Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Ekskavaatorit saab pidada suurema ohu allikaks ja selle põhjustatud kahju tuleb lugeda selle käitamisest tulenevaks kahjuks eelkõige siis, kui kahju põhjustatakse ekskavaatori sihipärase kasutamisega. Ekskavaatorist lähtub iseloomulik risk eelkõige selle liikumisel, kuna seda ei ole võimalik viivitamata peatada, nt selle suure massi tõttu või selle mehhaanika juhtimisel, kuna seda ei ole võimalik teha piisava täpsusega, aga ka tehnilise defekti või juhi ebaõigete sõiduvõtete tõttu. Ekskavaatoriga kännu väljajuurimisele vahetult sidekaabli läheduses iseloomulikuks kõrgendatud ohuks võib VÕS § 1056 lg 1 järgi olla see, et sellise tegevuse käigus kahjustatakse kaablikanalit. Sellise mõjutuse tagajärjel võivad saada kahjustatud kännu vahetus läheduses olevad mistahes trassid või sidekaablid, olenemata asjaolust, kas need asuvad kaitsevööndi ulatuses või mitte. Seni, kuni kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kõik kännu väljajuurimisega kaasnevad kahjulikud mõjutused olid ette nähtavad ja hoolika tegutsemisega ära hoitavad, tuleb hea usu põhimõtte (TsÜS § 138, VÕS § 6) järgi lugeda kännu väljajuurimist kui tegevust suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 järgi. Hageja sidetrassi kahjustati ja sellest tulenev kahju tekkis ekskavaatori käitamisele iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel VÕS § 1056 lg 1 esimese lause mõttes, sest ekskavaatorit kui mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes eelkõige seetõttu, et ekskavaatori mehhanismidega töötades ei ole võimalik kõikidel juhtudel vältida tööobjekti vahetus läheduses olevate esemete kahjustamist ning ohu realiseerumist ei ole võimalik ära hoida ka kõige hoolikama käitumisega. Praeguses asjas on hageja kahju tekkimise põhjuseks ekskavaatori kui suurema ohu allika käitamine. VÕS § 1057 p 3 järgi ei vastuta mootorsõiduki otsene valdaja käitamisel tekkinud kahju eest mh juhul, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu. Viidatud sätte mõttes tuleb kannatanu tahtluse all mõista kannatanu tahtlust ennast kahjustada, sest üksnes sellisel juhul saab rääkida põhjusliku seose ahela katkemisest suurema ohu allika ohtliku mõju ja võimaliku kahju vahel (vt RKTKo nr 3-2-1-111-05, p 28). Praeguses asjas ei ole kostja toonud esile VÕS § 1057 p-des 1-5 sätestatud asjaolusid, mille alusel oleks kostja vastutus välistatud ning kahju ei põhjustanud hageja tahtlik tegu. Hea usu põhimõttest tulenevalt lasub suurema ohu allika valitsejal juhtudel, kus kahjustust saab lugeda konkreetse suurema ohu allika toime tüüpiliseks tagajärjeks, kohustus tõendada, et kahju põhjus oli muu kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine. Kostja selleks, et teda ei loetaks suurema ohu allika valitsejaks, oleks pidanud esile tooma ja tõendama, et kõik kännu väljajuurimise kahjulikud tagajärjed olid ette nähtavad ning hoolika käitumisega ära hoitavad. Kostja seda teinud ei ole. Kostja tuginemine asjaolule, et kuna kostja ei tegutsenud sidekaabli kaitsevööndis, oli puu juurimine lubatud ning kostja ei pidanud ka ette nägema sidekaabli purunemist, eeltoodu alla ei kvalifitseeru. VÕS § 1056 kohaldub üldsättena kõikidel suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtudel (RKTKo nr 3-2-127-07, p 10). Seega vastutab kostja käesolevas asjas suurema ohu allika valitsejana VÕS § 1056 lg 1 alusel hagejale tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus EhS §-st 8 tulenevat kohustust või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Hagejale kuuluva sidetrassi parandamisega seoses kandis hageja kulusid summas 931,32 eurot. Seega on käesolevas asja kahju suuruseks 931,32 eurot. Perioodi 25.07.2016-03.10.2016 eest kuulub VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmisele viivis 14,45 eurot.

rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, et hageja pidanuks paigaldama ja hooldama oma sidekaablit tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusega nr 32 kinnitatud „Tallinna linna kaevetööde eeskirja“ § 5 lg-st 3, mille kohaselt tuleb kaevetööde projektdokumentatsiooni koostamisel ette näha abinõud puujuurte kahjuliku mõju vältimiseks tehnovõrkudele. Kostja ei pidanud eeldama, et kaabli omanik on rajanud kaabli ehitusnõudeid eirates ega hoolda oma tehnorajatist. Hageja on väitnud, et kaablid on paigaldatud 1999.a enne eeskirja vastuvõtmist, maakohus ei ole selle väite osas seisukohta võtnud. Hageja poolt 14.11.2016 esitatud materjalidest tulenevalt ei saanud olla tegemist 1999.a paigaldatud kaablitega, kuna tegemist on valguskaablitega, mis tähendab tänapäevast kaablit. Hageja poolt esitatud materjalidest tuleneb, et kaabel on paigaldatud 26.09.2006, mil see on üle vaadatud ja lubatud kasutusele võtta. Kostjal oli õigustatud ootus sellele, et hageja on oma kohustused täitnud nõuetekohaselt ja projekteerinud ja paigaldanud kaabli selliselt, et on välistatud puujuurte kahjulik mõju tehnovõrgule. Selline tegevusetus saab olla tahtlik, kuna hageja on teatanud, et ta ei peagi üldse eelnimetatud eeskirja järgima. Maakohus on jätnud käsitlemata ka kaitsevööndi tähtsuse. Kostjal oli õigustatud ootus, et igasugune tegutsemine väljaspool kaitsevööndit ei saa tekitada kahju kaitsevööndis asuvale sidetrassile. Seega esineb VÕS § 1056 p 3 kirjeldatud vastutust välistav asjaolu. Kostjale ei olnud kahju ettenähtav ning see oleks hageja poolt normikuuleka käitumise korral olnud ärahoitav. Lisaks on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kaevetöid teostanud ekskavaator kuulus kostjale. Kostja ei ole seda kunagi väitnud. Ekskavaator teostas töid alltöövõtu korras. Ringkonnakohtu seisukoht

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohtu arvates on maakohus leidnud õigesti, et kostja vastutab käesolevas asjas suurema ohu allika valitsejana VÕS § 1056 lg 1 alusel hagejale tekkinud kahju eest. Samuti on maakohus leidnud põhjendatult, et praeguses asjas ei ole kostja toonud esile VÕS § 1057 p-des 1-5 sätestatud asjaolusid, mille alusel oleks kostja vastutus välistatud, ning et kahju ei põhjustanud hageja tahtlik tegu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse menetlemiseks alust väited hageja väidetavate rikkumiste kohta sidekaabli paigaldamisel ja hooldamisel. Asjaolude kohaselt ei kahjustanud sidekaablit puu juur, vaid seda kahjustas puu juure (kännu) väljatõmbamine. Kaebuse menetlemiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuses märgitu, et ekskavaator ei kuulunud kostjale. Tegemist on uue väitega, mida kostja ei ole maakohtus esitanud ega apellatsioonkaebuses põhistanud, miks ta seda ei saanud esitada. Sellest tulenevalt ei saa kostja seda apellatsiooniastmes esitada ning ringkonnakohus jätab väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.