Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Randmaa
Otsuse avalikult
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. novembril 2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-10415 (endine nr 2/31-6450/05)
Tsiviilasi
EV hagi RT, MS ja AL vastu solidaarselt võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja EVH- ja T kaudu
esindajad
hageja lepinguline esindaja UT Kostja – RT Kostja – MS Kostja – AL
Asja lävivaatamine
08.11.2006 kohtuistungil
krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. .
Kostja RT sõlmis õppelaenu saamiseks AS-ga õppelaenulepingu . Lepingut täiendati lisaga. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 16 500 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle kahes osas: 10 000 krooni ja 6500 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega kostjad MS ja AL nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. Kostjad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, mistõttu nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist 18 726,43 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Riigil tekkis kostjate vastu nõudeõigus kostjate vastu HaS § 362 lg 2 järgi kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Seisuga on hageja nõude suuruseks 21 496,50 krooni, millest põhivõlg moodustab 18 726,43 krooni ja intress 2770,07 krooni. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Intress ajavahemiku eest on arvestatud järgmiselt: põhivõlg 18 726,43 krooni, sellest ühe päeva intress on 2,82 krooni; viivitatud 1033 päeva, intress on 2770,07 krooni.
Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt võlgnevus summas 21 496 krooni, kohtukuluna riigilõiv summas 1750 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja õigusabikulud summas 1200 krooni.
Kostja RTle on hagimaterjalid kätte toimetatud, kuid vastust avaldusele kostja esitanud ei ole. Kohtukutse on kostjale RTle kätte toimetatud kooskõlas TsMS 326. Kostjad MS ja AL tunnistavad kohtule esitatud avalduses hagi täies ulatuses, vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kotjad MS ja AL leiavad, et võla peaks tasuma laenu saaja RT. toimunud kohtuistungile hageja ja kostjad ei ilmunud.
Kohus leiab, et tsiviilasi tuleb lahendada sisuliselt TsMS § 408 p 1 alusel, kuna kumbki pool asja arutamiseks määratud kohtusitungile ei ilmunud. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, kostjate MS ja AL poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja RT ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud, seega on kostja RT omaks võtnud hagi faktilised asjaolud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohtule esitatud vastuses võtsid kostjad MSja AL hageja nõude õigeks. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks, § 174, mille kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest, § 207 lg 1, mille kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti, § 222 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud ning § 272 lg 1, mis sätestab laenulepingu mõiste ning HaS § 362 lg 3, mille kohaselt tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Kohtule esitatud õppelaenulepingust , selle lisast sõlmitud käenduslepingutest nähtub, et poolte vahel on lepingud sõlmitud, mida kinnitavad kostjate allkirjad. Kuna pooled on lepingud sõlminud, on neil tekkinud ka kohustus lepinguid nõuetekohaselt täita. Lepingu sõlmimisel on kostjad võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Eeltoodust alusel asub kohus seisukohale, et hageja võlanõue kuulub rahuldamisele kokku summas 21 496 krooni, millest põhivõlg moodustab 18 726,43 krooni ja intress 2770,07 krooni.
Kohtukulud.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele proportsionaalselt riigilõiv 1750 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning õigusabikulud summas 1200 krooni. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt RTlt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 259,90 krooni, kostjalt MS125,90 krooni, kostjalt AL72,60 krooni, mis seisneb pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.