Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Karin Sonntak 28. november 2006.a, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-11878 AS hagi VK’i vastu võla nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Hageja esindaja: RR Kostja: VK
esindajad
Resolutsioon
vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja on hagiavalduse kätte saanud .a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Lähtudes TsMS § 444 lg-st 1 jätab kohus tagaseljaotsusest ära kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ja kostja üldtingimuste punktis 5.12 kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 403 lg 3 p 1 puhul kohaldatakse krediidilepingu sätteid lepingutele, mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind on väiksem 200 eurole vastavast summast. Müügileping on krediidileping VÕS § 405 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamise korral nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist s.o. 9% aastas tähtaegselt tasumata summalt. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud müügilepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamisel nõudma viivist viidatud määras. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 6716,00 krooni ja viivised 2462,15 krooni, kogusummas 9178,15 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kostjalt kuulub TsMS § 143 p-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele 45 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.