Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas kohtule hagi L. K. vastu võlgnevuse 494,11 euro ja lisanduva viivise nõudes. 06.07.2016 esitas hageja esindaja kohtule taotluse menetluse peatamiseks, seoses sellega, et kostja L. K. suri 17.06.2016. Hageja palub menetluse peatada kuni pärijate selgumiseni. Viru Maakohtu 07.07.2016 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni L. K. pärijate (õigusjärglaste) väljaselgitamiseni. Kohus teostas 09.12.2016 päringu portaali Eesti.ee, millest nähtub, et Rakvere notar Marika Saaver on 02.12.2016 tõestanud pärimistunnistuse ning L. K. pärijaks on A. F. (IK xxx). 12.12.2016 määrusega kohus uuendas tsiviilasja menetluse ja andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks. Hageja esitas 28.12.2016 kohtule hagiavalduse kostja A. F. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt, korteriomandi, asukohaga xxx, Kiviõli linn, omanikuks on Kiviõli linn. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ sõlmis L. K. ́ga üürilepingu eluruumi asukohaga xxx kasutamiseks. Võla tekkimise ajal aadressil xxx, Kiviõli linn, korteriühistut moodustatud ei olnud. Hageja haldas korterelamut xxx, Kiviõli linn ning esitas igakuiselt kostjale arveid osutatavate teenuste eest vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifile. Portaalist Eesti.ee nähtub, et Rakvere notar Marika Saaver on 02.12.2016.a tõestanud pärimistunnistuse ning L. K. pärijaks on A. F.. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused ja sama § lg 3 kohaselt pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Käesolevaga esitab hageja hagiavalduse L. K. pärija on A. F. vastu. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus hageja ees kokku 450,95 eurot ja viivised 43,16 eurot, kokku 494,11 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 494,11 eurot, samuti lisanduva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1, menetluskulud kogusummas 305 eurot ja viivised menetluskuludelt vastavalt VÕS § 113 lg 1. 03.01.2017 määrusega asendas kohus senise kostja L. K. (surnud 17.06.2016) uue kostjaga A. F.`ga ja kaasas menetlusse alaealise lapse A. F. seadusliku esindajana tema ajutise eestkostja Kohtla-Järve Linnavalitsuse.

01.02.2017 esitas kostja lepinguline esindaja A. Valk kohtule vastuse hagiavaldusele, millest nähtub, et A. F. nimele on väljastatud pärimistunnistus. Kohtla-Järve linn on välja selgitanud, et pärandi inventuuri tehtud pole. Kohtla-Järve linn esitab inventuuri nõude hiljemalt 06.02.2017, sest praegu esindab lapse huve Kohtla-Järve linn ja lapse (s.h. ka hageja huvi, sest siis selgub võimalik võlausaldaja vms) huvides on välja selgitada pärandvara koosseis ning väärtus – hageja puhul seisneb huvi selles, et inventuuri akti saamisel saab ta otsustada pärandvara ebapiisavuse puhul, kas esitada pärandvara suhtes pankrotiavaldus või siis selgitada välja isikud (näiteks lapse vanemad), kes vastutavad pärandvara väärtust ületavate võlgade eest. Esindaja rõhutas, et kohe kindlasti ei vastuta taoliste nõuete eest A. F.. Esindaja palus peatada tsiviilasja menetlus kuni L. K. pärandi inventuuri tulemuste selgumiseni. 15.02.2017 esitas kostja lepinguline esindaja, advokaat A. Valk kohtule notar Maarika Saaver`i otsuse A. F.`le väljastatud pärimistunnistuse tühistamise kohta. Seega ei saa A. F. vastu esitatud hagi menetleda, kuna ta ei ole L. K. pärijaks. 15.03.2017 esitas A. Valk kohtule A. F. pärandist loobumise avalduse. 30.03.2017 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja esindaja palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 62,50 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda, kuna seoses notari poolt väljastatud pärimistunnistusega, mille notar hiljem tühistas, tekitati pooltele täiendavaid kulutusi. Hageja on käesoleva tsiviilasja raames kandnud õigusabikulusid, lisaks on hageja sunnitud kogu nõude maha kandma ehk et hageja poolne kahju on niigi suur. Seega leiab hageja, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostja lepinguline esindaja, advokaat A. Valk esitas 10.04.2017 vastuse hageja 30.03.2017 avalduse suhtes, milles nõustus menetluse lõpetamisega. Kohtla-Järve linn ei ole nõus avalduses taotletud menetluskulude jaotusega, kuna hageja kohustus kostja menetluskulud hüvitada (hagist loobumise korral) tuleneb otseselt TsMS § 168 lõikest 4. Seega palub KohtlaJärve linn mõista hagejalt välja kõik Kohtla-Järve linna poolt lepingulisele esindajale tasutud kulud kogusummas 960 eurot (koos käibemaksuga). Kohtla-Järve linn on seisukohal, et hageja on esitanud täiesti põhjendamatu hagi ja kostja kordab siinkohal eelnevas menetlusdokumendis toodut, ehk siis jääb mõistmatuks, kuidas saab (mille alusel) korterit üürinud isik vastutada võimaliku haldaja ees olukorras, kus korteriomandi omanikuks on Kiviõli linn, kes peaks nende arvates ka antud juhul kostjaks olema (Kiviõli linn ei ole nende andmetel ise ühtegi nõuet antud korteriga seoses L. K. või teiste isikute vastu esitanud). Hageja esindaja esitas 25.04.2017 kohtule vastuse, milles ei nõustunud kostja esindaja väitega, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Hageja on seisukohal, et hageja nõue oli hagi esitamisel, lähtudes sel hetkel teadaolevatest asjaoludest, põhjendatud. Hageja on endiselt seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Hageja ei ole mingit pidi käitunud pahatahtlikult või esitanud nõude alusetult kostja vastu. Hageja esitas hagist loobumise avalduse selleks, et vältida täiendavate menetluskulude tekkimist, kuna need on niigi suured. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul vastu võtta hagist loobumine, kuid jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul kui kohus on arvamusel, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, esitab hageja omapoolsed vastuväited kostja menetluskulude osas. Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja mahulise nõudega, hageja nõude puhul on tegemist lihtsa võlanõudega (Riigikohus lahend 3-2-1-143-11). Sisulisi vastuväiteid on linn esitanud keskmiselt ühel lehel. Toimingute koostamiseks on Kohtla-Järve linna esindajal kulunud kokku 8 tundi. Hageja ei saa nõustuda eelpool nimetatud toimingute ettevalmistamiseks kulunud 8 tunnise ajakuluga. Kulud on ilmselgelt ülepaisutatud ja ei vasta tegelikkusele. Ilmselgelt on ülepaisutatud hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks märgitud ajakulu 2 h. Hageja rõhutab,

et Kohtla-Järve linna esindaja on koostanud 01.02.2017.a menetlusdokumendi - menetluse peatamise taotluse ja edastanud notari poolt saadetud pärimistunnistuse tühistamise avalduse. Hageja on arvamusel, et 01.02.2017.a menetlusdokumendi koostamiseks võis kuluda maksimaalselt 1 tund ning hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks maksimaalselt 30 minutit, arvestades, et Kohtla-Järve linna esindaja näol on tegemist õigusteadmistega isikuga ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka ja mahuka vaidlusega. Kohtla-Järve linna esindaja taotleb menetluskulude väljamõistmist seoses pärimismenetlusega (pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise võimalused, pärandist loobumise võimalused, inventuuri tegemise vajadus, suhtlemine notar Jänesega, notar Marika Saaver`ilt saadud dokumentide analüüs jne). Hageja on arvamusel, et käesolevas menetluses, so võlanõudes, ei ole põhjendatud Kohtla-Järve linna esindaja menetluskulude väljamõistmise taotlus seoses pärimismenetlusega ning Kohtla-Järve linna taotlus nende hüvitamiseks tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Arvestades eeltoodut leiab hageja, et Kohtla-Järve linna poolt esitatud menetluskulude taotlus ei ole põhjendatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja 30.03.2017 avaldusega loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu kogusummas 125 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagi esitamisel 80 eurot. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 1⁄2 riigilõivust summas 62,50 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtumääruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja loobus hagist, kuna notar Marika Saaver tühistas L. K. pärijale A. F.`le väljastatud pärimistunnistuse, seega puudub antud menetluses kostja. Kostja esindaja, advokaat A. Valk palus jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist, kuna notar Marika Saaver tühistas L. K. pärijale A. F.`le väljastatud pärimistunnistuse. Kostja esindaja, advokaat A. Valk palus hagejalt välja mõista menetluskulud kogusummas 960 eurot. Kostja esindaja tasu on alljärgnev: hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumine 2h, büroosisene nõupidamine, taotluse koostamine menetlustähtaja muutmiseks 30 min, kliendi konsulteerimine ja notar Marika Saaverilt saadud dokumentide analüüs 1h, kokku 3,5 h (töötunni hind 120 eurot, sh käibemaks). JeweLex Advokaadibüroo OÜ 12.01.2017 arve nr 17042 osa, summas 420 eurot (NB! arves sisaldub ka antud tsiviilasja mittepuutuv töö, summas 180 eurot); kliendi konsulteerimine, õigusliku hinnangu andmine tekkinud olukorrale (pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise võimalused, pärandist loobumise võimalus, inventuuri tegemise vajadus) 1,5h, suhtlemine/konsultatsioon Jõhvi notar Jänese`ga 30 min, büroosisene nõupidamine + taotluse koostamine menetluse peatamiseks (sisaldab seisukohta hagi põhjendatuse kohta) 2,5h, kokku 4,5 h - (töötunni hind 120 eurot, sh käibemaks). JeweLex Advokaadibüroo OÜ 26.01.2017.a arve nr 17053 summas 540 eurot, kokku 960 eurot koos käibemaksuga). Hageja kostja menetluskuludega ei nõustunud ning palus asjaoludest lähtuvalt jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Samas märkis hageja esindaja, et juhul, kui kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda, siis on põhjendatud kostja ajaline kulu kokku 1,5 tunni ulatuses (01.02.2017.a menetlusdokumendi koostamiseks 1 tund ning hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks maksimaalselt 30 minutit), kokku summas 180 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et kostja õigusabikulud asja materjalidega tutvumise ja taotluste koostamise eest kogusummas 960 eurot on põhjendatud osaliselt. Esindaja on märkinud ajakuluks 8 tundi, mis hõlmab hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumist (2h), büroosisest nõupidamist, taotluse koostamist menetlustähtaja muutmiseks (30 min), kliendi konsulteerimist ja notar Marika Saaverilt saadud dokumentide analüüsi (1h), kokku 3,5 h - (töötunni hind 120 eurot, sh käibemaks), 12.01.2017 arve summas 420 eurot; kliendi konsulteerimist, õigusliku hinnangu andmist tekkinud olukorrale (pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise võimalused, pärandist loobumise võimalus, inventuuri tegemise vajadus, 1,5h), suhtlemist/konsultatsiooni Jõhvi notar Jänese`ga (30 min), büroosisest nõupidamist + taotluse koostamist menetluse peatamiseks (sisaldab seisukohta hagi põhjendatuse kohta) 2,5h, kokku 4,5 h, 26.01.2017 arve summas 540 eurot, kokku 960 eurot.

Kohus leiab, et kostja esindaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt:  12.01.2017 arve - hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumine 2h, büroosisene nõupidamine, taotluse koostamine menetlustähtaja muutmiseks 30 min, kliendi konsulteerimine ja notar Marika Saaverilt saadud dokumentide analüüs 1h, kokku 3,5 h. Kohus leiab, et antud arve on põhjendatud 1 tunni ulatuses, summas 120 eurot, kuna hagiga tutvumiseks ja tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks on see kogenud advokaadi jaoks piisav ajakulu; mis puudutab büroosiseseid nõupidamisi ja konsulteerimisi, siis antud toimingud on hõlmatud eelneva toiminguga, kuna ilma selleta ei oleks võimalik taotluse koostamine/esitamine. Ülaltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tundi, summas 120 eurot.  26.01.2017 arve - kliendi konsulteerimine, õigusliku hinnangu andmine tekkinud olukorrale (pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise võimalused, pärandist loobumise võimalus, inventuuri tegemise vajadus) 1,5h, suhtlemine/konsultatsioon Jõhvi notar Jänese`ga 30 min, büroosisene nõupidamine + taotluse koostamine menetluse peatamiseks (sisaldab seisukohta hagi põhjendatuse kohta) 2,5h, kokku 4,5 h. Kohus leiab, et antud arve on põhjendatud 1 tunni ulatuses, summas 120 eurot, kuna menetluse peatamise taotluse esitamiseks on see piisav ajakulu; mis puudutab büroosiseseid nõupidamisi ja konsulteerimisi, siis antud toimingud on hõlmatud eelneva toiminguga. Kohus nõustub hageja esindaja arvamusega, et pärimismenetlusega seotud toimingute tegemise eest tasu küsimine käesoleva menetluse raames ei ole põhjendatud. Ülaltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tundi, summas 120 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt moodustavad kostja seadusliku esindaja põhjendatud menetluskulud kokku 240 eurot (120+120), mis kuulub hagejalt kostja seadusliku esindaja kasuks väljamõistmisele. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus kostja seadusliku esindaja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses, so summas 240 eurot (2 tundi x 120 eurot, sh käibemaks) hageja kanda. Muus osas jätab kohus kostja seadusliku esindaja menetluskulud kostja esindaja kanda. Hageja menetluskulud jätab kohus hageja enda kanda. Kohus arvestab antud juhul ka asjaoluga, et vastavalt Kohtla-Järve linna koduleheküljel oleva ametliku info kohaselt töötab Kohtla-Järve Linnavalitsuses 2 juristi, seega puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus pöörduda õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. TsMS § 178 lg 1, 2 kohaselt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4; § 178 lg 1, 2, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.