) asuva XxxxOÜ-le kuuluva reoveepumpla normaalselt toimimist ja teenuse osutamise katkestamist tarbijatele;
2.2.kohustada XxxxOÜ-d hoiduma ähvardustest reoveepumpla või selle seadmete lõhkumiseks ja kahjustamiseks;
4.Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxOÜ kasuks menetluskulud summas 1343.75 eurot.
5.Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxOÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1343.75 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 15. mail 2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-15-5277 XxxxOÜ hagis XxxxOÜ ja OÜ Xxxxvastu tehnorajatiste omandiõiguse tunnustamiseks, kinnistusraamatu kande kustutamiseks ning kahju tekitamise ja sellega ähvardamisest hoidumiseks. Harju Maakohus tegi tsiviilasjas otsuse 01.02.2016, mis Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2016 otsusega tühistati ning millega ringkonnakohus tegi uue otsuse rahuldades XxxxOÜ hagi kostjate vastu reoveepumplale omandiõiguse tunnustamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis hagi läbivaatamata tahteavalduse andmise kohustamiseks ning saatis maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks hagi kahju tekitamise ja sellega ähvardamise keelamiseks. Riigikohtu 05.10.2016 määrusega jäeti kassatsioonkaebuse esitaja, so XxxxOÜ kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, millega jõustus kohtuotsus hageja nõuete osas, mida ei saadetud maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on jätnud eelmenetluses välja selgitamata VÕS § 1055 lg 1 tulenevad hageja nõuded ning faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta, mistõttu saatis ringkonnakohus tsiviilasja nimetatud osas maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus märkis, et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda hagejale võimalus asjaolude täiendamiseks ning nõude täpsustamiseks (kohtuotsuse p 35, tl 48-52 II kd). Harju Maakohtu poolt 24.10.2016 pooltele saadetud menetluse korraldamise kirjaga määras kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks hagejale tähtaja asja uueks arutamiseks saadetud nõude, so kahju tekitamise ja sellega ähvardamisest hoidumiseks, täpsustamiseks ning kostjale tähtaja vastuväidete täpsustamiseks (tl 69 II kd). 09.11.2016 esitas hageja oma kirjalikud seisukohad (tl 71-75 II kd) ning 15.12.2016 esitas kostja oma vastuväited (tl 79-80 II kd).
2.Harju Maakohtu 03.01.2017 määrusega (tl 86-87 II kd) lõpetas kohus tsiviilasjas menetluse kostja OÜ XXXXosas ning hageja XxxxOÜ hagis XxxxOÜ vastu kahju tekitamise nõude osas. Kohus määras, et menetlus tsiviilasjas jätkub XxxxOÜ nõudes XxxxOÜ vastu kahju tekitamisega ähvardamise keelamiseks. Kohus määras ka, et menetluskulud seonduvalt OÜ XXXXosas menetluse lõpetamisega jätta poolte endi kanda. Kohtumäärus jõustus 26.01.2017.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
3.Hageja on nõude aluseks märkinud, et kostjat esindav Xxxxon hagejat pidevalt ähvardanud õigusvastase kahju tekitamisega. Hageja leiab, et käesolevas tsiviilasjas on tõendamist leidnud, et kostjat esindab volituse alusel Xxxx, kes on seda väitnud ka käesolevas tsiviilasjas toimunud kohtuistungitel. Vastavalt registrikaardi väljavõttele on kostja juhatuse liige ja ainuosanik Xxxx, kes on Xxxx sugulane. Xxxx on hagejat pidevalt ähvardanud, et kahjustab reoveepumplat või teisaldab seadmed juhul kui hageja ei omanda kinnistut tema poolt nimetatud hinnaga, mida hageja pidas ilmselgelt ebamõistlikuks. Samuti ähvardas Xxxx keelata hageja töömeeste kinnistul viibimise, mistõttu ei oleks võimalik reoveepumplat nõuetekohaselt hooldada. Hageja märgib, et on kuni käesoleva ajani hooldustöid siiski teostanud. Kuna kostja esindaja Xxxx ähvardav käitumine oli jätkuv, siis pöördus hageja 02. juunil 2014.a oma õiguste kaitseks avaldusega politseisse. Hageja vastav avaldus registreeriti politsei dokumendiregistris nr 2.14/94560 all ning politsei selgitas oma vastuskirjas hagejale, et kostja esindaja Xxxx võeti ühendust ning talle selgitati tehnovõrkude talumise kohustuse põhimõtteid ning viitas, et poolte vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses. Hageja on kohtule esitanud päevalehes „Postimees“ ilmunud ajaleheartikli, milles Xxxx lubab avalikult reoveepumpla igapäevase töö omal äranägemisel lõpetada ning avaldab imestust, miks ta seda teha ei võiks. Seonduvalt esitatud asjaoludega on hagejal VÕS § 1055 lg 1 tulenevalt nõue keelata XxxxOÜ-l tulevikus kahju tekitamisega ähvardamine selliselt, et keelata mistahes viisil tehtud ähvardused, millega lubatakse kahjustada Tallinnas Haabersti linnaosas Xxxx kinnistul (registriosa nr xxxx) asuva XxxxOÜ-le kuuluva reoveepumpla normaalselt toimimist ja teenuse osutamise katkestamist tarbijatele, keelata ähvardused reoveepumpla või selle seadmete lõhkumiseks ja kahjustamiseks ning keelata ähvardused, millega keelatakse hagejal reoveepumpla hooldamine teenuse osutamiseks. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et ei ole pärast seda, kui kostja poolt Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsioonkaebus jäeti Riigikohtu poolt 05.10.2016 menetlusse võtmata, mingil moel ähvardanud kahjustada reoveepumplat ega selle pumpla seadmeid teisaldada Tallinnas Xxxx asuval kinnistul ega ähvarda seda ka tulevikus. Enne oli kostja ja hageja vahel õiguslik vaidlus selle üle, kellele kuulub pumpla Tallinnas Xxxx asuval kinnistul. Kostja oli veendumusel, et nimetatud pumpla on kostja omanduses kui kinnisasja oluline osa. Seetõttu nõudis kostja esindaja hagejalt omandiõiguse tunnustamist pumplale. Kostja esindajal ei olnud tegelikku tahet kahjustada Xxxx asuval kinnistul asuvat reoveepumpla normaalset toimimist ja teenuse osutamise katkestamist tarbijatele, lõhkuda reoveepumplat või selle seadmeid ega takistada pumpla hooldamist. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ning kostjal ei ole kavatsust ka tulevikus hagejat kahju tekitamisega ähvardada.
Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, kuulanud pooled ära, tutvunud poolte poolt kirjalikult esitatud seisukohtadega ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1
alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Hageja nõuab kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Hageja nõue on keelata kostjal kahju tekitamisega ähvardamine tulenevalt VÕS § 1055 lg 1, mille alusel on kannatanul õigus kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamise korral nõuda kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostjat esindav Xxxx ähvardas hagejat, et kahjustab reoveepumplat või teisaldab seadmed, ei lase hageja töömeestel seadmeid hooldada juhul kui hageja ei omanda kinnistut Xxxx poolt nimetatud hinnaga. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjale kuuluval kinnistul asukohaga Xxxx Tallinn (registriosa nr xxxx) asub hagejale kuuluv reoveepumpla. Vaidlust ei ole selle üle, et reoveepumpla omandiõiguse üle oli pooltel vaidlus ning hageja omandiõigus reoveepumplale tuvastati kohtuotsusega (tl 48-52 II kd). Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja nõude tagamiseks on kohaldatud hagi tagamise abinõusid, millega on kostjal keelatud reoveepumpla kasutamine ja käsutamine ning kohustatud tagama hagejale reoveepumplale juurdepääs. Hagi tagamise abinõud on jäetud tagama kohtuotsuse täitmist (tl 84-86 I kd). Hageja on avaldanud, et kostja ei ole tekitanud hagejale otsest kestvat kahju, so ei ole tehnoseadet rikkunud või tarbijatele teenuse osutamist takistanud, kuid seda ainult seetõttu, et hageja on sissepääsu reoveepumpla süsteemile turvaliselt sulgenud. Ähvardusi peale hagi esitamist ei ole olnud, kuid Xxxxon andnud hagejale reaalse aluse kartuseks, et tema ähvardused Xxxxkinnistu osas võivad realiseeruda, kuna kinnistu kuulub kostjale (tl 120 II kd). Seega, on hageja esitanud asjaolud VÕS § 1055 lg 1 kohaldamiseks. Kohus leiab, et kostja vastuväide, mille kostja on esitanud kohtuistungil selle kohta, et Xxxxei ole kostja esindajaks ja tal ei ole olnud volitusi kostja esindamiseks (tl 119pöördel-120 II kd), on ümber lükatud Xxxxenda ütlustega, mille kohaselt on Xxxxkinnitanud, et „Vaidluse ajal olin XxxxOÜ esindaja. Mul oli volikiri XxxxOÜ esindamiseks. Mina olin XxxxOÜ juhatuse liige, see on õige. Olen esindanud XxxxOÜ-d koguaeg „ (tl 121 II kd). Seega saab Xxxxtegevust omistada kostjale ning hageja saab nõude esitada kostja vastu. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud sellele, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ning kostjal ei ole kavatsust ka tulevikus hagejat kahju tekitamisega ähvardada. Ähvardamisena VÕS § 1055 lg 1 esimese lause tähenduses saab käsitada lisaks tahtlikule ähvardamisele (verbaalselt või muu teoga) kahju tekitamist soodustava olukorra (ohu) loomist ja kestmise võimaldamist. VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda ähvardamisest hoidumist ka siis, kui ähvardust veel täide viidud ei ole. Kohus märgib, et kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamisest hoidumise nõude korral ei ole vaja tuvastada, et kostja on õigusvastase teo toime pannud, vaid piisab sellest, et kostja tegevus on loonud õigusvastase teo toimepanemise ohu. Rikkuja süü nõude rahuldamise eelduseks ei ole. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostjat esindav Xxxxon ähvardanud hagejale kuuluvat reoveepumplat kahjustada, mh teisaldada seadme või mitte lasta hageja töömeestel seadet hooldada ning, et selline tegevus võib korduda. Asjaolu, et kostja oli seisukohal, et reoveepumpla kuulub kostjale, ei ole käesoleva vaidluse lahendamise kontekstis relevantne. Kohus loeb asjakohasteks kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (tl 57, tl 73-74 I kd), millest nähtub, et hageja poolne avaldus seonduvalt Xxxxähvardustega registreeriti politsei
dokumendiregistris nr 2.1-4/94560 all. Politsei selgitas oma vastuskirjas hagejale, et kostja esindaja Xxxx võeti ühendust ning talle selgitati tehnovõrkude talumise kohustuse põhimõtteid ning viidati, et poolte vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses. Politseile teate edastamisest on võimalik välja lugeda, et ähvardamine on toimunud seonduvalt reoveepumpla kõrvaldamisega. „Postimees“ ilmunud ajaleheartiklist nähtub ähvarduse sisu, so, et Xxxxpeab reoveepumplat enda omaks ja avaldab, miks ta ei võiks oma pumplas vett kinni panna. Artikkel on avaldatud peale seda, kui hageja pöördus politseisse ja politsei oli suhelnud Xxxx. Tunnistaja Xxxx`i ütlustest nähtub, et telefonivestluses Xxxxavaldas, et läheb pumplat lõhkuma. Ta rääkis, et Xxxx on selle ostnud ja pumpla on nende oma ja nad ei tea, mis sellega peale hakata, lammutavad selle ära. Kohtumisel ütles ta, et ta võib takistada juurdepääsu pumplale ehitades sinna betoonblokkidest aedu ümber. Tunnistaja ütluste kohaselt, seisnesid ähvardused selles, et kõigepealt Xxxx ütles, et tal on olemas ostjad pumpla kaanele ja elektrikilbile ja kilbi sees olevale automaatikale. Ta ütles, et see on tema pumpla ja ta teeb sellega mida tahab, ning et ta näeb, et kõige optimaalsem on selle lammutamine. Tunnistaja avaldas, et tundis, et need ähvardused on reaalsed. See aktiivsus ja agressiivsus olid väga ebameeldivad. Tunnistaja lisas, et sekretär ütles, et ta (Xxxx) helistas tihti ja siis ühel korral ühendas sekretär kõne tunnistajale. Peale ühendatud kõne, rääkis tunnistaja Xxxx veel umbes 10 korda. Kõne algas alati niimoodi, et meil Gruusias Konstantin tähendab aus ja tähtis jne ja kõne lõppes alati sellega, et eelmine nimetatud hind ei kata kulusid uue pumpla rajamiseks. Ta (Xxxx) ei olnud rahul meie reaktsiooniga. Meie leidsime, et oma vara ei pea tagasi ostma, mille peale ta ähvardas, et ta lõhub selle ära ja teeb võimatuks selle sihipärase kasutamise. Lisaks on tunnistaja öelnud, et kõik torustikud on hagejal kokku umbes 320 jooksvat km, sinna süsteemi kuulub ka 38 pumplat. Kui selles süsteemis mingid osad ära hävitada või kõlbmatuks teha, siis see mõjutab kogu süsteemi tööd ja ümberkaudsed majad oleksid ilma ÜVK teenuseta. See on reaalne oht, sest nt igapäevases töös, kui ühel majal on katkestatud teenus, see on juba erakorraline juhtum, kui tervel piirkonnas lõigataks teenus ära, siis see oleks ikka väga erakorraline juhtum. Sellepärast tuli nendesse ähvardustesse suhtuda tõsiselt (tl 120 II kd). Xxxxütluste kohaselt, ei ole tal kunagi olnud plaanis lõhkuda Xxxx kinnistul asuvat reoveepumplat ja ta ei ole seda ka lõhkunud. Kohtumisel ütles, et on Konstantin, on XxxxOÜ esindaja, ostsid maalapi koos pumplaga ja oleks vaja otsida lahendust, kas rendite või ostate meie käest selle ära. Rohkem ei mäleta, läksid laiali (tl 121 II kd). Kohus märgib isikuliste tõendite osas seda, et on mõistetav, et pooled annavad toimunut edasi nii, nagu nad seda mäletavad või tahavad mäletada, see on seotud inimese mälu selektiivsusega või muu kaaluka põhjusega ning kuna ütlus pärineb isikulisest allikast, siis tuleb sellist tõendit pidada subjektiivseks tõendiks. Kohus hindab isikulisi tõendeid objektiivselt ja koostoimes dokumentaalsete tõenditega. Xxxxküll avaldab, et tal ei olnud plaanis reoveepumplat lõhkuda, kuid samas ta ei mäleta kohtumisel räägitud, seega ei saa Xxxxütlusi selles osas arvestada ning kohus lähtub Xxxxi ütlustest. Kohus leiab, et tunnistaja Xxxxi ütlused haakuvad dokumentaalsete tõenditega ning on usaldusväärsed. Eeltoodu alusel, leiab kohus, et hageja on VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eelduseid tõendanud ning kostja tõend hageja poolt esitatut ümber ei lükka. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid VÕS § 1055 lg 2 alusel, mis välistaksid nõude esitamise. Seega, tuleb XxxxOÜ-d kohustada hoiduma kahju tekitamisega ähvardamisest viisil nagu hageja on taotlenud. Kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus, mis on esitatud tulenevalt seaduse sõnastusest, ei muuda hageja poolt esitatud nõuet. Kohus hagi piire ei ületa.
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja (tl 124 II kd) ning avaldanud kohtuistungil, et hageja täiendab menetluskulude nimekirja istungil seonduva kuluga ja lisanud, et ilma
käibemaksuta on hageja esindaja tunnihind 125 eurot (tl 121pöördel II kd). Hageja on esitanud menetluskukude nimekirja taotlusega tsiviilasjas nr 2-15-5277 alates 07. oktoobrist 2016.a alanud menetluses esimeses kohtuastmes kantud menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 968,75 eurot (ilma käibemaksuta) ning menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Hageja on taotlenud kostjalt ka menetluskuludelt viivise väljamõistmist kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tehtud toiminguid alljärgnevalt:
1.ringkonnakohtu poolt 27.05.2016.a tehtud otsusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga (31.05.2016) - 1,5h;
4.03.01.2017.a kohtumäärusega tutvumine ja selle sisu selgitamine kliendile (04.01.2016) – 0,25h;
5.01.02.2017 kohtumäärusega tutvumine (16.02.2017) - 0,25h; 6. arvamus kohtuistungi edasilükkamisest (04.04.2017) - 0,5h; 7. kohtuistungiks valmistumine (05.04.2017) - 1h. Kokku on hagejale tsiviilasja nr 2-15-5277 raames Advokaadibüroo Simson & Variku poolt maakohtus alates 07. oktoobrist 2016.a osutatud XxxxOÜ-le õigusteenust 7,75 h ulatuses vastavalt õigusabilepingus kokku lepitud tunnihinnaga 125,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Tulenevalt eeltoodust on hageja menetluskulu suuruseks 968,75 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub 06.04.2017 istungil osalemise kulu, so 3 tundi x 125 eurot, so 375 eurot. Seega on hageja menetluskuluks kokku 1343,75 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on hageja poolt osutatud õigusteenuse maht ja hind põhjendatud, sh ka 09.11.2016 toimingu osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1343.75 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.