AA kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 12.04.2016 otsuse peale ning avaldus täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 täitemenetluse raames teostatud toimingute seadusevastaseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AA määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): AA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (büroo asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn) Puudutatud isik II (sissenõudja): Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (asukoht Paldiski mnt 48A, 10614 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 04.05.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AA (avaldaja, võlgnik) esitas 22.04.2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (puudutatud isik I, kohtutäitur) 12.04.2016 otsuse peale ning palus tunnistada täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 kohtutäituri poolt teostatud toimingud seadusevastaseks ning tunnistada ebaproportsionaalse meetmena lubamatuks 1⁄2 OÜ AA osa sundmüügi algatamine.
2.Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasjad nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078. Täiteasjas nr 027/2015/1079 on täitedokumendiks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 24.03.2015 kohtuvälise menetleja otsus või määrus nr 105502, nõude suurus 20 eurot. Täiteasjas nr 027/2015/1082 on täitedokumendiks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 24.03.2015 kohtuvälise menetleja otsus või määrus nr 108842, nõude suurus 20 eurot. Täiteasjas nr 027/2015/1078 on täitedokumendiks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 24.03.2015 kohtuvälise menetleja otsus või määrus nr 108871, nõude suurus 20 eurot.
3.Täiteajas nr 027/2015/1078 pandi täitedokumendi täitmiseks oksjonile osalus OÜ-s AA summas 15 253 eurot. Avaldaja esitas kohtutäiturile 27.01.2016, 02.02.2016 ja 17.02.2016 kaebused, soovides teada, millisel õiguslikul alusel on äriregistrisse seatud keelumärge avaldajale kuuluvale ettevõttele OÜ AA. Kohtutäitur ei reageerinud avaldustele ja teabenõudele ning seega ei saanud avaldaja kaitsta oma õigusi kohtus, sest kohtusse pöördumise eeltingimuseks on täiturile kaebuse esitamine. Kohtutäitur viivitas teadlikult vastamisega, kuigi täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 217 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi vaatama 15 päeva jooksul ja tegema selle kohta läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäituri otsusest sai avaldaja teada alles 12.04.2016.
4.09.03.2016 ei edastanud kohtutäitur võlgnikule arestimise akti ega enampakkumise teadet. Võlgnik sai nimetatud dokumentidest teada Ametlike Teadaannete kaudu. Eeltooduga rikkus kohtutäitur TMS § 75. Kohtutäitur väidab, et arestimise akt ja enampakkumise teade toimetati võlgnikule kätte e-posti teel 09.03.2016 kl 11:26. Avaldaja leiab, et ainuüksi e-kirja saatmisega ei saa lugeda teadet kätte toimetatuks. 09.03.2016 sai avaldaja e-kirja [email protected], millest selgus, et kohtutäitur oli pannud müüki avaldajale kuuluva äriühingu osa väärtusega 15253 eurot ning oksjon pidi algama 09.03.2016. Teadet ei saatnud kohtutäitur.
5.Avaldaja leiab, et kui avaldajale edastati arestimise akt 09.03.2016, siis ei oleks kohtutäitur võinud osalust müüki panna enne 19.03.2016. Oksjonikeskkonna teatest nähtub, et vara pandi müüki 09.03.2016 ehk enne 10 päeva möödumist vastavalt TMS § 80 lg-le 2. Sellega võttis täitur avaldajalt ära kaebeõiguse ning rikkus ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32.
6.Arestimine oli tühine, sest vara arestiti ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei olnud kätte toimetatud täitmisteadet ning võlgnikku ei olnud olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise (TMS § 55).
7.Osa müümisel kolmandale isikule takistati ettevõtte majandustegevust. Kohtutäituri tegevuse tulemusel võib ettevõte minna pankrotti läbi majandustegevuse peatumise. Äriühingu põhikiri välistas osaluse müügi kolmandatele isikutele. Lisaks ei väljastatud ettevõttele panga poolt makseterminali, sest osale oli pandud arest.
8.Arvestades nõude suurust (09.03.2016 vallasvara arestimise aktist nähtuvalt 20 eurot), oli ettevõtte osa võõrandamine ebaproportsionaalne meede ning sellega ületas kohtutäitur oma volitusi. Tegu on pahatahtliku ettevõtte ülevõtmise katsega. TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Täiturile laekus jaanuaris korduvalt raha ning ta ei saanud vara müüki õigustada väitega, et ei saanud pikema aja jooksul raha. Kohtutäitur oleks pidanud põhjendama TMS § 145 lg 4 kohaldamist.
9.Kohtutäitur rikkus TMS § 49 lg-t 1, sest kuigi avaldaja tasus võlgnevuse 09.03.2016, vabastati äriühingu osa aresti alt ja eemaldati oksjonikeskusest alles 16.03.2016. 11.03.2016 edastas avaldaja kohtutäiturile kirja, milles palus oma kontod viivitamatult arestist vabastada, aga kohtutäitur tegi seda alles 16.03.2016. Seega hoidis kohtutäitur avaldaja vara ebaseaduslikult oma valduses 10.03.2016 kuni 16.03.2016. Samuti tühistati alles 16.03.2016 täitemenetluses vallasasja enampakkumise teade. Kohtutäituri seisukoht
10.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
11.Kohtutäitur selgitas, et täitemenetlused nr 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 avati 28.07.2015. Täiteteated toimetati kätte 20.09.2015 ning 25.09.2015 arestiti arvelduskontod. Avaldaja osalus arestiti 09.03.2016. Kohtutäitur on koostanud otsused viidatud täiteasjades 12.04.2016.
12.09.03.2016 seisuga olid aktiivsed kaks täiteasja ehk asjad nr 027/2015/1078 ja 027/2015/1082. Nõude summa täiteasjas nr 027/2015/1078 oli 20 eurot sissenõudjale, 18,60 eurot kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga ning 19,16 eurot kohtutäituri menetluse algatamise tasu. Nõude summa täiteasjas nr 027/2015/1082 oli 20 eurot sissenõudjale, 18,60 eurot kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga ning 19,16 eurot kohtutäituri menetluse algatamise tasu. Seega oli nõuete tegelik suurus kokku 115,52 eurot.
13.29.09.2015 arestis kohtutäitur avaldaja arvelduskontod Eesti krediidiasutustes. Avaldaja oli arvelduskontode arestimise järgselt koheselt aktiivsem, aga kahjuks ei suudetud nõuet rahuldada arvelduskonto arestimise vahendusel. Samuti ei pakkunud avaldaja nõude rahuldamiseks mistahes ettepanekuid. Puudusid vabatahtlikud laekumised, mistõttu tuli jätkata muule varale sissenõude pööramisega.
14.TMS § 198 lg 1 kohaselt määratletakse väärteo menetlustes sissenõude pööramise järjekord. Viidatud paragrahvi kohaselt arestitakse esimeses järjekorras raha (p 1) ning seejärel muu vallasvara (p 2). Nii käituti ka vaidlusalustes menetlustes. Kui arvelduskontod arestiti 2015. aastal, siis pöörati sissenõue avaldaja osalusele ettevõttes alles 2016. aastal.
15.Avaldaja oli täitemenetlustest teadlik ning sissenõue varale täitemenetluses oli lubatav. Avaldaja oli teadlik osaühingu osale sissenõude pööramisest 22.01.2016 ning mitte hiljem kui 25.01.2016. Nimelt edastas kohtutäituri abi Õnne Kivi avaldajale keelumärke seadmise avalduse ja teate kavandatava arestimisakti koostamisest, samuti teate enampakkumisest. Veendumaks, et arestimise teade jõuaks avaldajani, edastas kohtutäituri abi 02.03.2016 avaldajale teistkordse arestimise teate. Viidatud teate hiliseim tutvumise päev sai olla 07.03.2016 (TMS § 10 lg 5 alusel).
16.09.03.2016 toimetas kohtutäituri abi Õnne Kivi avaldajani ning teistele enampakkumistest huvitatud isikutele vallasvara arestimise akti koos enampakkumise teatega. Avaldaja sai sellest teada hiljemalt 14.03.2016, kuid tõenäoline on, et tegelik teadasaamine oli 09.03.2016, sest pärast arestimisakti saamist tasus avaldaja kõik nõuded.
Sissenõudja seisukoht
17.Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
18.Ebaõige on avaldaja väide, et talle ei ole trahviteateid teatavaks tehtud ning et vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita.
19.Avaldaja suhtes on olemas täitedokumendid. Avaldaja suhtes algatati väärteomenetlused parkimisnõuete rikkumise tõttu kirjaliku hoiatusmenetlusena: väärteoasi nr 410114037839, 24.03.2015 trahviteade nr 105502, postitatud 24.03.2015; väärteoasi nr 410115003341, 24.03.2015 trahviteade nr 108842, postitatud 24.03.2015; väärteoasi nr 410115003566, 24.03.2015 trahviteade nr 108871, postitatud 24.03.2015.
20.Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 543 lg-st 1 saadeti trahviteated avaldajale posti teel tähtkirjana tema rahvastikuregistrisse kantud aadressil (XXX), millist aadressi kasutab avaldaja kohtule esitatud kaebuses. Trahviteadete kättetoimetamine ebaõnnestus seetõttu, et avaldaja ei reageerinud edastatud teadetele ja jättis saadetised vastu võtmata, mille tõttu tagastati trahviteated sissenõudjale 15.04.2015.
21.VTMS § 543 lg 2 kohaselt siis, kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toodud põhjusel tehti avaldajale trahviteated teatavaks 18.04.2015 viidatud väljaandes avaldamisega. VTMS § 543 lg 3 kohaselt loetakse trahviteade avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist. Seega on kõik trahviteated avaldajale avalikult kätte toimetatud.
22.Kuna avaldaja jättis trahviteated vaidlustamata ja tasumata, edastati need VTMS § 544 lg 2 alusel 27.07.2015 sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Samuti on kohtutäiturit teavitatud avaldajale koostatud trahviteadete isikule kättetoimetamise kuupäevadest ja viisidest, ilma milleta ei ole täitemenetluse algatamine võimalik. Esimese astme kohtu määrus
23.Harju Maakohtu 04.05.2017 määrusega jäeti rahuldamata avaldaja 06.03.2017 kaebus, sh jäeti rahuldamata avaldaja taotlus tunnistada kohtutäituri poolt täitemenetluse raames 09.03.2016 tehtud toimingud seadusevastaseks ning tunnistada ebaproportsionaalse meetmena lubamatuks 1⁄2 OÜ AA osa sundmüügi algatamine. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 15 eurot võlgniku kanda.
24.Kohus kontrollib antud menetluses üksnes kaevatud 12.04.2016 otsuse seaduslikkust, mitte muid asjaolusid (TMS § 218 lg 1). Avaldaja ei viidanud 16.03.2016 kaebuses sellele, et kohtutäitur jättis reageerimata tema 27.01.2016 02.02.2016 ja 17.02.2016 pöördumisele. Kuivõrd avaldaja ei tuginenud oma 16.03.2016 kaebuses viidatud asjaoludele, on asjakohatud viited kohtutäituri tegevusetusele kohtule esitatud kaebuses. Lisaks ei nõustu kohus, et kohtutäituri poolt vara arestimisel teostatud toimingud on ebaseaduslikud, sest kohtutäitur ei reageerinud avaldaja 27.01.2016, 02.02.2016 ja 17.02.2016 pöördumistele. Avaldaja ei ole põhistanud, kuidas väidetav pöördumistele reageerimata jätmine tõi kaasa kohtutäituri 09.03.2016 toimingute ebaseaduslikkuse. Millise sisuga kaebustega avaldaja täpselt kohtutäituri poole pöördus, ei ole asjas kogutud tõenditest võimalik üheselt järeldada. Kohtutäitur reageeris avaldaja pöördumistele, sest kohtutäitur on 16.03.2016 teinud otsuse, mida avaldaja on saanud
vaidlustada. Samuti on kohtutäitur lahendanud 12.04.2016 otsusega avaldaja 16.03.2016 kaebuse, misjärel on avaldaja pöördunud käesolevas asjas kohtusse.
25.Võlgnikule on täitmisteade, vara arestimise akt ja enampakkumise teade nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kui võlgnik on avaldanud kohtutäiturile e-posti aadressi ning samal aadressil on juba olnud võimalik talle dokumente kätte toimetada, võib kohtutäitur saata dokumente nimetatud e-posti aadressile ning dokumendi saab kolme tööpäeva möödumisel lugeda kättetoimetatuks vaatamata sellele, et võlgnik ei ole kinnitanud dokumendi kättesaamist (TMS § 10 lg 2, TsMS § 3141 lg-d 1 ja 2). Avaldaja e-kirjade vahetusest kohtutäituri abiga 01.10.2015 (tl 97-100) nähtub, et avaldaja oli teadlik täitemenetluse läbiviimisest ja tema pangakontode arestimisest ning seega järeldab kohus, et avaldaja oli kätte saanud täitmisteate. 22.01.2016 saatis kohtutäituri abi avaldajale e-postiga eelteate selle kohta (tl 112-113), et kohtutäitur kavatseb 28.01.2016 arestida avaldajale kuuluvad osa OÜ-s AA. 09.03.2016 saatis kohtutäituri abi avaldajale e-postiga arestimisteate (tl lk 101-103), enampakkumise teate (tl 104-105) ning vallasvara arestimise akti (tl 106-108). Koheselt arestimisteate saatmisele järgnevalt tasus avaldaja täielikult oma võlgnevuse. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et avaldaja sai e-posti teel 09.03.2016 saadetud dokumendid kätte vaatamata sellele, et ta ei kinnitanud nende kättesaamist. 12.04.2016 kohtutäituri otsus, mille vaidlustamiseks pöördus avaldaja kohtusse, on saadetud muuhulgas avaldajale samale e-posti aadressile (tl 88-92). Järelikult oli avaldajal võimalik dokumente kätte saada nimetatud e-posti aadressi vahendusel.
26.Vallasasja enampakkumise teade avaldati Ametlike Teadaannete vahendusel (tl 34-36, 57-59) ning selle kohta saabus avaldajale Ametlike Teadaannete teavitus (tl 62). Teavitusest nähtub, et see saadeti samuti samale e-posti aadressile, millisele oli kohtutäitur 09.03.2016 saatnud täitemenetluse dokumendid. Avaldaja on omaks võtnud, et ta sai viidatud e-posti aadressilt kätte Ametlike Teadaannete automaatse teavituse. Järelikult pidi ta kätte saama ka kohtutäituri poolt saadetud dokumendid.
27.Võlgnik leiab, et vara arest oli tühine TMS § 55 alusel, sest puudus täitedokument, avaldajale ei olnud saadetud täitmisteadet ning teda ei olnud teavitatud võlgniku õigustest. Avaldajale oli täitmisteade kätte toimetatud. Avaldaja ei ole põhistanud, millisel viisil tõi tema õigustest väidetav teavitamata jätmine kaasa tema õiguste rikkumise. Arestimise teates (tl 101-102) ja vallasvara arestimise aktis (tl 106-107) oli selgitatud avaldajale võimalust esitada kaebus kohtutäiturile. Kuna avaldaja seda võimalust kasutas, siis oli avaldaja oma õigustest teadlik.
28.Ebaõige on avaldaja väide, et täitemenetlust viidi läbi ilma täitedokumentideta. Sissenõudja määras väärteoasjades avaldajale hoiatustrahvid ning trahviteated toimetati avaldajale kätte Ametlike Teadaannete vahendusel (tl 79-81).
29.Kohtutäitur ei eiranud TMS § 80 lg-st 2 tulenenud nõuet. Enampakkumisele registreerimine avati küll 09.03.2016, kuid enampakkumine ise pidi algama alles 28.03.2016 ja lõppema 01.04.2016. Kohtutäituri määratud enampakkumine pidi seega toimuma 19 päeva pärast asja arestimist. Avaldaja on põhjendamatult samastanud enampakkumise toimumise aja oksjonile registreerimise ajaga.
30.Alusetud on avaldaja väited, et kohtutäitur arestis talle kuuluva vallasvara vaid 20 euro suuruse võlgnevuse sissenõudmiseks. Seisuga 09.03.2016 oli täiteasjades nr 027/2015/1078 ja 027/2015/108 sissenõutava võlgnevuse suuruseks 20 eurot, millele lisandusid kohtutäituri tasud ja täitemenetluse alustamise tasud, mistõttu kogumis tuli avaldajal tasuda 115,52 eurot.
31.Kohus märkis, et väärteoasjade suhtes tehtud lahendite puhul sätestab TMS § 198 erinormina sissenõude pööramise järjekorra ning näeb ette, et sissenõue pööratakse esmalt võlgniku rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele ning seejärel
ülejäänud vallasvarale. Avaldaja kontod arestiti 2015. aastal, kuid see ei toonud kaasa nõuete rahuldamist. Kirjeldatud olukorras on kohtutäitur põhjendatult arestinud avaldajale kuulunud muu vallasvarana osaühingu osa.
32.Avaldaja viide, mille kohaselt oleks kohtutäitur pidanud põhjendama TMS § 145 lg 4 kohaldamist, on asjakohatu. TMS § 145 reguleerib keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Avaldaja on alusetult samastanud osaühingu osa arestimise keelumärke kandmisega kinnisturaamatusse või kinnisasja arestimisega.
33.Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et osa ei saa võõrandada, kui äriühingu põhikirjas on osa võõrandamiseks ette nähtud teatud eritingimused. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid nõudeid äriühingu põhikiri tegelikult ette nägi.
34.Avaldaja väited äriühingu mistahes viisil kahjustamise kohta seoses osa arestimisega on tõendamata. Avaldaja ei ole põhistanud, kuidas või millisel viisil oleks osa arestimine ja enampakkumisel müük mõjutanud äriühingu igapäevast majandustegevust viisil, kus see oleks seiskunud. Avaldaja ei ole põhistanud, kuidas oleks võinud osa arestimine kaasa tuua äriühingu pankrotistumise. Avaldaja poolt kohtule esitatud AS SEB e-kirjast 02.12.2016 (tl 60) nähtub, et krediidiasutus ei soovinud sõlmida AA OÜ-ga kaardi kaupmehe lepingut. E-kirjas ei ole viidatud, et keeldumine oleks olnud seotud avaldaja suhtes läbi viidud täitemenetlustega. Keeldumisel ei saanud olla seost ettevõtte osaluse arestimisega, sest kohtutäitur arestis osaluse mitu kuud pärast antud e-kirja saatmist. Muud avaldaja väited on jäänud paljasõnalisteks. Lisaks ei viidanud avaldaja kohtutäiturile 16.03.2016 esitatud kaebuses, et osaühingu osa arest oli võrreldes võlgnevuse suurusega ebaproportsionaalne ning kahjustas äriühingut.
35.Kohtutäitur ei ole rikkunud TMS § 49 lg-t 1. Avaldaja leiab ekslikult, et pärast võlgnevuse tasumist peab kohtutäitur viivitamatult vabastama aresti alt võlgniku arvelduskontod ja vara. Seadust sellist nõuet ette ei näe. TMS § 49 lg 1 seob viivitamatu vabastamise täitemenetluse lõpetamisega, kuid täitemenetlus ei lõpe iseenesest ega automaatselt, vaid kohtutäituri poolt vastava otsuse tegemisega. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, millise aja jooksul peab kohtutäitur tegema otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. Iseenesest leiab kohus, et pärast võlgnevuse tasumist ei peaks kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemisega ebamõistlikult viivitama, kuid antud juhul ei ole täitur seda teinud. Paari päevane viivitus alates võlgnevuse tasumisest oli kohtu hinnangul mõistlik. Asjaolu, et kohtutäitur otsustas lõpetada täitemenetluse 16.03.2016, nähtub muuhulgas keelumärke kustutamise avaldusest (tl 55). Kohtutäitur on koheselt samal päeval vabastanud aresti alt ka avaldaja vara.
36.Kuna avaldaja kaebus jäi rahuldamata, tuleb avalduse esitamisel tasutud riigilõiv jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 10). Ülejäänud menetlusosaliste kulud tuleb jätta nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebus
37.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega kaebus kohtutäituri otsusele rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri ja sissenõudja kanda.
38.Kohtutäitur on rikkunud TMS §-s 217 sätestatut, kuna viivitas teadlikult avaldaja 27.01.2016, 02.02.2016 ja 17.02.2016 kaebustele vastamisega.
39.Kohtutäitur on rikkunud TMS §-s 75 sätestatut, kuna ei edastanud avaldajale arestimise akti ega enampakkumise teadet. Avaldaja sai nimetatud dokumentidest teada Ametlike Teadaannete kaudu.
40.Avaldajale ei toimetatud kätte vara arestimise teadet. Ainuüksi e-kirja saatmisega ei saa lugeda teadet kättetoimetatuks.
41.Kui vara arestimise teade loeti kätte toimetatuks 09.03.2016, siis ei oleks tohtinud osalust müüki panna enne 22.03.2016. Osalus pandi müüki aga 09.03.2016 ning sellega on täitur rikkunud TMS § 80 lg-t 2 ja PS §-i 32. Kohtutäitur eiras 10 päevast viivitamise nõuet ja võttis võlgnikult seadusevastaselt ära kaebeõiguse.
42.Arestimine oli vastavalt TMS §-le 55 tühine, kuna vara arestiti ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei olnud kätte toimetatud täitmisteadet ning võlgnikku ei olnud olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
43.Osade müümisel kolmandale isikule takistati toimiva ettevõtte majandustegevust, mis oli ebaproportsionaalne tagamaks 20 euro suuruse võlgnevuse tasumist. Maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendit, s.o 09.03.2016 vallasvara arestimise akti, millest nähtub, et nõude suuruseks oli ainult 20 eurot. Ebaõige on maakohtu järeldus, et nõue oli suurem kui 20 eurot. Tegemist on TMS § 53 lg 1 rikkumisega. Täiturile laekus jaanuaris korduvalt raha ning ta ei saanud vara müüki õigustada väitega, et ei saanud pikema aja jooksul raha.
44.Kohtutäitur ei ole põhjendanud TMS § 145 lg 4 rakendamist, mille kohaselt, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist.
45.Kohtutäituri toimingud võisid kaasa tuua äriühingu pankrotistumise ning äriühingu põhikiri ei võimaldanud osa müüki kolmandatele isikutele. Äriühingu tegevus oli täituri tegevuse tõttu tuntavalt häiritud, nt keeldus pank väljastamast 2016. aasta detsembris makseterminali, kuna osaühingu osa oli märtsis 2016 arestitud.
46.Kohtutäitur on rikkunud TMS § 49 lg-t 1. Kohtutäitur oli teadlik, et võlg oli likvideeritud 09.03.2016, aga täitur vabastas avaldaja kontod ning oksjonikeskkonnast eemaldati vara alles 16.03.2016. Samuti tühistati alles 16.03.2016 täitemenetluses vallasasja enampakkumise teade. Maakohus on tõlgendanud ebaõigesti TMS § 49 lg- t 1, st maakohtu arvates läheb mõiste alla, paari päevane viivitus, ajavahemik 09.03.2016 kuni 16.03.2016.
47.Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluses, sh mitme kinnisasja müümise korral tuleb kohtutäituril ja menetlusosalistel lähtuda põhimõttest, et sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada, vt TMS § 8, § 53 lg-d 1 ja 3, § 137 (RKTKm nr 3-2-1-38-17, p 17), arvestades mh nt TMS §-s 223 sätestatud võimalust nõuda täitemenetluses korraldatava enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Menetluse edasine käik
48.Sissenõudja ja kohtutäitur palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
49.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
50.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja tugineb määruskaebuses samadele väidetele, mis ta on esitanud juba esialgses kaebuses maakohtule ning maakohus on avaldaja väidetele põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Avaldaja poolt esile toodud asjaolud ja põhjendused ei
anna alust kaebuse rahuldamiseks. Maakohtule tehtud etteheidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.
51.Kaebaja on määruskaebuses välja toonud, et maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendit, s.o arestimise akti ning leidnud ebaõigesti, et nõue oli suurem kui 20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist rikkumist maakohtule ette heita. Maakohus on põhjendanud, et täiteasjades nr 027/2015/1078 ja 027/2015/108 oli küll sissenõutava võlgnevuse suuruseks 20 eurot, kuid sellele lisandusid kohtutäituri tasud ja täitemenetluse alustamise tasud, mistõttu kogumis tuli avaldajal tasuda 115,52 eurot. Ringkonnakohus nõustub sellise maakohtu põhjendusega.
52.Lisaks on maakohus kaebaja hinnangul ebaõigesti leidnud, et TMS § 49 lg-s 1 sätestatud mõiste „viivitamata“ alla läheb ajavahemik 10.03.2016 kuni 16.03.2016. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et TMS § 49 lg 1 seob viivitamatu aresti alt vabastamise täitemenetluse lõpetamisega, mitte võla tasumisega. Täitemenetlus lõpeb kohtutäituri poolt vastava otsuse tegemisega ning vastava otsuse tegemisel peab kohtutäitur viivitamata vabastama vara aresti alt. Käesoleval juhul on kohtutäitur lõpetanud täitemenetluse 16.03.2016 ning vabastanud vara aresti alt samal päeval. Seega on TMS § 49 lg-s 1 toodud nõue täidetud. Lisaks nõustub kolleegium, et täitemenetluse seadustik ei sätesta, millise aja jooksul peab kohtutäitur tegema otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. Kolleegium nõustub, et käesolevas asjas toodud ajavahemik (09.03.2016 kuni 16.03.2016) alates võla tasumisest kuni täitemenetluse lõpetamise otsuse tegemiseni on mõistlik ning ei anna alust avaldaja kaebuse rahuldamiseks.
53.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kohtutäituril asja menetlemisel kulusid tekkinud. TsMS § 172 lg-st 10 tulenevalt jääb määruskaebuselt tasutud riigilõiv kaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.