Xxxx’e kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepp’a vastu 12.04.2016 otsusele ning avaldus täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 täitemenetluse raames teostatud toimingute seadusevastaseks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Xxxx (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isik 1: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, telefon 6129155, faks 6129166, e-post: [email protected]); Puudutatud isik 2: Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (Paldiski mnt 48A, Tallinn, telefon 6404141, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xxxxe 06.03.2017 kaebus, seahulgas jätta rahuldamata avaldaja taotlus tunnistada Tallinna kohtutäituri Risto Sepa poolt täitemenetluse raames 09.03.2016 tehtud toimingud seadusevastaseks ning tunnistada ebaproportsionaalse meetmena lubamatuks 1⁄2 OÜ Xxxxosa sundmüügi algatamine.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
1.Avaldaja esitas kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa vastu kohtutäituri 12.04.2016 otsusele ning nõudis täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 teostatud toimingute seadusevastaseks tunnistamist. Avaldaja leidis, et kohtutäituri Risto Sepa 12.04.2016 tehtud otsusele esitatud kaebuse sisu seisneb eeskätt selles, et täitur arestis 09.03.2016 avaldajale kuuluva osa OÜ-s Xxxx summas 15 253 ning juba samal päeval ehk 09.03.2016 pani täitur osaluse oksjonile.
2.Kohtutäitur Risto Sepp täitis täiteajas nr 027/2015/1078 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 24.03.2015 kohtuvälise menetleja otsust või määrust nr 108871 summas 20 eurot koos täitekuludega, mille alusel pandi oksjonile osalus osaühingus XXXX summas 15 253 eurot. Avaldaja esitas kohtutäiturile 27.01.2016, 02.02.2016 ja 17.02.2016 kaebused, soovides teada, millisel õiguslikul alusel on äriregistrisse seatud keelumärge avaldajale kuuluvale ettevõttele nr xxxx. Kohtutäitur ei reageerinud avaldustele ja teabenõudele ning seega ei saanud avaldaja kaitsta oma rikutud õigusi kohtus, sest kohtusse pöördumise eeltingimuseks on täiturile kaebuse esitamine.
3.Kohtutäitur viivitas teadlikult vastamisega, kuigi TMS § 217 on kohtutäitur kohustatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbivaatama 15 päeva jooksul ja tegema selle kohta läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul motiveeritud. Kohtutäituri otsuse sai avaldaja alles 12.04.2016.
4.09.03.2016 ei edastanud kohtutäitur võlgnikule arestimise akti ega enampakkumise teadet. Kohtutoimikus ei ole ainsatki kinnitust selle kohta, et kohtutäitur oleks edastanud avaldajale 09.03.2016 arestimise akti ja enampakkumise teadet. Võlgnik sai sellest teada Ametlike Teadaannete kaudu. Ebaõige on kohtutäituri väide, et ta edastas võlgnikule arestimise akti ja enampakkumise teate. Täitur rikkus TMS § 75.
5.Kohtutäitur Risto Sepp väitis 12.04.2016 otsuses, et tema asendaja saadetud e-kiri toimetati kohale automaatse teavitussüsteemi kohaselt 09.03.2016 kl 11:26. Asendaja edastatud vara arestimise aktil on märgitud õigus toimingu vaidlustamiseks ning aktis tähistatud. Avaldaja leidis, et ainuüksi e-kirja saatmisega ei saa lugeda teadet kättetoimetatuks. Kui avaldajale edastati 09.03.2016 akt, ei oleks kohtutäitur võinud osalust müüki panna enne 19.03.2016. Oksjonikeskkonna teatest nähtub, et vara pandi müüki 09.03.2016 ehk enne 10 päeva möödumist vastavalt TMS § 80 lõikele 2. Avaldajale ei toimetatud kätte vara arestimise teadet. Täitur rikkus PS § 32.
6.09.03.2016 sai avaldaja e-kirja [email protected], millest selgus, et kohtutäitur oli pannud 20 euro suuruse võlgnevuse katteks müüki avaldajale kuuluva äriühingu osa väärtusega 15253 eurot ning oksjon pidi algama 09.03.2016. Teadet ei saatnud kohtutäitur.
7.Avaldaja viitas TMS §-le 55 ja leidis, et arestimine oli tühine, sest vara arestiti ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei olnud kätte toimetatud täitmisteadet ning võlgnikku ei olnud olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kuna asja arestimine toimus 09.03.2016, oleks tulnud avaldajat sellest nõuetekohaselt teavitada ja alles seejärel peale 10 päeva möödudes korraldada enampakkumine. Kohtutäitur eiras 10 päevast viivitamise nõuet ja võttis võlgnikult seadusevastaselt ära kaebeõiguse. Selle väite kinnituseks esitas avaldaja vallasasja enampakkumise teate 09.03.2016.
8.Osade müümisel kolmandale isikule takistati toimiva ettevõtte majandustegevust, mis oli ebaproportsionaalne tagamaks 20 euro suuruse võlgnevuse tasumist. Kohtutäituri võimupiire
ületava ja ebaseadusliku tegevuse tagajärgede kõrvaldamine ei pruugi pärast oksjoni toimumist olla enam mõistlik ning võib tähendada firma pankrotti läbi majandustegevuse peatumise. Äriühingu põhikiri välistas osaluse müügi kolmandatele isikutele. Ettevõttele ei väljastatud isegi makseterminali, sest osale oli pandud arest, mida tõendab panga e-kiri.
9.Avaldaja pidas mõistetamatuks, miks otsustas kohtutäitur 20 euro suuruse nõude sissenõudmiseks sundvõõrandada 726 korda suurema väärtusega eraomandi. Ebaproportsionaalse meetme rakendamisega ületas kohtutäitur oma volitusi. Avaldaja leidis, et tegu on pahatahtliku ettevõtete ülevõtmise katsega. Vallasvara arestimise aktist 09.03.2016 nähtub, et nõude suuruseks oli ainult 20 eurot. Avaldaja viitas TMS § 53 lõikele 1. Täiturile laekus jaanuaris korduvalt raha ning ta ei saanud vara müüki õigustada väitega, et ei saanud pikema aja jooksul raha. Kohtutäitur ei ole põhjendanud TMS § 145 lg 4 rakendamist.
10.12.04.2016 otsuses tunnistas kohtutäituri, et ta vabastas avaldaja kontod arestist 16.03.2016. Samas otsuses märkis täitur, et avaldaja tasus oma võla samal päeval ehk 09.03.2016. Kohtutäitur oli teadlik, et võlg oli likvideeritud 09.03.2016, aga täitur vabastas avaldaja kontod ning oksjonikeskkonnast eemaldati vara alles 16.03.2016. Avaldaja viitas TMS § 49 lõikele 1. 11.03.2016 edastas avaldaja kohtutäiturile kirja, milles palus oma kontod viivitamatult arestist vabastada, aga kohtutäitur tegi seda alles 16.03.2016. Seega hoidis kohtutäitur avaldaja vara ebaseaduslikult oma valduses 10.03.2016 kuni 16.03.2016. Samuti tühistati alles 16.03.2016 täitemenetluses vallasasja enampakkumise teade.
11.Avaldaja leidis, et kuigi täitemenetlus on lõppenud, on võimalik anda õiguslik hinnang, kas täitemenetlus oli lubamatu või mitte, kuna tulenevalt TMS § 221 lg-st 4 jäävad hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda. Seega saab hagejal olla õiguslik huvi esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Avaldaja palus kohtul tunnistada kohtutäitur Risto Sepa poolt täitemenetluse raames 09.03.2016 teostatud toimingud seadusevastaseks ja tunnistada ebaproportsionaalse meetmena lubamatuks osa sundmüügi algatamine.
Kohtutäituri seisukoht
12.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et avaldus on esitatud kohtusse hilinemisega ning peaks seetõttu olema mitte menetletav TMS § 218 põhimõttest tulenevalt. Alternatiivselt leidis kohtutäitur, et võlgnik oli täitemenetlustest teadlik ning sissenõue varale täitemenetluses oli lubatav.
13.Täitemenetlused nr 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 avati 28.07.2015. Täiteteated toimetati kätte 20.09.2015 ning 25.09.2015 arestiti arvelduskontod. Avaldaja osalus arestiti 09.03.2016. Kohtutäitur on koostanud otsused viidatud täiteasjades 12.04.2016. Avaldaja esitas 06.03.2017 kohtule avalduse kohtutäituri koostatud otsusele täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078, kuigi pidi seda TMS § 218 lg 1 kohaselt tegema 10 päeva jooksul alates otsuse saamisest. Avaldaja sai täituri otsuse 15.04.2016 ning oleks pidanud esitama kaebuse kohtusse hiljemalt 25.04.2016. Kohus ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma.
14.Eksitav on avaldaja väide, nagu oleks seisuga 09.03.2016 olnud avatud vaid üks täitemenetlus nr 027/2015/1078 võlgnevuse summaga 20 eurot. Tegelikkuses olid antud ajal aktiivsed kaks täiteasja ehk asjad nr 027/2015/1078 ja 027/2015/1082. Nõude summa täiteasjas nr 027/2015/1078 oli 20 eurot sissenõudjale, 18,60 eurot kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga ning 19,16 eurot kohtutäituri menetluse algatamise tasu. Nõude summa
täiteasjas nr 027/2015/1082 oli 20 eurot sissenõudjale, 18,60 eurot kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga ning 19,16 eurot kohtutäituri menetluse algatamise tasu. Seega on avaldaja jätnud esitamata andmed nõuete tegeliku suuruse kohta, mis oli kokku summas 115,52 eurot.
15.Avaldaja oli teadlik täitemenetluse sammudest ehk täitmisteate saatmisest, kohtutäituri kirjalikust selgitusest, kohtutäituri otsusest ning politsei ja justiitsministeeriumi vastusest, et täitemenetlus toimib lihtsal põhimõttel - kui võlgnik ei maksa, pööratakse sissenõue sundkorras tema varale. Täitmisteates, mis toimetati avaldajale kätte 10.09.2015, märkis kohtutäitur, et avaldajal on võimalik nõue rahuldada vabatahtlikult 10 päeva jooksul. Kui vabatahtlikult nõuet ei täideta, pööratakse nõue tema varale.
16.29.09.2015 arestis kohtutäitur avaldaja arvelduskontod Eesti krediidiasutustes. Avaldaja oli arvelduskontode arestimise järgselt koheselt aktiivsem, aga kahjuks ei suudetud nõuet rahuldada arvelduskonto arestimise vahendusel. Samuti ei pakkunud avaldaja nõude rahuldamiseks mistahes ettepanekuid. Puudusid vabatahtlikud laekumised, mistõttu tuli jätkata muule varale sissenõude pööramisega.
17.TMS § 198 lg 1 kohaselt määratletakse väärteo menetlustes sissenõude pööramise järjekord. Viidatud paragrahvi kohaselt arestitakse esimeses järjekorras raha (p 1) ning seejärel muu vallasvara (p 2). Nii käituti ka vaidlusalustes menetlustes. Kui arvelduskontod arestiti 2015 aastal, siis pöörati sissenõue avaldaja osalusele ettevõttes 2016 aastal. Järelikult on käitutud seadusest tulenevalt.
18.Avaldaja oli teadlik osaühingu osale sissenõude pööramisest 22.01.2016 ning mitte hiljem kui 25.01.2016. Nimelt edastas kohtutäituri abi Õnne Kivi avaldajale keelumärke seadmise avalduse ja teate kavandatava arestimisakti koostamisest, samuti teate enampakkumisest elektrooniliselt. Veendumaks, et arestimise teade jõuaks avaldajani, edastas 02.03.2016 kohtutäituri abi avaldajale teistkordse arestimise teate. Viidatud teate hiliseim tutvumise päev sai olla 07.03.2016 (TMS § 10 lg 5 alusel).
19.09.03.2016 toimetas kohtutäituri abi Õnne Kivi avaldajani ning teistele enampakkumistest huvitatud isikutele vallasvara arestimise akti koos enampakkumise teatega. Avaldaja sai sellest teada hiljemalt 14.03.2016, kuid tõenäoline on, et tegelik teadasaamine oli 09.03.2016, sest pärast arestimisakti saamist tasus avaldaja kõik nõuded. Sissenõudja seisukoht
20.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebuses toodud väited on eksitavad. Munitsipaalpolitsei amet Tallinna linna korrakaitseüksusena teostab järelevalvet seaduste alusel kehtestatud Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Linnavalitsuse aktide täitmise üle, sh parkimisnõuete täitmine linna haldusterritooriumil. Järelevalve teostamisel tuvastatud õigusrikkumiste menetlemisel on munitsipaalpolitsei amet väärteomenetluse seadustikuga sätestatud korras kohtuväline menetleja.
21.Kaebuses on avaldaja ühe asjaoluna viidanud täitemenetluse algatamisele ilma kehtiva täitedokumendita. Esitatud väide ei ole kooskõlas tegelikkusega. Avaldaja suhtes algatati väärteomenetlused parkimisnõuete rikkumise tõttu kirjaliku hoiatusmenetlusena VTMS 10. peatüki 11 jaos sätestatud korras:
1) väärteoasi nr 24.03.2015; 2) väärteoasi nr 24.03.2015; 3) väärteoasi nr 24.03.2015.
410114037839,
24.03.2015 trahviteade
nr
105502,
postitatud
410115003341,
24.03.2015 trahviteade
nr
108842,
postitatud
410115003566,
24.03.2015 trahviteade
nr
108871,
postitatud
22.Tulenevalt VTMS § 543 lg 1 nõudest saadeti trahviteated avaldajale posti teel tähtkirjana tema rahvastikuregistrisse kantud aadressil (XxxxTallinn), millist aadressi kasutab avaldaja kohtule esitatud kaebuses. Trahviteadete kättetoimetamine ebaõnnestus Omniva postisaadetise teekonna jälgimise kannetest nähtuvalt seetõttu, et avaldaja ei reageerinud edastatud teadetele ja jättis saadetised vastu võtmata, mille tõttu tagastati trahviteated munitsipaalpolitsei ametile 15.04.2015.
23.Puudutatud isik viitas VTMS § 543 lõikele 2, mille kohaselt siis, kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toodud põhjusel tehti avaldajale trahviteated teatavaks 18.04.2015 viidatud väljaandes avaldamisega. VTMS § 543 lg 3 kohaselt loetakse trahviteade avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist. Seega on kõik trahviteated avaldajale avalikult kättetoimetatud.
24.Kuna avaldaja jättis trahviteated vaidlustamata ja tasumata, edastati need VTMS § 544 lg 2 alusel 27.07.2015 sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Samuti on kohtutäiturit teavitatud Xxxx koostatud trahviteadete isikule kättetoimetamise kuupäevadest ja viisidest, ilma milleta ei ole täitemenetluse algatamine võimalik. TMS § 2 lg 1 p 9 kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus ja määrus, millega on väärteo eest karistusena määratud rahatrahv, samuti kirjalikus hoiatusmenetluses määratud hoiatustrahv, täitedokument.
25.Täitedokumendi saamise järgselt korraldab TMS § 3 lg 1 alusel selle täitmist kohtutäitur. Tulenevalt kohtutäituri seaduse §-st 2 peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel, millest tulenevalt sissenõudja ei ole ega peagi olema teadlik konkreetsetest täitemenetluse toimingutest ning nende sisust ega ole pädev andma läbiviidud toimingutele arvamust või hinnangut.
26.Täituri poolt algatatud täitemenetluste tulemusena on sissenõutud hoiatustrahvid kantud sissenõudjale üle. Täiteasjas nr 027/2015/1079 kanti sissenõudjale üle trahv 20 eurot 21.01.2016. Täiteasjas nr 027/2015/1082 kanti trahv 20 eurot sissenõudjale üle 17.03.2016. Täiteasjas nr 027/2015/1078 kanti trahv 20 eurot sissenõudjale üle 17.03.2016. Kohtu seisukoht ja põhjendused
27.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on
sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
28.Tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega ning tõenditega, leiab kohus, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Esmalt ei nõustu kohus puudutatud isiku kohtutäitur Risto Sepa seisukohaga, et kaebus on esitatud hilinemisega ning kohus oleks pidanud kaebuse menetlemisest keelduma. Avaldaja pöördus kaebusega kohtu poole 22.04.2016, mistõttu oli kaebus esitatud tähtaegselt. Kuivõrd kaebus ei olnud esitatud selge sisuga ning analoogilise kaebuse esitas avaldaja kohtule tsiviilasjas nr 2-16-4747, keeldus Harju Maakohus oma 28.04.2016 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse 30.12.2016 ja saatis asja maakohtule uueks lahendamiseks põhjusel, et avaldaja kaebus antud asjas ei olnud täiesti samasisuline kaebusega, mis oli esitatud asjas 2-16-4747. 06.03.2017 esitas avaldaja kohtule kaebuse täienduse. Vaatamata kaebuse täiendusele on kaebus esitatud kohtule tähtaegselt ning puudub alus selle menetlusse võtmisest keeldumiseks.
29.Kohus ei nõustu avaldaja väidetega, et kohtutäituri poolt vara arestimisel teostatud toimingud on ebaseaduslikud, sest kohtutäitur ei reageerinud avaldaja 27.01.2016, 02.02.2016 ja 17.02.2016 pöördumistele. Avaldaja ei ole põhistanud, kuidas väidetav pöördumistele reageerimata jätmine tõi kaasa kohtutäituri 09.03.2016 toimingute ebaseaduslikkuse. Millise sisuga kaebustega avaldaja täpselt kohtutäituri poole pöördus, ei ole asjas kogutud tõenditest võimalik üheselt järeldada. Avaldaja esitas kohtule väljavõtte portaalist www.online.ee. Väljavõttest nähtub, et avaldaja saatis kohtutäiturile 27.01.2016 dokumendi, mis oli pealkirjastatud „kaebusena“. Milles kaebus seisnes ja mida avaldaja soovis, kohtule esitatud tõenditest järeldada ei saa. 02.09.2016 saatis avaldaja kohtutäiturile e-kirja, milles ta avaldas, et sai teadlikuks tema osalusele seatud keelumärkest. Avaldaja soovis teada, millisel õiguslikul alusel on toiming tehtud. 25.03.2016 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri 16.03.2016 otsusele ning kaebusest nähtuvalt oli avaldaja nimetatud otsuse kätte saanud (toimiku lk 37-39). Avaldaja kaebust kohtutäituri 16.03.2016 otsusele lahendab kohus tsiviilasjas nr 2-16-4747, mitte antud asjas.
30.Eelviidatud tõenditest kogumis järeldab kohus, et kohtutäitur reageeris avaldaja pöördumistele, sest kohtutäitur on 16.03.2016 teinud otsuse, mida avaldaja on saanud vaidlustada. Avaldaja õigused ei ole erinevalt kaebuses väidetust jäänud kaitseta. Avaldaja kaebust kohtutäituri 16.03.2016 otsusele kohus antud menetluses ei lahenda. Samuti ei ole avaldaja õigused jäänud kaitseta juba ainuüksi seetõttu, et kohtutäitur on reageerinud ja lahendanud 12.04.2016 otsusega avaldaja 16.03.2016 kaebuse, misjärel on avaldaja pöördunud käesolevas asjas kohtusse.
31.Kohus ühtlasi selgitab avaldajale, et kontrollib antud menetluses üksnes kaevatud 12.04.2016 otsuse seaduslikkust, mitte muid asjaolusid. Kohus saab anda hinnangu vaid sellele, kas kohtutäituri tegevus avaldaja kaebuse lahendamisel oli õiguspärane või mitte. TMS § 217 reguleerib seda, kuidas täitemenetluse osaline saab esitada kaebust kohtutäituri tegevusele. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega saab kohus lahendada vaid sellist võlgniku kaebust, millele on ta eelnevalt ise esitanud kaebuse kohtutäituri tegevusele.
32.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et Tallinna kohtutäitur Risto Sepp jättis 12.04.2016 otsusega rahuldamata avaldaja 16.03.2016 kaebuse, milles avaldaja leidis, et täitur on alusetult arestinud avaldajale kuuluva osaluse äriühingus 09.03.2016 ning pannud selle samal päeval oksjonile (toimiku lk 6-10). Avaldaja ei viidanud 16.03.2016 kaebuses sellele, et kohtutäitur jättis reageerimata tema 27.01.2016 02.02.2016 ja 17.02.2016 pöördumisele. Kuivõrd avaldaja ei tuginenud oma 16.03.2016 kaebuses viidatud asjaoludele, on asjakohatud viited kohtutäituri tegevusetusele kohtule esitatud kaebuses.
33.Kaebuses heitis avaldaja kohtutäiturile ette, et viimane ei edastanud talle vara arestimise akti ega enampakkumise teadet, rikkudes sellega seadusest tulenevaid nõudeid. Avaldaja leidis, et ainuüksi e-kirja saatmisega ei saa lugeda teadet kättetoimetatuks. Samuti leidis avaldaja, et kuna talle ei edastatud täitmisteadet, oli arestimine tühine. TMS § 75 lg 1 näeb ette, et asja arestimise kohta koostab kohtutäitur vormikohase akti. Kooskõlas TMS § 75 lõikega 3 koostatakse akt ühes eksemplaris, mis jääb täitetoimikusse. Akti ärakiri antakse võlgnikule või tema esindajale või juuresviibinud täiskasvanud perekonnaliikmele, sissenõudjale ning vara hoidjale. Kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimise akt kätte kooskõlas TMS § 75 lõikega 4. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates.
34.TMS § 84 reguleerib enampakkumisest teatamist. TMS § 81 lg 1 loetleb need andmed, mis peavad sisalduma enampakkumise kuulutuses. Enampakkumise kuulutus avaldatakse TMS § 82 lg 2 kohaselt vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kohtutäitur võib avaldada kuulutuse ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes. TMS § 84 lg 3 näeb ette, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.
35.TMS § 10 reguleerib dokumentide edastamist täitemenetluses. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.
36.TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. TsMS § 3141 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
Samuti näeb TsMS § 3141 lg 2 ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
37.Eelviidatud normidest tuleneb, et kohtutäitur võib täitemenetluses dokumente saata võlgnikule ka e-posti teel juhul, kui võlgnik on täitmisteate saamisel avaldanud kohtutäiturile oma e-posti aadressi. Kui võlgnik on avaldanud kohtutäiturile e-posti aadressi ning samal aadressil on juba olnud võimalik talle dokumente kätte toimetada, võib kohtutäitur saata dokumente nimetatud e-posti aadressile ning dokumendi saab kolme tööpäeva möödumisel lugeda kättetoimetatuks vaatamata sellele, et võlgnik ei ole kinnitanud dokumendi kättesaamist.
38.Kohtutäitur esitas kohtule võlgnikule postiga saadetud 28.07.2017 täitmisteate (toimiku lk 96), milles olid selgitatud võlgniku õigused. Avaldaja e-kirjade vahetusest kohtutäituri abiga 01.10.2015 (toimiku lk 97-100) nähtub, et avaldaja oli teadlik täitemenetluse läbiviimisest ja tema pangakontode arestimisest. Avaldaja e-kirjadest täiturile järeldab kohus, et avaldaja oli kätte saanud täitmisteate, sest avaldaja oli teadlik täitemenetlusest ja asjaga tegelevast kohtutäiturist.
39.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.01.2016 saatis kohtutäituri abi avaldajale e-postiga eelteate selle kohta (toimiku lk 112-113), et kohtutäitur kavatseb 28.01.2016 arestida avaldajale kuuluvad osa OÜ-s xxxx. Dokumendis oli ühtlasi selgitatud võlgnikule võimalust esitada kohtutäituri tegevusele kaebus. 09.03.2016 saatis kohtutäituri abi avaldajale e-postiga arestimisteate (toimiku lk 101-103), milles oli samuti selgitatud kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamise võimalusi. Kohtutäituri abi palus avaldajal kinnitada teate kättesaamist. Sama e-kirjaga saadeti avaldajale enampakkumise teade (toimiku lk 104-105) ning vallasvara arestimise akt (toimiku lk 106-108). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et koheselt arestimisteate saatmisele järgnevalt tasus avaldaja täielikult oma võlgnevuse. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et avaldaja sai e-posti teel saadetud dokumendid kätte vaatamata sellele, et ta ei kinnitanud nende kättesaamist. 12.04.2016 kohtutäituri otsus, mille vaidlustamiseks pöördus avaldaja kohtusse, on saadetud muuhulgas avaldajale samale e-posti aadressile (toimiku lk 88-92). Järelikult oli avaldajal võimalik dokumente kätte saada nimetatud e-posti aadressi vahendusel.
40.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus kohtutäituri 12.04.2016 otsuses (toimiku lk 88-92) tehtud järeldusega, et avaldajale oli 09.03.2016 kätte toimetatud arestimise akt ja enampakkumise teade. Dokumentide kättetoimetamist tõendab täiendavalt asjaolu, et avaldaja tasus samal päeval enampakkumise vältimiseks kogu võlgnevuse. Kohus nõustub kohtutäituri viitega sellele, et arestimise aktis sisaldus selgitus selle kohta, kuidas saab kohtutäituri tegevusele esitada kaebust. Kaebeõigust on avaldaja käesolevaga ka kasutanud.
41.Ühtlasi nähtub asjas kogutud tõenditest, et vallasasja enampakkumise teade avaldati Ametlike Teadaannete vahendusel (toimiku lk 34-36, 57-59) ning selle kohta saabus avaldajale Ametlike Teadaannete teavitus (toimiku lk 62). Teavitusest nähtub, et see saadeti samuti samale e-posti aadressile, millisele oli kohtutäituri 09.03.2016 saatnud täitemenetluse dokumendid. Avaldaja on omaks võtnud, et ta sai viidatud e-posti aadressilt kätte Ametlike Teadaannete automaatse teavituse. Järelikult pidi ta kätte saama ka kohtutäituri poolt saadetud
dokumendid. Kokkuvõttes leiab kohus, et avaldaja väited talle täitmisteate, arestimise akti ja enampakkumise teate saatmata jätmise kohta on alusetud.
42.Avaldaja on kaebuses väitnud, et vara arest oli tühine TMS § 55 alusel, sest puudus täitedokument, avaldajat ei olnud saadetud täitmisteadet ning teda ei olnud teavitatud võlgniku õigustest. TMS § 55 sätestab nimelt, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige siis, kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet või võlgnikku ei olnud olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
43.Käesolevas asjas on kohus juba lugenud tõendatuks, et avaldajale oli täitmisteade kätte toimetatud ning teda oli teavitatud tema õiguste kaitsmise võimalustest täitemenetluses. Avaldaja on oma õiguste kaitseks saanud esitada kaebusi kohtutäiturile ja kohtule. Avaldaja ei ole põhistanud, millisel viisil tõi tema õigustest väidetav teavitamata jätmine kaasa tema õiguste rikkumise. Avaldajale saadetud arestimise teates (toimiku lk 101-102) oli selgitatud avaldajale võimalust esitada kaebus kohtutäiturile. Samasugune selgitus oli esitatud vallasvara arestimise aktis (toimiku lk 106-107). Kuna avaldaja kasutas võimalust esitada kaebus kohtutäiturile, oli avaldaja oma õigustest teadlik.
44.TMS § 2 lg 1 p 4 kohaselt on üheks täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus ja -määrus väärteoasjas väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu esitas kohtule avaldajale koostatud trahviteated (toimiku lk 75) ning väljavõtted Omniva AS keskkonnast saadetise jälgimise kohta, milliste kohaselt ei saabunud avaldaja postiasutusse saadetisi vastu võtma. Ühtlasi esitati kohtule väljavõtted trahviteadete avaldamise kohta Ametlike Teadaannete vahendusel (toimiku lk 79-81). Seega toimetati trahviteated avaldajale kätte Ametlike Teadaannete vahendusel. Kuivõrd seisuga 09.03.2016 täideti täiteasjades nr 027/2015/1078 ja 027/2015/1082 Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt väärteoasjades määratud hoiatustrahve, ei viidud täitemenetlusi läbi ilma täitedokumentideta. Avaldaja sellekohased väited on alusetud.
45.Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses leidnud, et kuna vara arestimine toimus 09.03.2016, oleks kohtutäitur saanud korraldada enampakkumise avaldaja teavitamisest 10 päeva möödumisel. Avaldaja leidis, et kohtutäitur eiras 10 päevast viivitamise nõuet.
46.TMS § 80 lg 1 sätestab, et enampakkumise aja määrab kohtutäitur. TMS § 80 lg 2 kohaselt ei või kohtutäitur korraldada enampakkumist enne kümne päeva möödumist asja arestimisest, kui sissenõudja ja võlgnik ei lepi kokku varasemas ajas. TMS § 80 lg 3 kohaselt võib kohtutäituri korraldada enampakkumise enne kümne päeva möödumist arestimisest, kui tähtaja järgimisel väheneks enampakkumisele pandava asja väärtus ilmselt oluliselt või kui asja hoidmisega kaasnevad ebamõistlikult suured hoiukulud. TMS 81 lg 1 kohaselt toimub elektrooniline enampakkumine veebikeskkonnas avanevas elektroonilises oksjonikeskkonnas.
47.Täitemenetluse vallasasja enampakkumise teatest (toimiku lk 34-36, 57-59) nähtub, et enampakkumise alguse aeg oli kohtutäitur määranud 28.03.2016 kell 20.00 ja see pidi lõppema 01.04.2016 kell 20.00. Väljavõttest oksjonikeskuse veebilehelt (toimiku lk 13-15) nähtub samuti, et alates 09.03.2016 avati registreerimine oksjonile ning registreerimise lõpp oli 27.03.2016. Oksjoni toimumise aeg pidi olema 28.03.2016. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et kohtutäitur ei eiranud TMS § 80 lõikest 2 tulenenud nõuet. Enampakkumisele
registreerimine avati küll 09.03.2016, kuid enampakkumine ise pidi algama alles 28.03.2016 ja lõppema 01.04.2016. Kohtutäituri määratud enampakkumine pidi seega toimuma 19 päeva pärast asja arestimist. Avaldaja kaebuses toodud väited on alusetud ning avaldaja on põhjendamatult samastanud enampakkumise toimumise aega oksjonile registreerimise ajaga.
48.Avaldaja on oma kaebuses leidnud, et temale kuuluva osaühingu osa arestimine oli toiminguna ebaproportsionaalne, sest avaldaja võlgnevuse suurus oli vaid 20 eurot. Kohtutäitur oleks pidanud osa arestimist põhjendama TMS § 145 lg 4 kohaselt. Kohtutäituri toimingud võisid kaasa tuua äriühingu pankrotistumise ning äriühingu põhikiri ei võimaldanud osa müüki kolmandatele isikutele. Äriühingule ei väljastatud täituri tegevuse tõttu makseterminali.
49.Kohus nõustub siinkohal kohtutäituri märkusega, et seisuga 09.03.2016 viis kohtutäitur avaldaja suhtes läbi kahte täiteasja ehk asju nr 027/2015/1078 ja 027/2015/108. Mõlemas täiteasjas on sissenõutava võlgnevuse suuruseks 20 eurot, millele lisandusid kohtutäituri tasud ja täitemenetluse alustamise tasud, mistõttu kogumis tuli avaldajal tasuda 115,52 eurot. Alusetud on seetõttu avaldaja väited, et kohtutäitur arestis talle kuuluva vallasvara vaid 20 euro suuruse võlgnevuse sissenõudmiseks.
50.Avaldaja poolt kohtule esitatud AS SEB Pank kirjast (toimiku lk 12, lk 59) nähtub, et seisuga 25.09.2015 oli Risto Sepp seadnud avaldaja kontodele kolm aresti täiteasjades 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078. Samast kirjast nähtuvalt vabastati 26.01.2016 arest seoses täiteasjaga 027/2015/1079 ning alles 16.03.2016 seoses täiteasjadega 027/2015/1078 ja 027/2015/1082. Sissenõudja Tallinna linn Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu on kinnitanud, et rahatrahv summas 20 eurot kanti kohtutäituri poolt täiteasjas nr 027/2015/1079 üle 21.01.2016. Rahatrahvid kokku summas 40 eurot kanti täiteasjades 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 üle 17.03.2016. Järelikult oli avaldajal seisuga 09.03.2016 tasumata kaks võlgnevust kokku summas 40 eurot, millele lisandusid kohtutäituri tasud.
51.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Kooskõlas KTS § 29 lõikega 1 võis kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu muutus sissenõutavaks menetluse alustamisega (KTS § 32 lg 1) ja põhitasu muutus rahalise nõude täitmisel sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule (KTS § 32 lg 2). Vastavalt KTS § 32 lõikele 3 lisandus kohtutäituri tasule käibemaks. Seega tuli avaldajal lisaks põhivõlgnevusele tasuda kohtutäituri tasusid. Avaldaja on tunnistanud oma kohustust tasuda kohtutäituri tasud 16.03.2016 esitatud kaebuses.
52.TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. TMS § 125 lg 1 näeb ette, et kui osaühingu osa ei ole kantud väärtpaberite keskregistrisse, loetakse osa arestituks vallasasjade arestimiseks sätestatud korras. Kohtutäitur teatab arestimisest osaühingu juhatusele. Kooskõlas TMS § 125 lõikega 2 müüb kohtutäitur osaühingu osa vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. TMS § 125 lg 3 näeb ette, et osa müünud kohtutäitur saadab enampakkumisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale vormikohase teate osa võõrandamise kohta. Seega ei tulene õigusaktidest, et osa ei saa võõrandada, kui äriühingu põhikirjas on osa võõrandamiseks ette nähtud teatud eritingimused. Kohus osundab, et avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid nõudeid äriühingu põhikiri tegelikult ette nägi.
53.Käesoleval juhul täideti avaldaja suhtes väärteoasjades tehtud lahendeid. Väärteoasjade suhtes tehtud lahendite puhul sätestab TMS § 198 erinormina sissenõude pööramise järjekorra ning näeb ette, et sissenõue pööratakse esmalt võlgniku rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele ning seejärel ülejäänud vallasvarale. TMS § 200 lg 1 näeb ette, et kui kohus või kohtuväline menetleja ei ole määranud rahatrahvi tasumist ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna. Kohtutäitur annab võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 200 lg 3 sätestab, et kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
54.Avaldaja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oleks olnud kooskõlas TMS § 198 lõikega 1 olemas raha, mille arvelt oleks kohtutäitur saanud nõuded rahuldada ilma osaühingu osa arestimata. Vaidlus puudub selle üle, et vabatahtlikult ei olnud avaldaja tasunud nõudeid täiteasjades nr 027/2015/1078 ja 027/2015/1082. Kohtutäitur on põhjendatult viidanud asjaolule, et avaldaja kontod arestiti 2015. aastal, kuid see ei toonud kaasa nõuete rahuldamist. Kohus leiab, et kirjeldatud olukorras on kohtutäitur põhjendatult arestinud avaldajale kuulunud muu vallasvarana osaühingu osa.
55.Avaldaja viide, mille kohaselt oleks kohtutäitur pidanud põhjendama TMS § 145 lg 4 kohaldamist, on asjakohatu. TMS § 145 reguleerib keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Avaldaja on alusetult samastanud osaühingu osa arestimise keelumärke kandmisega kinnisturaamatusse või kinnisasja arestimisega. Osaühingu osa kui vara näol ei ole tegemist kinnisasjaga.
56.Avaldaja väited äriühingu mistahes viisil kahjustamise kohta seoses osa arestimisega on täielikult tõendamata. Avaldaja ei ole põhistanud, kuidas või millisel viisil oleks osa arestimine ja enampakkumisel müük mõjutanud äriühingu igapäevast majandustegevust viisil, kus see oleks seiskunud. Avaldaja ei ole põhistanud, kuidas oleks võinud osa arestimine kaasa tuua äriühingu pankrotistumise.
57.Avaldaja poolt kohtule esitatud AS SEB e-kirjast 02.12.2016 (toimiku lk 60) nähtub, et krediidiasutus ei soovinud sõlmida XxxxOÜ-ga kaardi kaupmehe lepingut. E-kirjas ei ole viidatud, et keeldumine oleks olnud seotud avaldaja suhtes läbi viidud täitemenetlustega. Keeldumisel ei saanud kohtu hinnangul olla seost ettevõtte osaluse arestimisega, sest kohtutäitur arestis osaluse mitu kuud pärast antud e-kirja saatmist. Muud avaldaja väited on jäänud paljasõnalisteks. Lisaks ei viidanud avaldaja kohtutäiturile 16.03.2016 esitatud kaebuses, et osaühingu osa arest oli võrreldes võlgnevuse suurusega ebaproportsionaalne ning kahjustas äriühingut.
58.Kohtule esitatud kaebuses on avaldaja ühtlasi väitnud, et kohtutäitur rikkus TMS § 49 lg 1, sest kuigi avaldaja tasus võlgnevuse 09.03.2016, vabastati äriühingu osa aresti alt ja eemaldati oksjonikeskusest alles 16.03.2016. Avaldaja kontod vabastati aresti alt samuti alles 16.03.2016, kuigi avaldaja saatis kohtutäiturile kirja 11.03.2016.
59.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 11.03.2016 saatis avaldaja kohtutäiturile e-kirja (toimiku lk 11, lk 56), soovides teada, millisel õiguslikul alusel olid arestitud tema arvelduskontod ning osalus ettevõttes. Samas e-kirjas heitis avaldaja ette, miks ei vabastanud täitur võlgniku vara kohaselt pärast võla tasumist 09.03.2016. Samuti nähtub esitatud
tõenditest, et keelumärke kustutamise avalduse esitas kohtutäitur Tartu Maakohtu registriosakonnale 16.03.2016 (toimiku lk 55). Avalduses palus kohtutäitur keelumärke kustutada seoses täitemenetluse lõpetamisega.
60.TMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muuhulgas nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. TMS § 49 lg 1 näeb ette, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale. Samas tuleneb TMS § 50 lõikest 1, et täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Eelnevalt võib ta ära kuulata sissenõudja ja võlgniku.
61.Avaldaja on kaebuses ekslikult leidnud, et pärast võlgnevuse tasumist peab kohtutäitur viivitamatult vabastama aresti alt võlgniku arvelduskontod ja vara. Seadust sellist nõuet ette ei näe. TMS § 49 lg 1 seob viivitamatu vabastamise täitemenetluse lõpetamisega, kuid täitemenetlus ei lõppe iseenesest ega automaatselt, vaid kohtutäituri poolt vastava otsuse tegemisega. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, millise aja jooksul peab kohtutäitur tegema otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. Iseenesest leiab kohus, et pärast võlgnevuse tasumist ei peaks kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemisega ebamõistlikult viivitama, kuid antud juhul ei ole täitur seda teinud. Paari päevane viivitus alates võlgnevuse tasumisest oli kohtu hinnangul mõistlik. Asjaolu, et kohtutäitur otsustas lõpetada täitemenetluse 16.03.2016, nähtub muuhulgas keelumärke kustutamise avaldusest (toimiku lk 55). Kuivõrd kohtutäitur on koheselt ja samal päeval vabastanud aresti alt avaldaja vara, ei ole kohtutäitur rikkunud TMS § 49 lõiget 1.
62.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et puudub alus avaldaja kaebuse rahuldamiseks mistahes osas. Ükski avaldaja kaebuses esitatud väide ei ole põhjendatud. Kohus ei rahulda avaldaja taotlust tunnistada Tallinna kohtutäituri Risto Sepa poolt täitemenetluse raames 09.03.2016 tehtud toimingud seadusevastaseks ning tunnistada ebaproportsionaalse meetmena lubamatuks 1⁄2 OÜ Xxxx osa sundmüügi algatamine.
63.Avaldaja ei ole oma kaebuses nimetanud tsiviilasja hinda. TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Antud juhul ei tulene hind ka selgelt esitatud avaldusest. TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest.
64.TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 122 lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Antud juhul ei nähtu avaldusest, et selle rahuldamine oleks avaldajale kaasa toonud mõne konkreetselt hinnatava hüve saamise. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 järgi eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.
65.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning
kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna avaldaja kaebus jäi rahuldamata, tuleb avalduse esitamisel tasutud riigilõiv jätta avaldaja kanda. Ülejäänud menetlusosaliste kulud tuleb jätta nende endi kanda.
66.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohtutoimikust ei nähtu muude menetluskulude tekkimist peale avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Seega leiab kohus, et avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot tuleb jätta avaldaja kanda.
67.Kogumis on avaldaja tasunud käesolevas menetluses riigilõivu 65 eurot. Kohus selgitab avaldajale, et riigilõivuseaduse § 59 lg 10 kohaselt tuli kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse esitamisel või RLS § 59 lõigetes 7 ja 8 nimetamata pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses tasuda riigilõivu 15 eurot.
68.TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 8 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Eeltoodust lähtuvalt on avaldajal võimalik seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitada avaldus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.