Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgnik XxxxOÜ (likvideerimisel) on kantud registrisse 28.01.2013, registrikoodiks xxxx. Võlgniku põhitegevusalaks on kinnisvara ost-müük. Võlgniku ainuosanik on alates 10.03.2017 OÜ Xxxx(registrikood xxxx) ning seaduslikuks esindajaks alates 13.03.2017 likvideerija Kaupo Meier. Võlgniku äriplaaniks oli Tallinnas Xxxxasuva kinnistu arendamine, milleks kaasati võõrvahendeid - võeti laen OÜ ́lt Xxxx. Arendusprojekt peatus, sest loodetud tähtajaks ei õnnestunud saada ehitusluba ja 2015. aasta mais soetatud kinnistu tuli 2017. aasta veebruaris võõrandada. Teisi äriprojekte käivitada ei õnnestunud ja 13.03.2017 algatati likvideerimismenetlus. Viimati tasus võlgnik riiklikke makse 294 eurot (mis ei olnud tööjõumaksud) 2017. aasta 1. kvartalis. Pankrotiavalduses teatab võlgniku esindaja, et osaühingu tööd korraldas juhatuse liige. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja vara puudub. Kohustusi on kogusummas 117 722 eurot, sh maksuvõlg 59 267 eurot. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik lisaks, et majandustegevus lõppes seisuga 13.03.2017 ning püsiv maksejõuetus ilmnes ainsaks varaks olnud kinnistu müügi tulemusel, kui selgus, et müügihinnast ei piisa arendusprojekti kõigi kulude katteks. Kikvideerimismenetluse käigus vara võõrandatud ei ole, puudub sularahakassa, puuduvad töötajad, puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud. Dokumentatsioon on likvideerija ja raamatupidaja Katri Veiksaar ́e valduses. 2016. ja 2017.aastal juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku puudub igasugune vara, sealhulgas kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning sõidukid. Tühi on ka võlgniku pangakonto – selle jääki summas 2,07 eurot ei saa lugeda arvestatavaks varaks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 119 148,70 eurot, sealhulgas võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees summas 61 016,70 eurot, Xxxx OÜ ees summas 38 132 eurot ning muud viitvõlad summas 20 000 eurot. Muid täitmata kohustusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Majandusaastate aruanded on äriregistrile esitatud. Ajutisele haldurile esitatud dokumendid ja aruanded on korrektsed. Finantsandmetest nähtub, et kogu tegevuse kestel ei õnnestunud ühtki kaupa ega teenust müüa, majandustegevuse lõpus tuli võõrandada ainsaks varaks olev kinnistu. Müügihinnast ei piisanud, et tagastada kõik laenud (+ intressid ja viivised) ning katta kõiki kinnistu arendusprojektiga seotud kulud. Xxxxarendusprojekt oli võlgniku ainus äriprojekt ja moodustas võlgniku kogu majandustegevuse, mistõttu selle arendusprojekti kulud ja tekkinud kahjum viisid võlgniku omakapitali järjest suuremasse miinusesse. Võlgnik käitus õigesti, kui algatas likvideerimise ja esitas pankrotiavalduse. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 119 148 eurot, kuid vara puudub, seega ei ole netovara väärtus vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub soov ja äriplaan majandustegevuse jätkamiseks, sh ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4.

Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kulusid ja kahjumit. Püsiv maksejõuetus selgus juhtkonnale, kui ilmnes, et müügihinnast ei piisa isegi arendusprojekti kõigi kulude katteks. Võlgnik esitas pankrotiavalduse märtsis 2017, s.o. mõistliku tähtaja jooksul Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Tulenevalt eespool toodust tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3 000 eurot. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 119 148,70 eurot, kuid igasugune vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 24.04.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 11.05.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxx(isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.