Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. mai 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-116367
Tsiviilasi
OÜ T.R. Tamme Auto hagi OÜ MeisterGrupp vastu 3492 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
3492 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ T.R. Tamme Auto apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ T.R. Tamme Auto (rk: 10020438), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja (kostja): OÜ MeisterGrupp (rk: 10888104), seaduslik esindaja Arbo Kivi
esindajad
Viru Maakohtu 12. detsembri 2016 otsus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Vaidlust ei ole selles, et A. Bitkov töötas hageja alluvuses. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et detaili oli volitatud vastu võtma keegi muu isik. Kohtul puudub alus kahelda saatelehel vastuvõtja allkirja õigsuses. Allkirja ekspertiisi taotletud ei ole, mistõttu väited selle kohta, et allkiri ei kuulu hageja alluvuses töötanud A. Bitkovile, on paljasõnalised. Eeltoodu põhjal luges kohus tõendatuks, et kostja on hageja tellitud kolmkäigu ventiili 23.07.2015 andnud üle hageja töötajale ja viimane on selle vastu võtnud. Hageja märgib, et hageja juhatuse liikme T. Terava poolt kostja esindajale 22.07.2015 saadetud e-kiri on sisuliselt tehingust taganemise avaldus, mille põhjustas kostjapoolne lepingurikkumine. Viidatud e-kirjas teavitab hageja, et 06.05.2015 tellitud ja tasutud kaup ei ole tellijani jõudnud, mistõttu palub kahe tööpäeva jooksul tagastada tasutud 3492 eurot. Vaidlust ei ole selles, et 22.07.2015 seisuga detaili hagejani toimetatud ei olnud ja kostja viivitus võib viidata lepingurikkumisele. Samas on kostja selgitanud seda esialgse detaili sobimatusega, mistõttu tuli tellida uus detail ning seetõttu täitmine viibis. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud enne 22.07.2015 kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114), mille saabumisel kohustuse täitmata jätmise korral taganeb tehingust. Täiendava tähtaja andmine kõrvaldanuks ebakindluse selles, kas kostja rikkumist saab lugeda oluliseks VÕS § 116 mõttes. Isegi kui lugeda, et 22.07.2015 e-kirjaga on hageja avaldanud soovi tehingust taganeda ja nõudnud raha tagastamist kahe päeva jooksul, ei saa eitada, et järgmisel päeval on hageja töötaja tellitud kolmkäigu ventiili vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejale varalist kahju tekkinud, mistõttu hüvitisnõue VÕS § 115 alusel on põhjendamatu.
Riigikohtu juhistest, jätta tõend otsuse tegemisel arvesse võtmata. Et kostja ei ole hageja vastuväidet (allkirja ebaehtsus) ümber lükanud, on kostja jätnud tõendamata hagi rahuldamata jätmise ainsaks aluseks oleva väite, et ta on täitnud müügilepingu nõuetekohaselt; 3) ei saa nõustuda kohtu käsitlusega, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega enne lepingust taganemist. Et kostja ei andnud hagejale üle müügilepingu eset, oli hagejal võimalik nõuda nii kahju hüvitamist täitmise asemel seoses täitmise vastu huvi kaotamisega kui ka üle antud ostuhinna tagastamist seoses lepingust taganemisega.
Kuna kostja vastuväide tugines sellele, et saatelehe nr 15022/1 järgi on kolmkäigu ventiil üle antud hageja töötajale A. Bitkovile, mille hageja vaidlustas, siis oli kostja kohustus TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et allkiri saatelehel kuulub A. Bitkovile. Kuigi kostja on taotlenud A. Bitkovi tunnistajana ülekuulamist, on ta sellest 01.11.2016 e-kirjaga loobunud (tl 111). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud kostjale tõendamiskoormist ja tunnistaja ülekuulamisest loobumise tagajärgi. Alusetu on maakohtu seisukoht, et kuna pooled ei ole ekspertiisi taotlenud, siis on põhjendamatu hageja väide, et allkiri saatelehel ei kuulu A. Bitkovile. Ringkonnakohus märgib, et tõendamiskoormisest tulenevalt oli kostja kohustuseks tõendada, et ta on müügilepingu esemeks olnud ventiili hageja esindaja A. Bitkovile üle andnud ning, et saatelehel olev allkiri kuulub A. Bitkovile. Nimetatud asjaolude tõendamata jätmist ei saa hagejale ette heita. Asja materjalidest nähtuvalt (vt kohtuistungi protokoll, tl 79) ei ole maakohus tuvastanud, kellena A. Bitkov hageja juures töötas ja millised olid tema tööülesanded. Neid asjaolusid kindlaks tegemata on maakohus ennatlikult leidnud, et A. Bitkovi tegevus (eeldusel, et kolmkäigu ventiili võttis kostjalt vastu A. Bitkov) on kvalifitseeritav TsÜS § 116 lg 2 järgi. Välistatud ei ole A. Bitkovi tegevuse kvalifitseerimine ka TsÜS § 118 lg 2 järgi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.