OÜ T.R. Tamme Auto hagi OÜ MeisterGrupp vastu 3492 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
3492 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ T.R. Tamme Auto apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ T.R. Tamme Auto (rk: 10020438), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja (kostja): OÜ MeisterGrupp (rk: 10888104), seaduslik esindaja Arbo Kivi
esindajad
Viru Maakohtu 12. detsembri 2016 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. detsembri 2016 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ T.R. Tamme Auto (hageja) esitas 30.07.2015 OÜ MeisterGrupp (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 26.08.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 3492 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt kolmkäigu ventiili termoil Nivz 3-way AiSi, maksumusega 3492 eurot. Hageja tasus kostja arve, kuid kostja hagejale kaupa ei väljastanud. Hageja on kostjapoolse kohustuse rikkumise ja viivituse tõttu kaotanud huvi asja saamiseks ning soovib, et kostja tagastaks hagejale makstud 3492 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et hageja on ostetud eseme kätte saanud. Hageja töötaja A. Bitkov on saatelehel nr 15022/1 oma allkirjaga kinnitanud eseme vastuvõtmist 23.07.2015. Hagejale on ka varem A. Bitkovi kaudu detaile kätte toimetatud. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et ta on korduvalt raha tagasi nõudnud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 12. detsembri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue müügitehingust, mille järgi ostis hageja kostjalt kolmkäigu ventiili termoil Nivz 3-way AiSi. Kostja väljastas kauba eest 06.05.2015 arve summas 3492 eurot, mille hageja tasus samal päeval. Vaidlus on selles, kas hageja on kauba kätte saanud või on hageja tehingust taganenud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja tõendab kolmkäigu ventiili hagejale kätte toimetamist 23.07.2015 saatelehega nr 15022/1, millel on kauba kättesaamist kinnitanud hageja toonane töötaja A. Bitkov oma allkirjaga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 kohaselt on kohustuse kohase täitmise üks nõue, et see oleks täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Kostja selgitas, et ta oli ka varem hageja töötajale A. Bitkovile hageja tellitud detaile kätte toimetanud, A. Bitkov ise tellis detailid, isik ei olnud kostjale võõras, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks eraldi volitust või dokumenti kontrollida. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja (kelle tegevuse eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab) poolt tehtud tehingute puhul eeldatakse, et need tehti majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2). Sel juhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima (3-2-1-20-02, p 9).
Vaidlust ei ole selles, et A. Bitkov töötas hageja alluvuses. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et detaili oli volitatud vastu võtma keegi muu isik. Kohtul puudub alus kahelda saatelehel vastuvõtja allkirja õigsuses. Allkirja ekspertiisi taotletud ei ole, mistõttu väited selle kohta, et allkiri ei kuulu hageja alluvuses töötanud A. Bitkovile, on paljasõnalised. Eeltoodu põhjal luges kohus tõendatuks, et kostja on hageja tellitud kolmkäigu ventiili 23.07.2015 andnud üle hageja töötajale ja viimane on selle vastu võtnud. Hageja märgib, et hageja juhatuse liikme T. Terava poolt kostja esindajale 22.07.2015 saadetud e-kiri on sisuliselt tehingust taganemise avaldus, mille põhjustas kostjapoolne lepingurikkumine. Viidatud e-kirjas teavitab hageja, et 06.05.2015 tellitud ja tasutud kaup ei ole tellijani jõudnud, mistõttu palub kahe tööpäeva jooksul tagastada tasutud 3492 eurot. Vaidlust ei ole selles, et 22.07.2015 seisuga detaili hagejani toimetatud ei olnud ja kostja viivitus võib viidata lepingurikkumisele. Samas on kostja selgitanud seda esialgse detaili sobimatusega, mistõttu tuli tellida uus detail ning seetõttu täitmine viibis. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud enne 22.07.2015 kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114), mille saabumisel kohustuse täitmata jätmise korral taganeb tehingust. Täiendava tähtaja andmine kõrvaldanuks ebakindluse selles, kas kostja rikkumist saab lugeda oluliseks VÕS § 116 mõttes. Isegi kui lugeda, et 22.07.2015 e-kirjaga on hageja avaldanud soovi tehingust taganeda ja nõudnud raha tagastamist kahe päeva jooksul, ei saa eitada, et järgmisel päeval on hageja töötaja tellitud kolmkäigu ventiili vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejale varalist kahju tekkinud, mistõttu hüvitisnõue VÕS § 115 alusel on põhjendamatu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ T.R. Tamme Auto esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
12.detsembri 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) vaidles hageja juba oma 12.11.2015 menetlusdokumendis vastu A. Bitkovi allkirja ehtsusele saatelehel, esitades ka A. Bitkovi allkirjanäidisega dokumendi. Saateleht on käsitletav täitmise tunnistusena, mis oma olemuselt on sarnane võlatunnistusele, kuna saateleht, millega ostja kinnitab kauba saamist, on ostja poolt müüjale antud kinnitus, et ostja tunnistab müügilepingust tulenevat kohustust. Riigikohus on andnud lahendis nr 3-2-1-63-16 suunise, et juhul kui pool tugineb oma väites dokumendile, millise ehtsus on vaidlustatud, siis on dokumendile kui tõendile tugineda sooviva poole kohustuseks veenda kohut dokumendi ehtsuses. Seejuures piisab dokumendi ehtsuse kahtluse alla seadmiseks põhistamisest. TsMS § 277 lg 2 kohaselt võib dokumendi ehtsust või võltsitust muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Hageja esitas kohtule A. Bitkovi allkirjaga dokumendi ning sellega on hageja oma põhistamiskohustuse vastavalt TsMS § 235 ja § 277 lg-le 2 täitnud. Kohtul oleks tulnud pooltele selgitada, et allkirja ehtsuse kontrolliks on vajalikud eriteadmised. Kuivõrd Viru Maakohtul ei ole allkirjade ehtsuse hindamiseks vajalikke eriteadmisi, oleks kohtul tulnud määrata ekspertiis või selgitada pooltele, et tõendama kohustatud poolel tuleks ekspertiisi taotleda. 2) ei ole kostja lükanud ümber hageja väidet, et tegemist ei ole hageja endise töötaja allkirjaga. Kostja ei ole taotlenud käekirjaekspertiisi määramist, samuti loobus kostja A. Bitkovi tunnistajana ülekuulamisest. Seetõttu oleks kohtul tulnud, tulenevalt TsMS § 277 lg-st 4 ja
Riigikohtu juhistest, jätta tõend otsuse tegemisel arvesse võtmata. Et kostja ei ole hageja vastuväidet (allkirja ebaehtsus) ümber lükanud, on kostja jätnud tõendamata hagi rahuldamata jätmise ainsaks aluseks oleva väite, et ta on täitnud müügilepingu nõuetekohaselt; 3) ei saa nõustuda kohtu käsitlusega, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega enne lepingust taganemist. Et kostja ei andnud hagejale üle müügilepingu eset, oli hagejal võimalik nõuda nii kahju hüvitamist täitmise asemel seoses täitmise vastu huvi kaotamisega kui ka üle antud ostuhinna tagastamist seoses lepingust taganemisega.
5.OÜ MeisterGrupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb maakohtu otsuse jõusse ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja esitanud ühtegi pädevat tunnistust selle kohta, et ta pole eset saanud. Hageja tellitud ese anti üle hageja töötajale A. Bitkovile, kes selle ka tellis. Eseme üleandmise kohta on olemas dokument A. Bitkovi allkirjaga. Hageja väide, et allkiri ei kuulu A. Bitkovile, ei ole kinnitatud ekspertiisiga ja on seetõttu alusetu. Kostja palus kutsuda istungile tunnistajana A. Bitkov, kes sinna aga ei ilmunud. Hageja ei ole väljendanud soovi A. Bitkovi osavõtuks, mis on vastuolus hageja huviga tõendada, et A. Bitkov ei ole eset saanud. Tegemist on ettevõtte sisese konfliktiga, mille lahendamiseks on hageja kaasanud vastustama kostja, kes oli hagi esitamise hetkeks oma kohustused hageja ees täitnud. Antud juhul on olukord vastupidine Riigikohus lahendi nr 3-2-1-63-16 olukorrale ehk siis võlausaldaja on kostja. Kuna hageja on see, kes seab allkirja kahtluse alla, siis on tema kohustuseks seda asjaolu tõendada. Kostjal on olemas kõik vajalikud tõendid, kinnitamaks kauba üleminekut hageja valdusesse. Ka varasemalt on toimunud äritehingud hagejaga tema töötaja A. Bitkovi vahendusel ning kunagi ei ole olnud tema volitused küsitavad; 2) on hagejapoolne lepingust taganemise soov vastuolus päev hiljem hageja töötaja poolt eseme vastu võtmisega. Hageja selline vastandlik tegevus ei saa olla aluseks tehingust loobumisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Hageja esitas kostja vastu lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja omapoolse kohustuse täitnud ning maksnud kostjale müügilepingu esemeks olnud kolmkäigu ventiili eest. Vaatamata sellele ei ole kostja andnud hagejale üle kolmkäigu ventiili. Kostja vaidles hagile vastu ning kinnitas, et ta on kolmkäigu ventiili hagejale üle andnud. Vastuväite tõendamiseks esitas kostja saatelehe nr 15022/1, millel on hageja töötaja A. Bitkovi allkiri kolmkäigu ventiili vastuvõtmise kohta. Vastuseks kostja seisukohale kinnitas hageja, et kostja esitatud saatelehel olev allkiri ei kuulu hageja juures varasemalt töötanud A. Bitkovile. Hageja lisas seisukohale A. Bitkovi allkirjanäidise. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et maakohus on asja lahendamisel jaganud vääralt tõendamiskoormise ja rikkunud selgitamiskohustust, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kuna kostja vastuväide tugines sellele, et saatelehe nr 15022/1 järgi on kolmkäigu ventiil üle antud hageja töötajale A. Bitkovile, mille hageja vaidlustas, siis oli kostja kohustus TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et allkiri saatelehel kuulub A. Bitkovile. Kuigi kostja on taotlenud A. Bitkovi tunnistajana ülekuulamist, on ta sellest 01.11.2016 e-kirjaga loobunud (tl 111). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud kostjale tõendamiskoormist ja tunnistaja ülekuulamisest loobumise tagajärgi. Alusetu on maakohtu seisukoht, et kuna pooled ei ole ekspertiisi taotlenud, siis on põhjendamatu hageja väide, et allkiri saatelehel ei kuulu A. Bitkovile. Ringkonnakohus märgib, et tõendamiskoormisest tulenevalt oli kostja kohustuseks tõendada, et ta on müügilepingu esemeks olnud ventiili hageja esindaja A. Bitkovile üle andnud ning, et saatelehel olev allkiri kuulub A. Bitkovile. Nimetatud asjaolude tõendamata jätmist ei saa hagejale ette heita. Asja materjalidest nähtuvalt (vt kohtuistungi protokoll, tl 79) ei ole maakohus tuvastanud, kellena A. Bitkov hageja juures töötas ja millised olid tema tööülesanded. Neid asjaolusid kindlaks tegemata on maakohus ennatlikult leidnud, et A. Bitkovi tegevus (eeldusel, et kolmkäigu ventiili võttis kostjalt vastu A. Bitkov) on kvalifitseeritav TsÜS § 116 lg 2 järgi. Välistatud ei ole A. Bitkovi tegevuse kvalifitseerimine ka TsÜS § 118 lg 2 järgi.
8.Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2, § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Praegusel juhul on maakohus tulenevalt ebaõigest tõendamiskoormise jagamisest jätnud välja selgitamata, kas kostja on müügilepingust tuleneva omapoolse kohustuse nõuetekohaselt täitnud ning sellest tulenevalt ennatlikult jätnud hagi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama kostjale tõendamiskoormisest tulenevat kohustust tõendada, et saatelehel nr 15022/1 olev allkiri kuulub A. Bitkovile. Õige on siinjuures apellandi väide, et visuaalse vaatluse teel ei saa kohus määrata, kas saatelehele nr 15022/1 on allkirja andnud A. Bitkov või keegi teine isik. Juhul, kui maakohus tuvastab, et A. Bitkov on kolmkäigu ventiili vastu võtnud, tuleb maakohtul teha kindlaks, millise volituse alusel A. Bitkov tegutses. Vajadusel peab maakohus andma pooltele võimaluse esitada nimetatud asjaolu kohta omapoolseid tõendeid.
9.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.