Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Fuxia Holdings OÜ ja OÜ ARAGVI GRUPP vastu omandiõiguse tunnustamiseks reoveepumplale ning kahju tekitamise ja sellega ähvardamise keelamiseks ning OÜ ARAGVI GRUPP vastu isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tahteavalduse andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.02.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tehnovõrkude Ehituse OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719), lepingulised esindajad Andres Davõdov ning vandeadvokaat Anto Variku Kostja I: Fuxia Holdings OÜ (registrikood 12130400), lepinguline esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule Kostja II: OÜ ARAGVI GRUPP (registrikood 11245696), lepinguline esindaja Enn Talp
Kohtuistungi toimumise aeg
09.05.2016, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.02.2016 otsus.
2.Teha Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagis Fuxia Holdings OÜ ja OÜ ARAGVI GRUPP vastu reoveepumplale omandiõiguse tunnustamiseks uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada.
Tunnustada Tehnovõrkude Ehituse OÜ omandiõigust Tallinnas, Selise 2a kinnistul (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 17788201) asuvale reoveepumplale.
5.Jätta läbi vaatamata Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi OÜ ARAGVI GRUPP vastu OÜ ARAGVI GRUPP kohustamiseks anda tahteavaldus isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks.
6.Osas, milles maakohus jättis rahuldamata Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Fuxia Holdings OÜ ja OÜ ARAGVI GRUPP vastu kahju tekitamise ja sellega ähvardamise keelamiseks ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud, saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tehnovõrkude Ehituse OÜ (hageja) esitas 07.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles taotles omandiõiguse tunnustamist Tallinnas Selise tn 2a kinnistul (registriosa nr 17788201) asuva reoveepumpla suhtes, nimetatud kinnistut koormava OÜ ARAGVI GRUPP (kostja II) kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kustutamist ja kostjatel kahju tekitamise ja kahju tekitamisega ähvardamise keelamist. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamise abinõude kohaldamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja vee-ettevõtjaks Kakumäe tegevuspiirkonnas ja ta osutab avalikku veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust enesele kuuluvate tehnorajatiste ja – võrkude kaudu. Tallinnas Selise tn 2a asuval kostjale I kuuluval kinnistul paikneb hagejale kuuluv reoveepumpla. Hageja on selle projekteerinud ja ehitanud ühiskanalisatsiooni osana tarbijate kinnistutelt reovee ärajuhtimise teenuse osutamiseks. Tehnorajatis on rajatud Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2004 korraldusega nr 721-k „Lesta tn 7C kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Haabersti linnaosas“ kehtestatud detailplaneeringu alusel, vastavalt ehitusprojektile „Lesta 7c välisvõrgud“. Lesta 7c kinnistu kogupindala oli algselt 56174 m2, mis jagati Osaühingu AND PROJEKT (pankrotimenetluse tulemusena registrist kustutatud) poolt 28 kinnistuks, mille sihtotstarve on elamumaa, ja ülejäänud
teekinnistuteks või teenindavateks kinnistuteks (nagu Selise tn 2a). Ilma reoveepumplata ei ole võimalik kogu ülejäänud tehnorajatise ja -trasside funktsioneerimine.
3.Hageja on reoveepumpla kui tehnorajatise osa omanik, kuna vallasomandi tekkimise kokkulepe tehnorajatisele ja –võrgule sõlmiti Osaühinguga AND PROJEKT liitumislepingus. Kogu tehnovõrk Lesta tn 7c kinnistu osas ehitati välja vastavalt kinnistu toonase omaniku Osaühingu AND PROJEKT ja hageja vahel 28.10.2003 sõlmitud liitumislepingu tingimustele. Liitumislepingu punktis 6.2 leppisid pooled kokku, et Osaühing AND PROJEKT seab kinnistutele hageja kasuks liitumislepingu punktis 4.2.1 nimetatud ehitiste ehitamiseks, hooldamiseks, omamiseks, teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks isikliku kasutusõiguse. Osaühing AND PROJEKT ja hageja sõlmisid 27.08.2008 kinnistute isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt seati hageja kasuks tehnorajatiste isiklik kasutusõigus Selise tn lõik 1, Selise tn lõik 2, Selise tn lõik 3, Selise tn lõik 4 ja Selise tn Võrgukivi tn lõpulõigu kinnistutele. Inimliku eksituse tõttu ei seatud hageja kasuks tehnorajatise isiklikku kasutusõigust ja asjaõiguslepingut Selise tn 2a kinnistu osas.
4.Osaühingu AND PROJEKT pankrotihaldur võõrandas Selise tn 2a kinnistu 08.10.2013 toimunud avalikul enampakkumisel kostjale I. Hageja leiab, et avalikul enampakkumisel võõrandati kinnistu, mitte tehnorajatisena sellel paiknev ja hagejale tehnovõrgu ühe osana kuuluv reoveepumpla. 29.05.2014 pöördus hageja kirjalikult kostja I poole ning selgitas, et reoveepumpla kuulub hagejale, kelle kasuks tuleb seada isiklik kasutusõigus. Kostja toonane seaduslik esindaja KI keeldus isikliku kasutusõiguse seadmisest.
5.08.07.2014 pöördus hageja kohaliku omavalitsuse poole sundvalduse seadmiseks. Tallinna Linnavaraamet alustas hageja taotluse alusel sundvalduse seadmise menetlust, kuid menetluse ajal 12.08.2014 sõlmisid kostja I ja kostja II tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu kostja II kasuks Selise tn 2a kinnistuga ühendatud pumpla ehitamiseks, talumiseks, arendamiseks, korrashoidmiseks, omamiseks, koormamiseks ja kasutamiseks. Isiklik kasutusõigus kostja II kasuks kanti kinnistusraamatusse 09.09.2014. Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatas 01.10.2014 hagejale, et peale kostja II kasuks isikliku kasutusõiguse seadmist, ei ole neil enam võimalik sundvalduse seadmise avaldust menetleda. Hageja märgib, et AÕS § 1581 lg 1 sätestatud talumiskohustus tekib sundvalduse seadmisega, kuid Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei sea sundvaldust, kuni ei selgu reoveepumplaga seotud omandiõiguse küsimused.
6.05.11.2014 edastas kostja II hagejale kirja, milles teatab, et on omandanud kostjalt I pumpla aadressil Selise tn 2a, Tallinn. Alates 2014. novembrist on kostja II asunud hagejale esitama ilma õigusliku aluseta arveid 100 eurot kalendrikuus (km-ta), mille selgituseks on märgitud pumpla rent. Hageja selgitas, et hooldab ja teeb reoveepumplale selle korrashoiuks ainuisikuliselt kulutusi ka käesoleval ajal.
7.Juhul, kui kohus tuvastab, et reoveepumpla omandiõigus kuulub hagejale, siis ei oma mingit õigusliku tähendust kostja I poolt kostja II kasuks seatud isiklik kasutusõigus, kuna kostjal I ei ole olnud võimalik reoveepumplat võõrandada või seda muul viisil kostja II käsutusse anda. Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 65 lg 1 sätestab, et juhul kui kanne on kaotanud õigusliku tähenduse, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtulahendi alusel.
8.Kostjaid esindav KI on hagejat pidevalt ähvardanud, et kahjustab reoveepumplat või teisaldab seadmed juhul, kui hageja ei omanda kinnistut tema poolt nimetatud hinnaga. Hageja on selle tõttu pöördunud 02.06.2014 ka politsei poole. Hageja palub keelata kostjatel kahju tekitamine või kahju tekitamisega ähvardamine (VÕS § 1055 lg 1).
9.Harju Maakohus tegi 15.04.2015 hagi tagamise määruse, millega kohustati kostjaid tagama hageja juurdepääs Tallinnas Haabersti linnaosas Selise tn 2a kinnistul asuvale reoveepumplale selliselt, et hageja saaks vajadusel teostada reoveepumpla hooldust ja/või remonti. Hagejal tuleb kostjaid hoolduse ja/või remondi vajadusest, s.t hoolduse ja/või remondi teostamise ajast (kuupäevast) e-kirja teel ette teatada vähemalt 1 nädal. Samuti keelas kohus kostjatel nimetatud kinnistul asuva reoveepumpla kasutamise ja käsutamise, s.t reoveepumpla võõrandamise, asjaõigustega koormamise või võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmise. Kostjate vastuväited
10.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. AÕS § 1581 lg 1 kohaselt tekib tehnovõrkude talumise kohustus sundvalduse seadmisega. Ükski seadus ei sätesta õigust nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist. Seega hagejal pole võimalik hagiga soovitud eesmärki saavutada. Hageja ei ole sõlminud Osaühinguga AND PROJEKT asjaõiguslepingut ja hageja kasuks ei ole tehtud kannet kinnistusraamatusse, mistõttu puudub hagejal asjaõiguslik alus hagi esitamiseks. Kostja I on 08.10.2013 avalikul enampakkumisel omandanud Tallinnas Selise 2a asuva kinnistu ja valdab alates kinnistusraamatusse omanikuna kandmisest 18.11.2013 ka kõiki vallasasju sellel kinnistul. Kostjal I oli seetõttu õigus müüa nimetatud kinnistul asuv rajatis kostjale II ning hagejal ei ole õigust nõuda selle tehingu tühistamist. Kostja II eesmärgiks ei ole kahju tekitamine ega tema omanduses oleva reoveepumpla töö kahjustamine, vaid tasu saamine selle kasutajalt, s.o hagejalt. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 01.02.2016 otsusega hagi rahuldamata ning tühistas 15.04.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu summas 200 eurot.
12.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - hageja on 28.10.2003 Osaühinguga AND PROJEKT sõlmitud liitumislepingu nr 291003 alusel ehitanud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sadeveekanalisatsiooni ning gaasivõrgu; - hageja ja Osaühingu AND PROJEKT vahel 27.08.2008 sõlmitud kinnistutele isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel on tehnovõrkudega seotud 5. moodustatud kinnistust (välja arvatud kostjale I kuuluv kinnistu) seatud tasuta tähtajatu isiklik kasutusõigus ühisveevärgi-, kanalisatsiooni-, sadeverekanalisatsiooni- ja gaasivõrgu majandamiseks; - hageja on vee-ettevõtjaks Kakumäe tegevuspiirkonnas, kes osutab tarbijatele avalikku veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust; - kostja I omandas Tallinnas Selise 2a asuva kinnistu 08.10.2013 pankrotivara avalikul enampakkumisel ja kanti omanikuna kinnistusraamatusse 18.11.2013; - Selise tn 2a kinnistu on tootmismaa suurusega 30m2 ja sellel asub vaid vaidlusalune kanalisatsioonipumpla, mis on kanalisatsioonivõrgustiku kui tehnovõrgu osa; - kostja I ja kostja II sõlmisid 12.08.2014 pumpla suhtes isikliku kasutusõiguse lepingu.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad ei ole kunagi pumplat otseselt vallanud - pumpla on ehitatud maa sisse, maapinnal on lukustatud luuk, võti on hagejal. Kostja II väidab, et pumpla juurde pole kunagi olnud vajadust minna ja seetõttu pole seal käidud.
14.Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) alates 01.01.2003 kuni 26.03.2007 kehtinud § 152 lg 2 redaktsioon sätestas, et alates 1999. aasta 1. aprillist on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kinnistusraamatusse veel kandmata maale või riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga. Käesoleval juhul on tuvastatud, et tehnorajatise ehitamist alustas hageja 2004. aastal 28.10.2003 sõlmitud liitumislepingu alusel. Selise tn 2a kinnistu esmakinnistamise aeg oli 10.12.2004. Kuna liitumislepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕSRS ei nõudnud kinnistamata maale tehnorajatise ehitamiseks asjaõigust – vaid piisas lihtkirjalikust kokkuleppest maa omanikuga, siis on hageja rajanud Selise tn 2 a maale tehnorajatise (kanalisatsioonipumpla) õiguslikul alusel ja see kuulus rajamise hetkel hagejale.
15.Alates 01.01.2003 kuni 26.03.2007 kehtinud AÕSRS § 153 kohaselt oli tehnorajatise omanikul, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale õiguslikul alusel pärast 1999. aasta 1. aprilli, õigus nõuda 10 aasta jooksul, alates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud.
16.Alates 26.03.2007 kehtivad AÕSRS § 152 lõiked 1 ja 2 järgmises redaktsioonis: (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud eeldused või muu talumiskohustus; (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. Maakohus leidis, et asjas ei kohaldu AÕSRS § 152 lg 1, mis sätestab kinnisasja omaniku kohustuse taluda enne 1. aprilli 1999 püstitatud tehnovõrku.
17.Kuna hageja nõue on suunatud tulevikku, kohaldub alates 26.03.2007 kinnisasja omaniku talumiskohustust reguleeriv AÕS § 158. Selle lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Tehnovõrkude ja -rajatiste talumiseks võib kinnisasja omanik AÕS § 158 lg 2 alusel nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Eeltoodust järeldub, et kinnisasja omaniku AÕS § 158 lg-s 1 ettenähtud talumiskohustust on võimalik realiseerida üksnes AÕS § 158 lg-s 2 sätestatud reaalservituudi nõude kaudu. Käesoleval juhul ei ole aga poolte puhul tegemist kahe kinnisasja omanikuga – kinnisasja omanik on vaid kostja I. Seega ei kohaldu asjas ka
AÕS § 158.
18.26.03.2007 hakkas kehtima AÕS § 1581, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Kohus märkis, et osundatud sättest ilmneb, et lisaks reaalservituudile, võib teisele isikule kuuluva tehnorajatise talumiskohustus tuleneda ka sundvaldusest. Siiski ei ole kinnisasja omanikul talumiskohustust enne sundvalduse seadmist.
19.Just sundvalduse seadmise nõude realiseerimiseks soovibki hageja omandiõiguse tunnustamist tehnorajatisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 2 kohaselt kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei rajanud tehnovõrku asjaõiguse alusel. Kohus on tuvastanud ka selle, et sundvaldust ei ole kinnistule seatud ja seetõttu ei ole kostjal I ka AÕS § 1581 lg 1 tulenevat talumiskohustust.
20.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et Selise 2a asuv pumpla on kinnisasja osa TsÜS § 54 lg 2 mõttes ja seega kuulub see TsÜS § 53 lg 2 alusel (asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis) kinnistu omanikule. Eeltoodud põhjustel ei saa kohus rahuldada hageja nõuet omandiõiguse tunnustamiseks pumplale. Kuna hageja nõuded kinnistusraamatu kande kustutamiseks ja kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumiseks tulenevad tehnorajatise omandiõiguse tuvastamisest (millise nõude kohus jätab rahuldamata), siis jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.
21.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja II esitas 14.12.2015 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja II menetluskuluks õigusteenuse eest tasutud 266 eurot, mis koosneb õigusteenuse osutamisest 2 tunni ulatuses (100 eurot) ja sotsiaalmaksust 66 eurot. Kohus leidis, et õigusteenus on kooskõlas asja mahu ja keerukusega ning tsiviilasja materjalidega, kuid sotsiaalmaksu väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Kohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 200 eurot. Kostja I ei ole menetluskulu nimekirja TsMS § 176 lg 1 sätestatud tähtajal esitanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.Hageja esitas 02.03.2016 Harju Maakohtu 01.02.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada või alternatiivselt saata see lahendamiseks tagasi maakohtule.
23.Maakohus ei arvestanud hageja taotlust kostja I osas tagaseljaotsuse tegemiseks. 09.12.2015 toimunud kohtuistungile saabus kostja II lepinguline esindaja 25-minutilise hilinemisega. Kohtusse ei ilmunud kostja I ega tema esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule. Kohtukutse sai esindaja kätte e-toimiku kaudu ning mingisuguseid teateid ega taotlusi kostja I ega tema lepinguline esindaja kohtule ei esitanud. Hageja esitas seepeale taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esialgu mõlema kostja osas ja hilisemalt kostja I suhtes. Kohus sedastas, et kui see on menetluslikult võimalik, siis kostja I osas kuulub hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks rahuldamisele. Maakohus küll märkis otsuses, et hageja tegi taotluse
tagaseljaotsuse tegemiseks, kuid ei võtnud selles osas mingit seisukohta ega selgitanud ka seda, miks antud olukorras ei oleks tagaseljaotsust saanud teha. Hageja on seisukohal, et kostja I osas oli tagaseljaotsuse tegemine põhjendatud ning tagaseljaotsuse tegemisel oleks maakohus pidanud rahuldama hagi ka kostja II vastu eelkõige hageja kahe esimese nõude osas.
24.Maakohus on kohaldanud valesti materiaalõiguse norme. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna ühelt poolt on kohus tunnistanud hageja omandiõigust reoveepumplale, aga seejärel viitab TsÜS § 54 lg 2 ning on jõudnud lõplikult otsusele, et hagejale reoveepumpla omandiõigus siiski ei kuulu. Hageja on seisukohal, et reoveepumpla omandiõigus ei saa muutuda pelgalt seetõttu, et avalikul enampakkumisel võõrandati kostjale I Selise tn 2a kinnistu. Maakohus ei ole viidanud ka ühelegi normile, mille alusel hageja väidetavalt omandiõiguse kaotas. Antud situatsioon tekitab ilmselgelt segadust, kuna edaspidiselt jääb selgusetuks, kes peaks teostama reoveepumpla igapäevast hooldust ning tagama tarbijatele teenuse kättesaadavuse juhul, kui reoveepumpla kuulub väidetavalt kostjale I. Samuti tuleb taas märkida, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas hagejale 05.12.2014 kasutusloa, mille hulka kuulus muuhulgas Selise tn 2a kinnistul asunud kompaktpump. Vastused apellatsioonkaebusele
25.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Omandiõiguse tunnustamise nõudes teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb jätta jõusse hagi tagamise abinõud. Hagi kostja II kohustamiseks, anda tahteavaldus isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust, tuleb jätta läbi vaatamata. Osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi kahju tekitamise ja sellega ähvardamise keelamiseks ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 3 ning § 425 lg 3).
27.Asjas on vaidlus selle üle, kellele kuulub Tallinnas, Selise 2a kinnistul asuv reoveepumpla. Hageja tugineb Osaühinguga AND PROJEKT 28.10.2003 sõlmitud liitumislepingule, mille punkti 6.1 kohaselt jääb Tallinnas, Lesta 7c asuvale kinnistule ehitatav ühisveevärk ja kanalisatsioon koos liitumispunktidega, sadeveekanalisatsioon ja gaasivõrk koos liitumispunktidega hageja omandisse. Punktis 6.2 leppisid lepingupooled kokku, et Osaühing AND PROJEKT seab hageja kasuks tehnorajatiste ehitamiseks, omamiseks, teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks isiklikud kasutusõigused. Vaidlus puudub, et Selise 2a kinnistul asuva reoveepumpla suhtes ei ole hageja kasuks isiklikku kasutusõigust seatud. Kostja I tugineb sellele, et tema omandas Selise 2a kinnistu 08.10.2013 enampakkumisel ning sellega sai ta ka reoveepumpla omanikuks (kostja kanti Selise 2a kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 18.11.2013). Lisaks väidavad kostjad, et kostja I on müünud reoveepumpla kostjale II.
28.Maakohus tuvastas, et tehnorajatise ehitamist alustas hageja 2004.a. Seda ei ole menetlusosalised ringkonnakohtus vaidlustanud. Alates 01.01.2003 kuni 25.03.2007 kehtinud AÕSRS § 152 lg 2 redaktsioon sätestas, et alates 1999. aasta 1. aprillist on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kinnistusraamatusse veel kandmata maale või
riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga. Ebaõige on maakohtu tuvastatu, et tehnorajatis ehitati kinnistusraamatusse kandmata maale. Kinnistusraamatust selgub, et Lesta 7c kinnistu kanti kinnistusraamatusse juba 19.01.1998 (I kd lk 151). Asjaolu, et Lesta 7c kinnistu jagati ning selle tulemusena kanti Selise 2a asuv maa eraldi kinnisasjana kinnistusraamatusse 10.12.2004, ei tähenda, et tehnorajatis rajati kinnistamata maale. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub ka, et Osaühing AND PPROJEKT sai Lesta 7c kinnistu kaasomanikuks 07.07.2004 (I kd lk 152).
29.Eeltoodu ei tähenda siiski, et hageja ei saanud tehnorajatise omanikuks. Liitumislepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕS § 158 redaktsioon sätestas, et teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa. Kuna sellel ajal kehtinud AÕS § 158 redaktsiooni kohaselt ei olnud tehnovõrk kinnisasja oluline osa, siis said lepingupooled lihtkirjalikult kokku leppida, et ehitatav tehnovõrk vallasasjana kuulub hagejale. Tähtsust ei oma ka see, et kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud Osaühing AND PROJEKT kinnisasja kaasomanik. Lepingupooled võisid sellise tulevikku suunatud lepingu sõlmida, kuna Osaühing AND PROJEKT sai hilisemalt kinnisasja kaasomanikuks.
30.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja on kaotanud omandiõiguse pumplale, kuna see on nüüdseks kinnisasja oluline osa. TsÜS § 54 lg 2 sätestab, et kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Õige on, et reoveepumpla ei ole ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel. Samuti ei ole käesoleval juhul täidetud AÕSRS § 152 lõigetes 1 ja 2 ning AÕS § 158 ja § 1581 sätestatud talumiskohustuse tingimused. See ei tähenda siiski, et hageja oleks omandiõiguse kaotanud. AÕS § 68 lg 3 järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Seadusest ei tulene, et tehnorajatise suhtes asjaõiguse seadmata jätmisel või talumiskohustuse puudumisel kaotab tehnorajatise omanikuks olnud isik sellele omandiõiguse ja tehnorajatise omanikuks saab kinnisasja omanik. Kui kinnisasja omanikul puudub talumiskohustus, siis on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud (AÕSRS § 152 lg 3).
31.Kuna reoveepumpla kuulub vallasasjana hagejale, siis ei saanud kostja I seda kinnisasja enampakkumisel kinnisasja koosseisus omandada.
32.Kostjad väidavad, et kostja I võõrandas reoveepumpla kostjale II. Kolleegiumi hinnangul ei saanud kostja I reoveepumplat kehtivalt võõrandada ning kostja II ei saanud selle omanikuks. Kostja I ei ole reoveepumpla omanik ning tal puudub selle käsutusõigus. Kuna tõendamata on, et kostjad oleksid saanud reoveepumpla valduse, siis ei saa ka rääkida heausksest omandamisest (AÕS § 95). Lisaks on pumpla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi oluline osa (TsÜS § 53 lg 1) ning TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis.
33.Kuna kostjad vaidlustasid hageja omandiõigust reoveepumplale ja ringkonnakohus tuvastas, et hageja on selle omanik, siis tuleb AÕS § 89 alusel tunnustada hageja omandiõigust Tallinnas Selise 2a kinnistul asuvale reoveepumplale.
34.Hageja on hagis palunud kohustada kinnistamiseks pädevat isikut kustutama Selise 2a kinnistule kostja II kasuks seatud õigusliku tähenduse kaotanud isikliku kasutusõiguse. Ringkonnakohtu 09.05.2016 istungil täpsustas hageja, et see nõue on esitatud kostja II vastu ning ta taotleb kohustada kostjat II andma tahteavaldus isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust. Hageja on viidanud nõude alusena KRS §-ile 65. KRS § 65 lg 1 sätestab, et kui kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtulahendi alusel. Kolleegium märgib, et hageja ei ole selle sätte järgi puudutatud isikuks, kuna KRS § 341 lg 1 kohaselt on puudutatud isikuks isik, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Selise 2a asuva kinnistu registriossa nr 17788201 ei ole hageja kasuks õigusi kantud. Hageja ei saa kande parandamist nõuda ka AÕS § 65 lg 1 alusel, mis sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Õiguskirjanduses on leitud, et kinnistusraamatu parandamise nõue kuulub tegelikule õigustatud isikule. Selleks on esmajoones isik, kellele vaidlusalune kinnisasi või asjaõigus (tegelikult) kuulub. Piiratud asjaõiguse omaja saab kande parandamist hageda, kui tema õigus ei ole sisse kantud või ei ole õigesti sisse kantud, õigustatuna on kantud vale isik või on sisse kantud olematu käsutuskitsendus või tema õiguse koormatis või tema õigus on sisse kantud halvema järjekohaga (Vt P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. 2014, lk 65). Hagejale ei kuulu registriossa nr 17788201 kantud kinnistu suhtes ühtegi piiratud asjaõigust. Seega ei saa ta ka sellel alusel kostja II vastu nõuet esitada. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue, kostja II kohustamiseks anda tahteavaldus isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust, jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
35.Hageja on palunud keelata kostjatel kahju tekitamise ja kahju tekitamisega ähvardamise. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hageja on selle nõude aluseks olevate asjaoludena märkinud, et kostjaid esindav KI on hagejat pidevalt ähvardanud, et kahjustab reoveepumplat või teisaldab seadmed juhul, kui hageja ei omanda kinnistut tema poolt nimetatud hinnaga. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud asjaolud on liiga napid ja üldsõnalised. VÕS § 1055 lg 1 alusel on kannatanul muuhulgas õigus nõuda õigusvastase kahju tekitamise kui kestva tegevuse lõpetamist. Hageja on palunud keelata kostjatel kahju tekitamine, kuid hagis esitatud asjaoludes ei ole esile toodud, et kostjad tekitavad hagejale kestvalt kahju. Samuti on kannatanul VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamise korral nõuda kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Hageja on märkinud, et kostjate esindaja KI on hagejat pidevalt ähvardanud õigusvastase kahju tekitamisega, kuid on jätnud konkreetsed juhtumid piisavalt esile toomata ega ole ka täpsustatud, millal ähvardamised toimusid. Samuti ei selgu asjaoludest, millele tugineb hageja väide, et KI esindas ka kostjat II. Lisaks on hagi ese selles osas konkretiseerimata, kuna ei nähtu, milliste konkreetsete tegevuste keelamist taotletakse. Kuna kohtuotsus peab olema täidetav, siis ei saa kostjatele VÕS § 1055 lg 1 alusel pandav kohustus (hagejat kahjustava tegevuse või ähvardamise lõpetamiseks või rikkumisest hoidumiseks tulevikus) olla ebamäärane. Kohtuotsuse resolutsioonis peab nähtuma konkreetne tegevus, mida kostja peab lõpetama või millest edaspidi hoiduma (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2009, lk 688). Maakohus on selle nõude osas jätnud eelmenetluses välja selgitamata hageja nõuded ning faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3). Nimetatud osas saadab
ringkonnakohus tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda hagejale võimalus asjaolude täiendamiseks ning nõude täpsustamiseks.
36.Hageja on heitnud maakohtule ette, et kohus ei teinud tagaseljaotsust, kuigi hageja seda taotles. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 410 ja § 413 järgi ei ole maakohtul kohustust teha tagaseljaotsust, mistõttu ei ole see etteheide põhjendatud.
37.Kostja II on leidnud, et ringkonnakohus oleks pidanud keelduma apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuna hageja tasus riigilõivu apellatsioonkaebuselt hilinemisega. Ringkonnakohus märgib, et hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 300 eurot. 14.03.2016 määrusega kohustas kohus tasuma hagejat täiendavalt riigilõivu 300 eurot 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Hageja sai määruse kätte 14.03.2016 ja tasus puuduoleva riigilõivu 2-päevase hilinemisega, s.o 23.03.2016. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja oli eelnevalt osaliselt riigilõivu tasunud, siis täiendava riigilõivu tasumine 2päevase hilinemisega, ei ole selline rikkumine, mis andnuks alust apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
38.Harju Maakohus tegi 15.04.2015 hagi tagamise määruse, millega kohustati kostjaid tagama hageja juurdepääs Tallinnas Haabersti linnaosas Selise tn 2a kinnistul asuvale reoveepumplale selliselt, et hageja saaks vajadusel teostada reoveepumpla hooldust ja/või remonti. Hagejal tuleb kostjaid hoolduse ja/või remondi vajadusest, s.t hoolduse ja/või remondi teostamise ajast (kuupäevast) e-kirja teel ette teatada vähemalt 1 nädal. Samuti keelas kohus kostjatel nimetatud kinnistul asuva reoveepumpla kasutamise ja käsutamise, s.t reoveepumpla võõrandamise, asjaõigustega koormamise või võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmise. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuna kohus rahuldab hagi omandiõiguse tunnustamise osas, siis tuleb Harju Maakohtu 15.04.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena. Menetluskulude jaotus
39.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja osaliselt uueks läbivaatamiseks maakohtule, siis jäävad menetluskulud TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.