Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.05.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-8255
Tsiviilasi
Xxxxhagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 20 000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
esindajad
Hageja
lepinguline
esindaja
Andrei
xxxx(e-post
[email protected]) Kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik (epost [email protected]) Kohtuistung 23.01.2017 Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.05.2016 esitatud hagiavalduse ning 15.06.2016 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt sõlmisid xxxx OÜ ja Xxxx OÜ (kostja) omavahel kolm laenulepingut: 1) 16.05.2013 laenuleping nr xxxx summas 4581 eurot, fikseeritud intressiga 78,072 eurot kuus. Tagasimakse kuupäev 25.05.2014. 2) 03.06.2013 laenuleping nr xxxx summas 5000 eurot, fikseeritud intressiga 125 eurot kuus. Tagasimakse kuupäev 05.06.2014; 3) 04.08.2013 laenuleping nr xxxx summas 4000 eurot, fikseeritud intressiga 400 eurot kuus, tagasimakse kuupäev 06.12.2013. 01.09.2013 loovutas xxxx OÜ oma nõuded xxxx (hageja). Alates 06.12.2013 ei ole ühtegi makset toimunud. Samuti hilines kostja algsete maksetega. Hageja lõplik nõue on 20 000 eurot. 29.11.2016 esitatud dokumendi kohaselt koosneb hageja nõue järgnevast: 1) laenuleping nr xxxx: nõue summas 2044,66 eurot; 2) laenuleping nr xxxx: tagastamata laenu põhisumma 5000 eurot, maksmata lepingujärgsed intressid 1250 eurot, viivis 3552,67 eurot; 3) laenuleping nr xxxx: tagastamata laenu põhisumma 4000 eurot, maksmata lepingujärgsed intressid 1600 eurot, viivis 2552,67 eurot. Tuginedes eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista 20 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu.
01.09.2013 on kostja ning Xxxxsõlminud kohustuste loovutamise lepingu nr 2013-09-01, mille kohaselt kostja loovutas Xxxxhageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused. Nõuete ja kohustuste loovutamisest on hageja ning kostja teineteist informeerinud ning teise poole nõusoleku saanud suuliselt ning 16.09.2013 edastas hageja Xxxxe-kirja teel andmed oma pangakonto numbri kohta. Alates 17.09.2013 on Xxxxteostanud laenude tagasimakseid hageja poolt edastatud pangakontole. Samuti palub kostja lugeda tühiseks 06.08.2013 sõlmitud laenulepingus sätestatud kohustuse tasuda intressi suurusega 10 % kuus ning lugeda hagejale tagastamisele kuuluvaks summaks laenu jääk summas 5575 eurot 03.06.2013 sõlmitud laenulepingu osas ning 3420 eurot 06.08.2013 sõlmitud laenulepingu osas. Kokku kuulub tagastamisele laen ja intressid summas 8995 eurot. Menetluse käik 23.01.2017 toimus tsiviilasjas kohtuistung, milles kohus kuulas muuhulgas ära ka tunnistaja Xxxx. 03.03.2017 täpsustas hageja oma nõuet ning märkis, et laenulepingust nr 1605213 tulenev nõue on kokku 2000 eurot, laenulepingust nr xxxx tulenev nõue on kokku 10 000 eurot (s.h põhisumma 5000 eurot ja viivis 5000 eurot) ning laenulepingu nr xxxx tulenev nõue kokku 8000 eurot (s.h põhisumma 4000 eurot ja viivis 4000 eurot). Kohtu põhjendused
XxxxOÜ nimetatud laenulepingutest tulenevad nõuded loovutanud hagejale (tlk 5). Laenulepingute sõlmimise osas ning nõude loovutamise osas poolte vahel vaidlus puudub. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole esitanud hagi õige kostja vastu, sest 01.09.2013 on kostja ja Xxxx sõlminud kohustuste loovutamise lepingu nr 2013-09-01, mille kohaselt kostja loovutas Xxxx hageja ning kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused. Nimetatud lepingu punktist 1 nähtub, et hageja omab kohustusi firma Xxxx OÜ ees, mis on tekkinud alljärgnevatest laenulepingutest: laenuleping nr xxxx (sõlmitud 16.05.2013) summas 4581 eurot; laenuleping nr xxxx (sõlmitud 03.06.2013) summas 5000 eurot; laenuleping nr xxxx (sõlmitud 04.08.2013 summas 4000 eurot). Lepingu punktist 2 nähtuvalt on kostja loovutanud kohustused Xxxx tervikuna (tlk 72). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 1 ja 2 sätestavad, et kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kohus selgitab, et kui kohustuste ülevõtmine lepitakse kokku senise ja uue võlgniku vahelise kokkuleppega, toimub kohustuse üleminek hetkel, mil võlausaldaja annab kohustuste üleminekuks oma nõusoleku. Nõusoleku saamisest sõltub seega vastava käsutustehingu kehtivus (kuni nõusoleku saamiseni on vastav käsutus hõljuvalt kehtetu). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tunnistaja xxxx ütlustega tõendatud, et hageja on andnud oma nõusoleku kohustuste üleminekuks. Nimelt on tunnistaja 23.01.2017 toimunud kohtuistungil oma ütlustega kinnitanud, et on hakanud maksma hagejale eraisikuna laenu alates 2013 september, kuna hagejaga lepiti augusti lõpus 2013 kokku silmast silma, et edaspidi arveldatakse laene kui eraisikud ning hageja ei olnud sellele vastu (tlk 146 pöördel, 147). Samuti kinnitas tunnistaja, et ta küsis hagejalt, kas saab teha nii, et need laenud oleksid kui eraisikute vahel sõlmitud ning hageja palus tal raamatupidaja poole pöörduda ning märkis, et lepingut ümber ei ole vaja teha (tlk 147 pöördel). Kohtu hinnangul nähtub nimetatud ütlustest, et hageja oli nõus kohustuste üleminekus. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Käesoleval juhul on seega tunnistaja ütlustest nähtuvalt hageja oma nõusoleku andnud 2013. aasta augusti lõpus. Loovutamise leping kostja ja Xxxx vahel on sõlmitud 01.09.2013 (tlk 72). Kohus selgitab, et võlausaldaja võib kohustuse ülevõtmiseks vajaliku nõusoleku anda ka ette, st enne senise ja uue võlgniku vahel kohustuse ülevõtmise kokkuleppe sõlmimist (VÕS § 175 lg 5). Samuti selgitab kohus, et võlausaldaja nõusoleku andmine ei pea olema tehtud samas vormis, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse üleminekus. Ka Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-117-07 p 12 märkinud, et Võlausaldaja nõusoleku andmine kohustuse üleminekuks (VÕS § 175 lg 2 ja TsÜS § 114 lg 1) või kohustuse ülevõtmise heakskiitmine (VÕS § 175 lg 2 ja TsÜS § 114 lg 2) ei pea olema tehtud samas vormis, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse üleminekus. VÕS § 11 lg 3 järgi peab kokkulepe lepingust tuleneva kohustuse ülemineku kohta olema sõlmitud lepinguga samas
vormis, kui leping tuli sõlmida teatud vormis ja kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega tuleb kohustuse ülevõtmine, sh võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks anda või kohustuse ülevõtmine heaks kiita reeglina lepinguga samas vormis üksnes juhul, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt oli lepingu enda sõlmimiseks kehtestatud vorminõue. Kui kohustuslikku vorminõuet ei ole, võib võlausaldaja nõusolek või heakskiit olla väljendatud ka suuliselt või kaudselt. TsÜS § 68 lg 2 järgi väljendub kaudne tahteavaldus teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kui kohustuse üleminek on vormistatud kirjalikult, võivad võlgniku, võlausaldaja ja kolmanda isiku VÕS § 175 lg-te 1 või 2 järgi vajalikud tahteavaldused nähtuda ka ühest lepingudokumendist.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.