Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2006. a kell 14.00 tsviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number
2-05-23165 (endine 2/583-27494/05)
Tsiviilasi
AS hagiavaldus IKja TKvastu 100 062.06 krooni kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS hageja esindaja volikirja MM Kostja I: IK Kostja II: TK Kostjate esindaja: volikirja alusel KP
Kohtuistungi toimumise
15. november 2006. a
aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi mitte rahuldada. Kohtukulude jaotus
2.Välja mõista AS-lt menetluskulu 150 (ükssada viiskümmend) krooni ja 70 senti riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub AS-l tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ . a kapitalirendi lepingu nr , mille esemeks oli . kohutus hageja omandama vara OÜ-lt ja andma selle lepingu perioodiks OÜ valdusesse ja kasutusse. OÜ kohustus tasuma hagejale makseid vastavalt maksegraafikule. OÜ oma kohustus ei täitnud. Hageja saatis OÜ-le . a tähitud kirjaga teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris OÜ-d võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Hageja ütles lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. OÜ kohustus andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse.
2.Pärast lepingu ülesütlemist asus hageja vastavalt lepingu tingimuste p 11.3 vara võõrandama. Hind, millega õnnestus varale ostja leida oli 260 000 krooni. Ostuhind tasuti hagejale . a. OÜ lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 364 446.12 krooni, mis koosneb järgmistest summadest: - tähtajaks tasumata rendimaksed kokku summas 12 325.74 krooni; - kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus 299 295.10 krooni, - hageja poolt kantud vara realiseerimisega seotud otsesed kulutused kokku summas 52 825.28 krooni. Kahjum vara realiseerimisest koosneb hageja nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa, s.o. kokku hageja kahjum 104 446.12 krooni.
3.. a allkirjastasid hageja ja IKkäenduslepingu, millega kostja võttis endale kohustuse kapitalirendi lepingust nr ja sellele sõlmitud lisadest tulenevaid kohustusi täita hageja ees solidaarselt OÜ-ga . . a allkirjastasid hageja ja TKkäenduslepingu, millega kostja II võttis endale kohustuse kapitalirendi lepingust nr ja sellele sõlmitud lisadest tulenevaid kohustusi täita hageja ees solidaarselt OÜ-ga .
4.Kohtule . a esitatud haginõude täpsustuses palub hageja kostjatelt VÕS § 76 lg 1 ja § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 3 ning § 145 lg 1 ja lg 2 alusel solidaarselt välja mõista tekitatud kahju 100 062.06 krooni. Kostjate vastus
5.Kohtule . a esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. ütles üles OÜ , edastades vastavasisulise kirjaliku teate hagejale . a. OÜ tagastas liisitud sõiduki liisinguandjale . a. Kostja viis auto nagu hageja oli palunud. poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summa, millest on maha arvatud intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega, on hagist tulenevalt 299 295.10 krooni (ilma käibemaksuta). See on summa, mis oleks pidanud liisinguandjale lepingu lõppedes tasuma, kui liisinguese oleks jäänud le.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liisinguese jäi liisinguandja omandisse ja läks tema valdusesse. Hageja poolt kohtule esitatud hindamisaktist nähtuvalt (koostatud poolt) oli tagastatud liisingueseme turuväärtus . a 320 000 krooni (ilma käibemaksuta). Seega oli sõiduki turuväärtus tagastamise hetkel 20 704.90 krooni võrra suurem, kui ostuhind, mis ei ole kaetud liisingumaksetega.
7.Kostja on seisukohal, et see, et hageja tegelikult müüs sõiduki odavamalt, kui oli selle turuväärtus, ei saa suurendada vastutust liisinguandja ees. Kostja arvates on tähelepanuväärne asjaolu, et sõiduk müüdi hindamisaktis toodud hinnast 50 000 krooni võrra odavamalt just sellele samale sõiduki turuväärtuse hindajale, kes muuhulgas on ka liisinguandjaga seotud isik.
Kohtuistung
8.Kohtuistungil . a jääb hageja esindaja esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse juurde. Hageja esindaja seletuse kohaselt ei ole toimunud lepingu lõpetamist OÜ poolt. Suusõnalisi teateid makseraskuste kohta võis olla. Tegemist on ennetähtaegse ülesütlemisega hageja poolt. Lõpetmine saaks toimuda kahepoolse kirjaliku kokkuleppega, kuid seda polnud. Auto tagastamist . a ei käsitle hageja lepingu lõpetamisena.
9.Kostjate esindaja jääb esitatud vastuväidete juurde. Kostjate esindaja seletuse kohaselt on põhikohustus aegunud ning käendus samuti aegunud. OÜ käitus heauskeselt ning teatas hagejale, et ei ole võimeline lepingut täitma. koostas hindamisakti, . a oli väärtus 320 000 krooni. Kostja esindajale jääb arusaamatuks, et hageja viivitas müügiga 14 kuud. Hageja ei ole käendajate vastu nõuet esitades käitunud heas usus. Kostja ei vastuta selle eest, et hagejal ei õnnestunud autot müüa. Samuti ei vastuta kostjad selle eest, et hageja ei kaitsnud pankrotimenetluses oma nõuet. Kohtu põhjendused
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja I ja kostjate esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
11.Kohus on tuvastanud, et hageja ja OÜ sõlmisid . a lepingu nr , mille esemeks oli , reg. märgiga . Hageja omandas vara OÜ-lt ja andis selle lepingu perioodiks OÜ valdusesse ja kasutusse. . a allkirjastasid hageja ja IKkäenduslepingu, millega kostja võttis endale kohustuse lepingust nr ja sellele sõlmitud lisadest tulenevaid kohustusi täita hageja ees solidaarselt OÜ-ga . . a allkirjastasid hageja ja TKkäenduslepingu, millega kostja II võttis endale kohustuse lepingust nr ja sellele sõlmitud lisadest tulenevaid kohustusi täita hageja ees solidaarselt OÜ-ga .
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tagastas vara . a hagejale, viies auto (tl 101). Pooled vaidlevad selle üle, kes lõpetas lepingu nr (tl 90, 101). Hageja hinnangul puudus kostjal võimalus kapitalirendilepingu lõpetamiseks, leping sellist õigust kostjale ei andnud. Hageja leiab, et temal oli õigus liisingleping üles öelda, kuna kostja teavitas hagejat lepingu jätkamise võimatusest. Kostjad on seisukohal, et nende õigus leping erakorraliselt üles öelda tuleneb VÕS §-st 196.
13.VÕSRakS § 12 lg 1 järgi enne . a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates . a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses on OÜ kapitalirendilepingu erakorraliselt üles öelnud kooskõlas VÕS §-ga 196 lg 1, mille järgi kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohus nõustub kostjaga selles, et juhul kui liisingandja soovib kitsendada liisingvõtja seadusest tulenevat õigust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, peaks selline õiguste piiramine olema kokkulepitud. Käesolevas vaidluses selline kokkulepe puudub, seega oli OÜ-l võimalik leping ka erakorraliselt üles öelda.
14.Kohus ei pea tõenäoliseks, et OÜ poolt . a saadetud kiri, milles OÜ soovis lepingu üles öelda ning auto tagastada, hagejani ei jõudnud (tl 56). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja viis auto . a kokkuleppel hagejaga, järelikult pidi hageja teadlik olema kostja soovist leping lõpetada. Vastasel juhul, ei oleks Balti Realiseerimiskeskuses keegi kostjate käest autot vastu
võtnud. Kohus leiab, et kostjatel puudus võimalus mõjutada asjaolu, et auto üleandmist kirjalikult ei vormistatud. Kohus nõustub kostjatega selles, et kirjade edastamise viisi osas on pooled võrdses positsioonis. Oleks ebamõistlik eeldada, et hageja võib saata oma teated lihtkirjaga, kuid liisingvõtjal on kohustus saata liisingandjale vaid tähitud kirju. Ka . a hageja kiri OÜ-le ei ole kättetoimetatud allkirja vastu.
15.Hageja leiab, et kostjad on tekitanud kahju summas 100 062.06 krooni, mis koosneb: debitoorne võlgnevus summas 354.60 krooni; kostja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu 46 882.18 krooni; hageja poolt kantud vara realiseerimisega seotud otsesed kulutused kokku summas 52 825.28 krooni (tl 103). Auto realiseerimiskulu 52 825.28 krooni koosneb: rehvide vahetus summas 25 013.60 krooni, müügiteenus summas 7 800 krooni, aku ja vahetus summas 2 850 krooni, remont 13 313.22 krooni, õlifiltri vahetus 847.46 krooni, kindlustus 680 krooni (tl 65, 69-86, 91 92). Kostjate vastuväite kohaselt näitab poolt a koostatud hindamiseakt vara väärtust. Hageja poolt nõutud kahju ja kulud on põhjendamatud ja ebamõistlikult suured (tl 91).
16.Kohtule esitatud lepingu üldtingimuste p 5.17 kohaselt rentnik on kohustatud, juhul kui liisingfirma tuginedes lepingu XI osa punktidele lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Kohtu arvates ei kuulu üldtingimuste p 5.17 antud vaidluses kohaldamisele, kuna kohus on eelnevalt punktis 13 asunud seisukohale, et OÜ-l oli õigus leping egakorraliselt üles öelda. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohtule esitatud . a poolt koostatud veoki hindamisakti kohaselt on vara keskmine turuväärtus (ilma käibemaksuta) seisuga . a 320 000 krooni. Hageja hinnangul ei tule kahju kindlaksmääramisel lähtuda mitte hindamisaktist vaid asjaolust, et reaalselt müüdi auto 260 000 krooni eest. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses on VÕS § 367 lg 3 sätestatud liisingueseme liisinguandjale tagastamise hetk . a ning lähtuma peab hindamisaktis toodud vara keskmisest turuväärtusest s.o. 320 000 kroonist. Kohtu arvates ei ole seadusega kooskõlas hageja seisukoht, et lähtuma peaks 15.04.2004. a müügilepingus kokkulepitud müügihinnast 260 000 krooni.
17.TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kahju ja kulutuste arvestus ei ole hageja poolt koostatud ning kostjate kui käendajate vastu esitatud heas usus. Kohtule on esitatud müügileping nr TOL, millega hageja müüs vaidlusaluse vara OÜ-le. Kohus nõustub kostjatega selles, et ebamõistlik on võtta müügi eest endale, müügi teenustasu 7 800 krooni. Käibes tavaline ei ole teha ka autole hageja poolt loetletud müügieelseid parendusi (tl 65, 69-86, 91, 92). Hageja on põhjendanud seda asjaoluga, et auto müüdi 14 kuud pärast auto tagastamist liisinguandjale, seega vajas pärast nii pikka perioodi hageja poolt nimetatud kulutusi. Kohus leiab, et vastuolus hea usu põhimõttega on panna nii ajaliselt kui ka summaliselt määratlemata kohustused le. ei saa kiirendada vara müüki, samuti ei saa mõjutada vara hoiutingimusi. Kohus leiab, et müügiga viivitamine on hageja majandustegevusega kaasnev risk, mida kannab hageja.
18.Kostjad on esitanud aegumise vastuväite. Kostjad leiavad, et aegunud on nii põhinõue kui ka käendused. Hageja on seisukohal, et käendused ei ole aegunud, kuna hagejal oli aega esitada hagi käendajate vastu kuni 30.01.2006. a, s.o. kolme kuu möödumiseni graafiku viimase osamakse tähtpäevast arvestatuna. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses on tegemist käenduslepingute kui kestvuslepingutega, seega on põhjendamatu lähtuda TsK § 211 sätestatust. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt
aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates . a. Hageja pöördus käendajate vastu kohtusse . a, s.o. pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja leiab, et aegumise arvestamisel tuleks lähtuda TsÜS § 154, mille kohaselt aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et käendaja kohustus ei ole korduv kohustus. Käendaja vastutab konkreetse käendatava kohustuse eest, käesolevas vaidluses on see konkreetne käendatav kohustus tekkinud pärast 01.07.2002. a, seega tuleb lähtuda VÕSRakS § 12 sätestatust ning kohaldamisele ei kuulu TsK käendust reguleerivad sätted, vaid alates .a kehtima hakanud TsÜS sätetest. Kohus on seisukohal, et lisaks nõude sisulisele põhjendamatusele on hageja nõue kostjate vastu ka aegunud. Kohtukulud
19.Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
20.Kostjad ei ole kohtule esitanud kohtukude nimekirja. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 52 lg 5 ja § 60 lg 1 kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 150.70 krooni.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.