Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud XxxxOÜ (edaspidi võlgnik) esitas 23.03.2017.a kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik XxxxOÜ on registrisse kantud 21.11.2011.a ning kannab registreerimisnumbrit xxxx. Võlgniku osakapital on 2 500,00 EUR. Võlgniku põhitegevusalaks on toitlustamine üritustel. Võlgniku juhatuse liige on Xxxx(ik: xxxx) ja Xxxx(ik: xxxx), ainuosanik XxxxOÜ. Pankrotiavalduse ning võlgniku poolt haldurile antud selgituste kohaselt oli võlgnik asutatud XxxxOÜ poolt, kes oli ka võlgniku peamiseks kliendiks, kuna XxxxOÜ osutas toitlustusteenust peamiselt XxxxOÜ poolt korraldatud üritustel. XxxxOÜ peamiseks tegevusalaks oli toitlustuskoha pidamine ja toitlustusteenuse osutamine Eesti Rahvusraamatukogu hoones aadressil Tõnismägi 1, Tallinn, milliseid ruume kasutati 11.12.2015 sõlmitud äriruumi üürilepingu alusel. XxxxOÜ majandustegevus lõppes 06. märtsist 2017, kui lõppes Eesti Rahvusraamatukogu ja XxxxOÜ vahel sõlmitud üürileping. XxxxOÜ, kui võlgniku ainuomaniku majanduslikud raskused ja pankrotiavaldus on toonud kaasa ka XxxxOÜ majanduslikud raskused, mis on muutnud võlgniku maksejõuetuks. Käesoleval hetkel on XxxxOÜ juhatus seisukohal, et kuna võlgniku vara ei kata enam tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, tuleb äriühingu juhatusel esitada pankrotiavaldus. Haldur olles muuhulgas tutvunud äriühingu dokumentatsiooniga, nõustub võlgniku antud põhjustega võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kohustuste suuruseks avalduse esitamisel on 52 122,72 eurot. Võlgniku juhatuse liikme selgitust arvesse võttes ja dokumentidega tutvudes võib teha järelduse, et püsiv maksejõuetus on suure tõenäosusega tingitud võlgniku ainuosaniku ja ainsa kliendi/tellija pankrotistumisest. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku summas 351 726,01 eurot. Võlgniku pankrotiavalduses on võlgade suuruseks märgitud 343 781 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksude ja maksete võlgu seisuga kokku 42 753,46 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 26,99 eurot, kokku on võlgnevus 42 780,45 eurot. Võlgnik ise on maksuvõla suuruseks välja toonud summa 62 771 eurot. Kuivõrd maksuvõla suurus on ebaselge, lähtub ajutine haldur võlgniku enda nimekirjas näidatud summast. Täitemenetluse registri 07.04.2017 seisuga puuduvad neil võlgniku kohta andmed. Võlgniku kohustused töövõtjate ees on 23.03.2017 seisuga kokku 9 342,27 eurot. Võlgnikul on kohutus Swedbank AS-i ees 179 745,14 eurot. Nähtuvalt võlgniku lepingulise esindaja poolt edastatud andmetest ning võlgniku pankrotiavaldusest puuduvad võlgnikul mistahes muud kohustused. Seega moodustuvad võlgniku kohustused kokku summa 351 726,01 eurot. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga võlgnikul likviidne vara sisuliselt puudub. AS-is SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXX mille saldo 13.04.2017.a seisuga on 773,81 eurot ja kogumiskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo 13.04.2017 seisuga on 0,00 eurot. Ajutisel halduril puuduvad andmed reaalse vara kohta, sh puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid ning sõidukid. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni juhtkonna valed äriotsused, sealhulgas nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital, mis ei katnud vajadust täiendavateks investeeringuteks ja tekkinud kahjumi katmiseks. PankrS §§ 1092

113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuna võlgnikul puudub likviidne vara menetluse jätkamiseks ja võlgnikul on mitmeid kohustusi, leiab ajutine haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 3000 eurot. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada XxxxOÜ pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg. 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 351 726,01 eurot. Likviidne vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund ei ole alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni kindlad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 27.04.2017.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 11.05.2017.a. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxx . Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1080 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1080 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest ning summa 683 eurot (sh käibemaks) võlgniku pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.