Mõista kostjalt J. K. ́ilt hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx kasuks välja 642,05 € (kuussada nelikümmend kaks eurot ja 5 senti), s.o põhinõue summas 41,40 € ja viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.05.2017.a. summas 600,65 €.
3.Välja mõista kostjalt J. K. ́lt hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx kasuks viivis 0,07% põhinõudelt (41,40€) päevas iga viivitatud päeva eest alates 09.05.2017.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
4.Jätta KÜ Xxxxxxxxxx xx hagi kostja OÜ Xxxxxxx suhtes läbi vaatamata, seoses hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx poolt hagi tagasivõtmisega.
5.Võtta vastu hageja Korteriühistu xxxxxxxxxx xx hagist osaline loobumine ja lõpetada tsiviilasjas 2-16-19601 menetlus nõude osas summas 147,67 €.
6.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte.
2-16-19601
Menetluskulude jaotus
1.Maakohtus kantud menetluskuludest jätta 28% hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx ja 72% kostja J. K.i kanda.
2.Määrata kindlaks hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx menetluskulud summas 1571 €, millest kostja J. K.i kanda jääb 1131,12 €.
3.Määrata kindlaks kostja J. K.i menetluskulud summas 546 €, millest hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx kanda jääb 152,88 €.
4.Välja mõista lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras kostjalt J. K. ́ilt hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx kasuks menetluskulud summas 978,24 € (üheksasada seitsekümmend kaheksa eurot ja 24 senti).
5.Menetluskuludelt tuleb kostjal J. K.il tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx on 31.12.2016.a. esitanud hagi (täiendatud 18.01.2017.a.), millega hageja palub kostjatelt J. K.ilt ja OÜ Xxxxxxx solidaarselt välja mõista põhivõlg 1738,56 eurot ning viivised alates hagi esitamisest 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni. 15.02.2017.a. esitas hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx avalduse hagi tagasivõitmiseks kostja OÜ Xxxxxxx suhtes.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on perioodil august 2013 (tasumise tähtaeg 30.09.2016) - juuli 2016 (tasumise tähtaeg 31.08.2016) Xxxxxxxxxx xx-xx korteriomandil tasumata kommunaalmaksed kogusummas 1738,56 eurot, millele lisandub tähtajaks tasumata viivis 0,07 % päevas. Kokku on viiviste summa (arvestatud alates 2014.aasta jaanuarikuu arve tasumisele järgnevast päevast, s.o alates 01.02.2014-18.01.2017) tasumata seisuga 18.01.2017 summas 759,59 eurot. Viiviste summa, mis on sissenõutav on arvestatud alates 01.09.2016 summas 169,40 eurot (arvestuse aluseks Kostja I poolt korteriomandi kasutamise aega jääv võlg summas 1738,56 eurot ja see viivis on arvestatud summasse 759,59 eurot).
1.3.20.03.2017.a., 28.03.2017.a. ja 26.04.2017.a. on hageja esitanud kohtule pärast eelistungit täiendavad seisukohad ja hagist osalise loobumise avalduse.
2-16-19601
26.10.2013 üldkoosolekul kinnitati uus põhikiri, Nimetatud üldkoosolekul võeti poolthäältega vastu põhikiri, milles sätestati lisaks muudele muudatustele ka selgesõnaliselt kõikide majandamiskulude jaotus põhikirja punktis 6.6. Nii on põhikirjas on sätestatud kulude jaotus alates 01.11.2013 kirjas üldkoosoleku punktides. Seega jagatakse kuludena erinevalt KÜS § 151 : 1) üldelekrikulu, sisaldab ka näitude vahe kulu (võrdselt korteriomandite vahel vt p 6.6.4.39); 2) võrguteenused ja ampritasu (võrdselt korteriomandite vahe vt p 6.6.4.4); 3) veevahe sisaldades näidikute vahe kulu (proportsionaalselt korteris tarbitud vee hulgale vt p 6.6.6.3); 4) soojusenergia, kus esmalt tasub KÜ ära kogu kulu soojusenergia näidu alusel ning kuna korteriomanikel on võimalus reguleerida oma küttetemperatuuri ja seega soojusenergia tarbimist ise mõjutada, siis ka vastavalt MESA Eesti OÜ poolt näidu kontrollile tarbitu tegeliku koguse. Kuna käesoleva menetlusdokumendi punktis 6 nimetatud tingimused hakkasid kehtima alates 01.11.2013, siis oli Kostja I kohustatud tasuma makseid ka põhikirjas märgitud kulujaotuse alusel. Seoses asjaoluga, et hageja loobub Kostja I vastu nõuetest summas 147,67 eurot, siis palub hageja kohtul selles osas menetluse lõpetada.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja J. K. esitas 02.02.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja I on keeldunud arvete tasumisest ulatuses, millises Kostja I ei ole pidanud arveid õiguspärasteks, s.o eelkõige elamu haldamist ja hooldamist puudutavate maksete, MESA arvetuste alusel määratud maksete ning muude arvetel kajastatud ebaselgete viiviste osas. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema ei ole arvestusperioodil 08.2013 – 10.08.2016 hageja poolt kostjale esitatud arveid täies ulatuses tasunud. Kostja ei vaidlusta arvetel kajastatud määramisi külma ja sooja vee, ning kõigi elektrienergiat puudutavate määramiste osas. Kostja esitab koheselt täies ulatuses vastuväite arvetel kajastatud määramistele küttekulude MESA andmete alusel ümberarvestuse osas. Vastavalt hagile lisatud KÜ Xxxxxxxxxx xx põhikirja jaotise IV punktile 6 kuulub osakapitali suuruse ja ettemaksete määramine ning ühistu liikmetele täiendavate kohustuste määramine KÜ Xxxxxxxxxx xx üldkoosoleku pädevusse. Hageja põhikirja III jaotise punkti 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma majanduskulude eest võrdeliselt tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusele, see tähendab arvestatuna elu- või mitteeluruumi ühe ruutmeetri kohta, kui üldkoosolek teatud tööde või teenuse korral ei otsusta teisiti. Hageja üldkoosolek ei ole võtnud vastu otsust, mis annaks aluse kalduda küttekulude arvestamise osas kõrvale pindalapõhisest arvestusest, sh otsust, milles oleks määratud pindalapõhise ja MESA andmete osakaal küttekulude suuruse arvestamisel. Arvestades eeltoodut on Hageja nõue MESA andmete alusel küttekulude juurdemaksete osas kokku summas 463,38 eurot alusetu. Hagiavalduses esitatud põhivõlgnevuse ja viiviste arvestus ei ole Hageja poolt hagile lisatud dokumentide kohaselt õige. Hageja on taotlenud põhivõla ja viiviste väljamõistmist, kuid samas on Hageja põhivõla arvestusse lisanud ka Kostjale I 14.10.2015 arvel nr 20151000107100441 märgitud viivise summas 142,09 eurot. Kostjale I ei ole teada, mis viivisega on tegemist, kuid lisaks selles osas määramise ebaselgusele ei saa nimetatud summat arvestada põhivõla hulka. Hagiavaldusele lisatud 20.10.2014 arvel nr 20141000107100441 on käsikirjalised märked tasub 924,82 ja võla katteks 776,52. Arvestades, et samal arvel on arvestuskuu september 2014 määratud tasumiseks 148,30 eurot, on eelviidatud märgetest tuletatav, et 13.10.2014 laekumise arvel on Hageja lugenud 20.10.2014 arve tasutuks (924,82 – 776,52 = 148,30). Seega peaks põhivõla summa olema 148,30 euro võrra väiksem.
2.2.20.03.2017.a., 28.03.2017.a. ja 26.04.2017.a. esitas kostja pärast eelistungit enda täiendavad seisukohad. Osas, milles dokumendid puudutavad muid kulusid kui igakuulised tarbimiskulud, ei ole ühtegi dokumenti esitatud ega nendega tutvumist võimaldatud. Kostja I korduvalt on rõhutanud, sai tema kohtu lõplikust seisukohast, mille kohaselt ei anna Hageja poolt dokumentidega mittevõimaldamine alust makste osaliseks peatamiseks, teada viimase Tallinna
2-16-19601
Ringkonnakohtu otsuse lõplikul jõustumisel 20.10.2016. Seega kuni nimetatud kuupäevani peab kostja tema vastu esitatud viiviste nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kostja juhib tähelepanu, et 26.10.2013 protokollilt nähtuvalt oli koosoleku alguses esindatud 23 liiget 45-st. Uue põhikirja kinnitamine oli arutlusel päevakorra punkti 2 all, millise arutamise ajaks oli Kostja I koosolekult lahkunud. Seega pärast Kostja I lahkumist oli koosolekul esindatud 22 liiget. Korteriühistuseaduse § 4 lõike 1 kohaselt korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Arvestades eeltoodut pidi Hageja põhikirja muutmise poolt hääletam vähemalt 23 liiget 45-st. Protokolli punktist 2 nähtuvalt hääletas aga põhikirja muutmise poolt üksnes 20 liiget. Seega ei ole 26.10.2013. hageja põhikirja muutmisel järgitud KÜS § 4 lõikes 1 sätestatud kvoorumi nõuet. Kostja märgib, et tema ei ole vaidlustanud arvetel märgitud halduskulu summasid, vaid on vastavas osas maksete tasumise peatanud. Hageja on sellest teadlik – maksete peatamise kohta on kostja esitanud Hagejale eraldi kirjaliku teate. 26.10.2013 üldkoosoleku otsusega kinnitatud põhikirja punkti Ühistu tasub soojusenergia tarnijale tarnija poolt elamule paigaldatud soojusenergia arvesti näidu alusel. 7.6.8.2 kohaselt korteriomanikud tasuvad korterites tarbitud soojusenergia eest vastavalt KÜ ja MESA Eesti OÜ vahel sõlmitud Lepingule ja korteritesse paigaldataud MESA arvestusteenuse üldtingimustele. Nimetatud põhikirja punktist, samuti mitteühestki Hageja poolt 20.03.2017 kohtule esitatud Hageja ja MESA Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, milline on küttekulude jaotamise proportsioon või mille alusel see määratud on. Punktis 7.6.8.2. on viidatud Hageja ja MESA Eesti AS vahel sõlmitud lepingule, kuid ei ole sätestatud kohaldatava arvestuse viisi, st kas arvestus toimub pindalapõhiselt või kombineeritult või kui kombineeritult, siis millise proportsiooni alusel toimub küttekulude jagamine pindalapõhise ja mõõturite andmete alusel. Hageja nõue MESA andmete alusel küttekulude juurdemakste osas kokku summas 463,38 eurot alusetu. 28.03.2017 esitas Hageja täiendavalt juurde küttekulude jaotuse. Seoses nimetatud dokumendiga märgib Kostja I, et dokument ei tõenda sisuliselt küttekulude jagamise õigsust. Nimelt on Hageja märkinud, et küttekulude jagamisel on oluliseks komponendiks ka vee soojendamise kulu, milline arvestatakse enne küttekulu pindalapõhist arvestust kuludest maha. Samas ei ole dokumendil esitatud vee soojendamise kulu arvestuse aluseid ega näidatud tarbitud sooja vee kogust. Seega ei ole andmed kontrollitavad ega tõenda kulude jagamise õiguspärasust.
MENETLUSE KÄIK
3.19.01.2017.a. määrusega võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 06.03.2017.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 20.03.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 27.03.2017.a. 04.04.2017.a. määras Pärnu Maakohus asjas kirjaliku menetluse.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on perioodil august 2013. (tasumise tähtaeg 30.09.2013.) - juuli 2016. (tasumise tähtaeg 31.08.2016.) Xxxxxxxxxx xx-xx korteriomandil tasumata kommunaalmaksed kogusummas 1738,56 eurot, millele lisandub tähtajaks tasumata viivis 0,07 % päevas. Puudub vaidlus, et Xxxxxxxxxx xx-xx korteriomandi omanikuks oli alates 21.07.2004. asjaõiguslepingu sõlmimisest kuni 28.07.2016. kinnistamisavalduse esitamiseni kostja J. K., vaidlust ei ole ka selles, et kostja J. K. on jätnud ajavahemikul 30.09.2013.a. kuni 31.08.2016.a. kommunaalkulude eest maksmata. Hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx on asutatud elamu
2-16-19601
Xxxxxxxxxx xx haldamiseks ja hooldamiseks. Seega on hagi esitatud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 ja KÜS § 13 lg 4 tulenevalt alustel õige isiku vastu. Kostja J. K. on hagiga hõlmatud perioodil jätnud tasumata arved osas, milles need hõlmavad haldustasu, alates arvestusperioodist jaanuarist 2014.a. haldus-, hooldus- ja remondifondifondi makseid, samuti MESA ümberarvestuste alusel määratud makseid ning viivised. Kostja ei vaidlusta arvetel kajastatud külma ja sooja vee, ning elektrienergiatarbimise eest esitatud nõudeid. Kostja on vaidlustanud põhinõude, s.o pärast hageja poolt 20.03.2017. nõudest osalist loobumist, kokku summas 504,78 eurot. Kostja on esitanud kohtule 06.04.2017. maksekorralduse, millelt nähtub, et kostja tasus hageja pangakontole 1086,11 eurot. Kostja on 26.04.2017.a. esitanud kohtule seisukoha, mille järgi ei ole vaidle kostja põhinõudele vastu summas 1086,11 eurot. Kohus rahuldab selles osas hageja nõude seoses õigeksvõtuga (TsMS § 440 lg 1)
4.2.1.Kostja vaidlustab hagi ulatuses, millega hageja nõuab MESA küttekulude ümberjaotusele kokku summas 463,38 eurot. Kostja leiab, et MESA mõõtesüsteemi alusel kostjale määratud juurdemaksed küttekulude eest on õigusvastased. Kostja leiab, et hageja 26.10.2013. põhikirja punktis 7.6.8.2. on viidatud hageja ja MESA Eesti AS vahel sõlmitud lepingule, kuid ei ole sätestatud kohaldatava arvestuse viisi, sest on selgusetu, kas arvestus toimub pindalapõhiselt või kombineeritult või kui kombineeritult, siis millise proportsiooni alusel toimub küttekulude jagamine pindalapõhise ja mõõturite andmete alusel. Xxxxxxxxxx xx elamu ehitas Renet AS, kes sõlmis 28.01.2004.a. MESA Eesti OÜ-ga tähtajatu lepingu küttekulude individuaalseks arvestuseks vajalike küttekulujaoturite ostmiseks ja arvestusteenuse saamiseks. Lepingul on märge, et küttekulu arvestus viiakse kütteperioodil läbi kaks korda aastas. Lisa MESA systems hinnakiri. Korteriühistu edastab MESA Eesti OÜ-le kaks korda aastas andmed selle kohta, kui palju on korter ruutmeetri eest tasunud. Korteriomanik ei esita kütte tarbimise kohta andmeid korteriühistule, sest igas korteris on radiaatoritel küttekulujaoturid, mis edastavad automaatselt andmed MESA Eesti OÜ-le. MESA Eesti OÜ esitab korteriühistu käest saadud andmete alusel kaks korda aastas arvestuse, kus on näha küttekulu, seejärel tuleb korteriomanikul korteriühistule (hagejale) maksta tarbitud soojuse eest. KÜS § 151 lg 1 kohaselt tuleb majandamiskulusid, sh ka küttekulusid arvestada vastavalt eluruumi suurusele. Seega kuulub elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise majandamiskulude suuruse määramine korteriühistu üldkoosoleku pädevusse, mistõttu võib majandamiskulusid jaotada seaduses sätestatust erinevalt juhul, kui kulude seaduses sätestatust erinev jaotamine on määratletud põhikirjaga. 26.10.2013.a.KÜ Xxxxxxxxxx xx üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosoleku otsusega on kinnitatud uus põhikiri, mis jõustus 01.11.2013.a. Põhikirja p 7.6.8.2. kohaselt „[k]orteriomanikud tasuvad korterites tarbitud soojusenergia eest vastavalt KÜ ja MESA Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingule ja korteritesse paigaldatud MESA arvestusteenuse üldtingimustele.“ KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2. Põhikirjas konkreetsete kulutuste märkimine, millega kaldutakse pindalapõhisest arvestusest kõrvale, ning kohaldatava arvestuse viisi märkimine vajalik ka selleks, et korteriomandit omandada soovivad isikud saaksid põhikirjast teada, kuidas toimub majandamiskulude jaotamine (vt RKTKo 3-2-1-28-11, p 11). Kohus nõustub kostjaga selles, et põhikirjas ei ole sätestatud, kuidas on KÜS § 151 lg 1 erinevalt kulutuste jagamise viisis kokku lepitud. Põhikirja p 7.6.8.2. viitab konkretiseerimata lepingule ja MESA üldtingimustele, millest ei selgu üheselt, kas korteriomanik peab maksma vastavalt
2-16-19601
eluruumi suurusele või on ka teisi aluseid, millest tuleb lähtuda. Põhikirjast ei nähtu, et soojusenergia arvestamine oleks mingilgi moel individualiseeritud, üksnes korteriühistu puhul on selge, et korteriühistu tasub soojusenergia arvesti näidu alusel (p 7.6.8.1.). Sisuliselt on korteri omaniku poolt soojusenergia eest tasumine seatud sõltuvusse KÜ ja MESA Eesti OÜ kokkuleppe tulemustest ja viimase poolt kehtestatud üldtingimustest. Majandamiskulude suuruse määramine saaks aga olla üksnes korteriühistu üldkoosoleku otsustuspädevuses, mida ei saa edasi delegeerida. Hageja nõue käsitleb ka varasemat perioodi, s.o enne 01.11.2013.a., kui hagejal oli varasem põhikiri (I kd, tl 9-12). Nimetatud põhikiri ei näinud vaidlusaluse perioodi osas ette, et küttekulusid saaks määrata korterite suurusest lähtuvast arvestusest erinevalt. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hagejal ei olnud õigust arvestada küttekulusid seaduses sätestatust erinevalt. Kuna hageja määras kostjale juurdemakseid MESA süsteemi alusel, tuleb asuda seisukohale, et selles ulatuses hagi rahuldamine oleks õigusvastane (vt Tln RingKo 15.09.2016., 2-10-39645, p 15). Kohus leiab, et hageja nõue MESA küttekulude ümberjaotuse järgi kokku summas 463,38 eurot on põhjendamatu, mistõttu tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata.
4.2.2.06.03.2017 eelistungil vaidlustas kostja arve summas 41,40 eurot kuupäevaga 12.11.2014.a nr 20141100107100441 sellel määratud remondifondi maksemäära osas – arvel on remondifondi maksemäärana märgitud 0,5, kuid õige maksemäär peaks olema 0,1. Puudub vaidlus selles, et korteriühistu otsusega on määratud remondifondi hinnaks peamiselt suvekuudel, s.o juuniseptember 0,50 senti/m2. Teisi haldus-, hooldus- ja remondifondi nõudeid kostja ei vaidlustanud. Hageja selgituste kohaselt oli juuni 2014.a. arve nr 20140700107100441 remondifondiks arvestatud ekslikult 0,10 seni/m2 kohta, seetõttu on tehtud parandus oktoobrikuu arvel. Kohtule on esitatud 01.07.2014. raamatupidaja poolt koostanud kirjalik selgitus, mille järgi: „paranduskanne teha 2014 aasta septembri kuu arvetel remondifond määramistel võtta aluseks 0,50 senti M2 kohta (II kd, tl 135).“ Kohtule esitatud arvel 10.07.2014.a. nr 20140700107100441 nähtub remondifondi maksemäär 0,1 ning arvel 12.11.2014.a nr 20141100107100441 on remondifondi maksemäär 0,5. Seega on 10.07.2014.a. ja 12.11.2014.a. hageja poolt kostjale esitatud arvetel ebaõiged arvestused remondifondi maksemäära osas, mida kinnitab ka raamatupidaja esitatud õiend. Õiendis on paranduskande tegemise ajaks nimetatud ekslikult 2014.a. septembrikuu arve, kuigi tegelikult oli parandatud oktoobrikuu arvet, sest septembris pidigi maksemääraks olema 0,5. Tegemist on olukorraga, kus on ilmseid eksimusi raamatupidamise arvestuses põhjendatud ulatuses parandatud. KOS § 8 lg 1 teine lause sätestab, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühstuseaduse järgi. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hageja nõuded on asjakohaste üldkoosoleku otsustega ja lepingutega tõendatud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja vähendatud nõudega hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 41,40 eurot.
4.3.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult ka viivist. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või
2-16-19601
osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivist võib nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 01.01.2014.a. kuni hagi esitamiseni 17.01.2017.a. ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx poolt 20.03.2017.a kohtule esitatud menetlusdokumendist nõuab hageja kostjalt J. K.ilt viivist arvestatuna põhinõudelt summas 1590,89 eurot. Hageja arvestas viivised summaliselt välja hagi esitamise seisuga 31.12.2016.a. (I kd, tl 89-99, II kd, tl 35-38): hageja arvestuste kohaselt oli selleks ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 694,32 €. Hageja on oma arvestustes arvestanud kostja poolt menetluse käigus tasutud summasid ja arvestanud viivist, lähtudes vastava ajahetke tegelikust põhivõlast. Võttes arvesse, et kohus jätab osaliselt hagi rahuldamata, s.o summas 463,38 eurot, siis tuleb vähendada hageja poolt 13.01.2014.a., 13.06.2014.a., 09.01.2015.a., 10.06.2015.a., 14.01.2016.a. ja 10.06.2016.a. arvete alusel nõutud viivist, millega hagejalt nõuti küttekulusid ümberarvutuste alusel juurde. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis: 1) perioodil 01.03.2014.a. kuni 30.09.2016.a. 451,34 eurot, 2) alates 01.10.2016.a. kuni hageja poolt nõude osalise rahuldamiseni 06.04.2017.a. on viivis arvestatuna põhinõudelt (1127,51 eurot) kokku 148.38 eurot ning 3) viivis põhinõudelt 41,40 eurot alates 07.04.2017.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.05.2017.a., s.o summas 0,93 eurot. Kostja leiab, et viiviste väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest kostja J. K. sai 20.10.2016..a. teada, Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-10-39645 jõustus, et tema poolt haldustasu maksete tasumisest keeldumine kostja poolt nimetatud põhjusel ei ole olnud õiguspärane. Hageja ja Kostja I vahelises tsiviilasjades nr 2-10-39645 ja nr 2-13-44139 esitas Kostja I Hageja nõuetele vastuväite, asudes seisukohale, et Kostja I on haldustasu maksmisest õiguspäraselt keeldunud, kuivõrd Hageja ei ole täitnud oma kohustust Kostja I ees (kohustus võimaldada Kostjale I Hageja majandustegevust puudutava dokumentatsiooniga tutvumine). Kohus märgib, et dokumentidega tutvumine ja haldustasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 tähenduses. Kohtud on leidnud, et kostja keeldumine halduskulude tasumisest ei olnud mõistlik ega põhjendatud. KÜ Xxxxxxxxxx xx üldkoosolek on majandusaasta aruanded ja majandustegevuse aastakavad nõuetekohaselt kinnitanud, seega on üldkoosolek lugenud juhatuse esitatud informatsiooni piisavaks. Kostja J. K. ei ole KÜ Xxxxxxxxxx xx üldkoosolekute otsuseid kohtus vaidlustanud. Dokumentidega tutvumise võimaldamata jätmise näol ei ole tegemist ka hageja vastuvõtuviivitusega VÕS § 119 järgi, sest dokumentidega tutvumise võimaluse puudumine ei takista haldustasu maksmist ega õigusta haldustasu maksmata jätmist. Seega ei ole kostja J. K.i poolt esitatud vastuväide olnud põhjendatud, et keelduda halduskulude maksmisest, mistõttu ei ole alust jätta viivis arvestamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 600,65 eurot ja alates 09.05.2017.a. protsendina (0,07% päevas) põhivõlast iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni.
4.4.Käesolevaga avaldab hageja, et soovib Kostja II vastu esitatud hagi tagasi võtta. Seega palub hageja kohtul Kostja II suhtes menetluse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kohus jätab kostja II OÜ Xxxxxxx suhtes esitatud hagi läbi vaatamata.
4.5.20.03.2017 loobus hageja osaliselt hagist kostja J. K. vastu, loobudes põhinõude osas 14.10.2015 arvel nr 2015000107100441 esitatud viiviste määramisest kokku summas 147,67 eurot. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Eeltoodu alusel kohus võtab hageja nõudest osalise loobumise vastu ning lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 kohus lahendab menetluse osalise lõpetamise küsimuse otsusega. Hagihind
2-16-19601
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 31.12.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagi hinnaks on 2943,57 eurot, s.o põhinõue 1738,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 759,59 eurot ja TsMS § 133 lg 2 järgi arvestatud aastane viivis 445,42 eurot Menetluskulud
6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi põhinõude summas 1127,51 eurot (41,40€+1086,11€), kuid jätab rahuldamata hageja nõude summas 463,38 eurot. Eeltoodust lähtudes jagab kohusmenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 72 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 28 % kostja menetluskuludest jääb hageja kanda.
6.2.Hageja esitas 26.04.2017.a. esimese menetluskulude nimekirja, taotledes 2172 euro väljamõistmist kostjalt, s.o riigilõiv 300 eurot ja õigusabi eest 1872 eurot (sh käibemaks). Hageja menetlusvälised kulud, mille kindlaksmääramist ja väljamõistmist hageja taotleb: - 01.01.2017 arve nr 1/2017/Õ alusel kokku 7 tunni eest summas 560 eurot ilma käibemaksuta ja 672 eurot käibemaksuga. Nimetatud arve sisaldab õigusabi teenuseid, mis on seotud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega (sh kliendiga nõupidamine); - 19.01.2017 arve nr 14/2017/Õ alusel kokku 3 tunni ja 30 minuti eest summas 280 eurot ilma käibemaksuta ja 336 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud arve sisaldab kliendile hagiavalduse tarbeks võla ja viiviste arvutuste tegemist vastavalt arvetele ja tasumisele; - 21.03.2017 arve nr 33/2017/Õ alusel 2 tunni eest summas 160 eurot ilma käibemaksuta ja 4 tunni eest summas 320 eurot ilma käibemaksuta, mis teeb kokku 576 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud arve sisaldab kliendi esindamist kohtu eelistungil koos selleks ettevalmistamisega ning tõendite esitamist vastavalt kohtu selgitustele; - 18.04.2017 arve nr 43/2017/Õ alusel kokku 3 tunni eest summas 240 eurot ilma käibemaksuta ja 288 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud arve sisaldab lisaks 20.03.2017 seisukohale, kostja 27.03.2017 seisukohtadega tutvumist ja kohtule lõplike seisukohtade koostamist (26.04.2017 tähtajaga). 02.05.2017.a. esitas kostja J. K. vastuväited hageja menetluskulude osas asudes seisukohale, et Hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatud ja mittevajalikud. Arvestades, et võla ja viiviste arvestuste osas on lepingulise esindaja töömahuks vastavalt 19.01.2017 arvele 3,5 tundi, ei pea Kostja 01.01.2017 arve nr 1/2017/Õ alusel tekkinud kulu vajalikuks ja põhjendatuks enam kui 4 tunni ulatuses, s.o summas 384 eurot koos käibemaksuga. Ei ole põhjendatud esialgse hagiavalduse koostamise kulu 7 tunni ulatuses, seda enam olukorras, kus suurem osa hagi mahust sisaldavad arvestused, millised on esitatud hilisemate täienduste alusel ning mille osas on esitatud 19.01.2017 eraldi arve 3,5 tunni ulatuses. Samuti arvestades hageja 20.03.2017 menetlusdokumendis kohtu selgituste alusel toodud täiendusi (punktid 5 – 10,
2-16-19601
tekstiline maht 2 lehekülge, millest 1 lehekülje moodustab põhikirja punkti 6.6 kopeering), peab kohtu 06.03.2017 eelistungil esitatud selgituste alusel 20.03.2017 hageja poolt tõendite esitamise vajalikuks ja põhjendatud kuluks lepingulise esindaja tööd 2 tunni ulatuses ehk summas 208 eurot. Kohus mõistab kostjatelt kostjalt J. K.lt hageja KÜ Xxxxxxxxxx xx kasuks välja riigilõivu summas 275 eurot, sest tasumisele kuuluv riigilõiv hagihinnalt kuni 3000 eurot on 275 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagist loobumisel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul on hagejate lepingulise esindaja loetletud toimingud osaliselt põhjendatud. Arvetel nähtuvate toimingute osas leiab kohus, et tunniarvestuses on põhjendamatu 01.01.2017. arve nr 1/2017/Õ alusel kokku 7 tunni ulatuses. Põhjendatud on 3 tunni ulatuses teostatud toimingud hagi esitamiseks ja kliendiga läbirääkimiseks, sest sisulised põhjendused, sh viivise arvestus järgnes pärast kohtu poolt hagi käiguta jätmist. Kohus vähendab ka arvel 21.03.2017 nr 33/2017/Õ alusel 4 tunni eest ette nähtu tasu 2 tunnile. Kohus leiab, et hageja oleks saanud kõik vajalikud tõendid, sh uus põhikiri, majandamiskulude arvestuse aluseks olevad dokumendid jne esitada koheselt koos hagiga. Poolte vahel on samadel asjaoludel, eelkõige MESA küttearvestuse kohta olnud menetluses kaks kohtuasja, mistõttu oli hagejal teada, milliste asjaolude osas tuleb tal nii või teisiti tõendeid juurde esitada. Seega on hageja ise põhjustanud eelnimetatud kulude tekkimise, mistõttu kohus leiab, et 2 tunni ulatuses ei ole ajakulu põhjendatud (TsMS § 169 lg 1). Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 80 €/h (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja esindaja põhjendamatu ajakulu on olnud 6 tundi, mistõttu tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu suuruseks lugeda 1296 eurot (koos käibemaksuga). Tuleb võtta arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 72% menetluskuludest (1571€ koos riigilõivuga), s.o summas 1131,12 eurot.
6.2.Kostja J. K. on esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi kostja kohtuvälised kulud – kulud õigusabile kokku summas 546,00 eurot: - 28.02.2017 OÜ Munga Õigusbüroo arve nr 17 summas 312,00 eurot (koos km-ga) (lisa 2). Arve sisaldab Kostja I lepingulise esindaja tööd kokku 4,0 töötunni ulatuses (töötunni hind 65 eur + km) seoses hagimaterjali analüüsi ja kostja 02.02.2017 vastuse koostamisega. - 31.03.2017 OÜ Munga Õigusbüroo arve nr 25 summas 234,00 eurot (koos km-ga) (lisa 3). Arve sisaldab Kostja I lepingulise esindaja tööd 1,5 töötunni ulatuses seoses esindusega 06.03.2017 eelistungil ning 1,5 töötunni ulatuses seoses Kostja I 27.03.2017 seisukoha koostamisega. 02.05.2017.a. on hageja kohtule teatanud, et ei sea kahtluse alla selles märgitud töötundide mahtu ega ka õigusabi kulude tunnihinna määra. Kohus leiab, et kostja kulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Töötunni maksumus 65 €/h vastab turuhinnale. Arvestades käesoleva asja hagihinda on põhjendatud menetluskuludeks kokku 546 eurot. Tuleb aga võtta arvesse, et hagejal tuleb kostjale hüvitada 28% menetluskuludest, s.o summas 152,88 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.