Osaühingu Agrages Trade hagi JP vastu kinnisasja mõttelise osa omandiõiguse üleandmiseks ja Tallinna linna (RL üldõigusjärglane) vastu nõusoleku and miseks kinnistusraamatu kande kustutamiseks Harju Maakohtu 19.01.2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Agrages Trade määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Agrages Trade (registrikood 10717749), esindaja Gunnar Aps Kostja I JP (isikukood XXXXXXXX), esindaja Janno Perv Kostja II (RL üldõigusjärglane) Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu, registrikood 75023757), esindaja Inken Logberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.01.2017 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu Agrages Trade hagi JP (kostja I) vastu kinnisasja mõttelise osa omandiõiguse üleandmiseks ja RL (kostja II) vastu nõusoleku andmiseks kinnistusraamatu kande kustutamiseks. 02.10.2013 kohtuotsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.05.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. 08.12.2014 suri kostja II. 12.01.2015 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks
läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et menetluskulude jaotus jääb ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemustest. 31.05.2016 teatas Tallinna linn kostja II üldõigusjärglasena menetlusse astumisest. 30.08.2016 kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.10.2013 otsuse muutmata ning poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda. 05.12.2016 määrusega jättis Riigikohus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus seega 05.12.2016.
2.06.12.2016 esitas kostja I Harju Maakohtule oma menetluskulude nimekirja, milles palus määrata kostja I hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 4200 eurot õigusabikuluna ning märkida, et hagejal tuleb menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja I palus hagejat kohustada menetluskulu tasuma Consigliori OÜ arvelduskontole. Kostja II teatas 04.01.2017, et tal menetluskulud puuduvad.
3.20.12.2016 esitas hageja vastuse kostja I menetluskulude nimekirjale. Hageja leidis, et kostja I nimekirjas välja toodud ajakulu õigusteenuse osutamisele on ülemäärane, reaalselt võis kuluda 5-7 tundi. Kuna kostjat I ei esindanud vandeadvokaat, ei ole põhjendatud menetluskulud seoses asja menetlemisega Riigikohtus. Otsuste analüüs ning arutelud kliendiga ei ole selline õigusteenus, mille peaks hüvitama hageja. Esimese astme kohtu määrus
4.Maakohus määras kostjale I hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2640 eurot ning et Tallinna linnale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu summas 2640 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras ja et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Consigliori OÜ arvelduskontole.
5.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
6.Kostja I on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud: 15.05.2013 tutvumine hagi ja lisadega, analüüs, arutelu kliendiga (2,5 h); 23.05.2013 hagile vastuse koostamine ja edastamine kohtule (4,5 h); 26.06.2013 tutvumine hageja 14.06.2013 seisukohaga, analüüs ja arutelu, vastuse koostamine ja edastamine kohtule (3 h); 29.08.2013 tutvumine kostja II vastusega, analüüs (1 h); 02.09.2013 kohtuistungi ettevalmistus ja esindamine kohtuistungil (1,5 h); 02.10.2013 tutvumine maakohtu otsusega, analüüs ja arutelu kliendiga (1,5 h); 06.11.2013 tutvumine ringkonnakohtu 06.11 määrusega, apellatsioonkaebuse ja selle lisadega, analüüs ja arutelu kliendiga (2,5 h); 25.11.2013 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, arutelu ja kaebuse edastamine (2,5 h); 13.05.2014 tutvumine ringkonnakohtu 13.05.2014 kirjaga (0,5 h); 22.05.2014 tutvumine ringkonnakohtu otsusega, analüüs ja arutelu kliendiga (3 h); 20.06.2014 tutvumine kassatsioonkaebusega, arutelu kliendiga (2,5 h); 12.01.2015 tutvumine Riigikohtu otsusega, analüüs ja arutelu kliendiga (2,5 h); 19.01.2015 tutvumine ringkonnakohtu 19.01.2015 kirjaga (0,5 h), 26.01.2015 vastustaja I seisukohtade koostamine, arutelu kliendiga (1 h); 15.07.2016 tutvumine ringkonnakohtu 15.07 kirjaga (0,5 h); 30.08.2016 tutvumine ringkonnakohtu otsusega, analüüs ja arutelu kliendiga (3 h); 07.10.2016 tutvumine kassatsioonkaebusega, arutelu kliendiga (2 h); 05.12.2016 tutvumine Riigikohtu 05.12 määrusega, arutelu kliendiga (0,5 h). Kokku 35 h.
2(5)
7.Tutvumisele kostja II vastusega hagile ei võinud põhjendatult kuluda üle 0,5 tunni. Kostja II vastuse sisuline maht oli 2,5 lehekülge ning valdavalt nõustus kostja II juba menetluses kostja I poolt avaldatuga. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et ajakulu tutvumiseks kohtuotsustega ning nende kliendiga arutamiseks on tervikuna põhjendamatu. Õigusteenuse kvaliteetseks osutamiseks tuleb esindajal asjas tehtavate kohtulahenditega tutvuda. Pärast kohtulahendiga tutvumist on esindajal mõistlik pidada kliendiga nõu edasise tegevuse planeerimiseks menetluses. Võttes arvesse aga, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keerukas ega tõendamisesemesse kuulunud asjaolude poolest mahukas, ning asjas tehtud lahendid keskendusid põhiliselt vaid küsimusele, kas teatis kinnistu mõttelise osa müügilepingu sõlmimisest vastas seaduse nõuetele, ei olnud iga asjas tehtud kohtuotsusega tutvumisele, otsuste analüüsimisele ja arutamisele mõistlik kulutada üle tunni. Võttes arvesse, et kostja I 25.11.2013 vastuse sisulise osa maht apellatsioonkaebusele oli umbes 1 lehekülg, ei saa pidada vajalikuks ajakuluks nimetatud dokumendi koostamisele enam kui 1,5 tundi. Võttes arvesse ringkonnakohtu 13.05.2014 ja 19.01.2015 kirjade sisu (tähtaegade määramine, otsuse aeg) ja mahtu (1 lk) ei võinud õigusteenuse osutajal, eeldades tavapärast professionaalset vilumust, kuluda kummagi kirjaga tutvumiseks üle veerand tunni. Kuna kostjat I ei esindanud vandeadvokaat, ei saa Riigikohtu menetlustega seotud toiminguid lugeda kuluks lepingulisele esindajale. Vastavalt TsMS § 218 lg 3 ja 4 ei saa hagimenetluses menetlusosalist Riigikohtus esindada mitteadvokaadist esindaja. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-46-12 (p 33) selgitanud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei ole esindamine. Vajaliku toiminguna on võimalik arvestada üksnes tutvumist Riigikohtu otsusega, kuna tutvumine oli vajalik kostja I edasiseks esindamiseks ringkonnakohtu menetluses. Seoses 29.09.2016 kassatsioonkaebusega märgitud toimingud on aga igal juhul põhjendamatud, kuna nimetatud kassatsioonkaebust Riigikohus ei menetlenud. Ülejäänud osas on kostja I poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga ja olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kostja I esindaja põhjendatud ajakulu tehtud toimingutele on kokkuvõtlikult järgmine: 15.05.2013 tutvumine hagi ja lisadega, analüüs, arutelu kliendiga (2,5 h); 23.05.2013 hagile vastuse koostamine ja edastamine kohtule (4,5 h); 26.06.2013 tutvumine hageja 14.06.2013 seisukohaga, analüüs ja arutelu, vastuse koostamine ja edastamine kohtule (3 h); 29.08.2013 tutvumine kostja II vastusega, analüüs (0,5 h); 02.09.2013 kohtuistungi ettevalmistus ja esindamine kohtuistungil (1,5 h); 02.10.2013 tutvumine maakohtu otsusega, analüüs ja arutelu kliendiga (1 h); 06.11.2013 tutvumine ringkonnakohtu 06.11 määrusega, apellatsioonkaebuse ja selle lisadega, analüüs ja arutelu kliendiga (2,5 h); 25.11.2013 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, arutelu ja kaebuse edastamine (1,5 h); 13.05.2014 tutvumine ringkonnakohtu 13.05.2014 kirjaga (0,25 h); 22.05.2014 tutvumine ringkonnakohtu otsusega, analüüs ja arutelu kliendiga (1 h); 20.06.2014 tutvumine kassatsioonkaebusega, arutelu kliendiga (0 h); 12.01.2015 tutvumine Riigikohtu otsusega, analüüs ja arutelu kliendiga (1 h); 19.01.2015 tutvumine ringkonnakohtu 19.01.2015 kirjaga (0,25 h), 26.01.2015 vastustaja I seisukohtade koostamine, arutelu kliendiga (1 h); 15.07.2016 tutvumine ringkonnakohtu 15.07 kirjaga (0,5 h); 30.08.2016 tutvumine ringkonnakohtu otsusega, analüüs ja arutelu kliendiga (1 h); 07.10.2016 tutvumine kassatsioonkaebusega, arutelu kliendiga (0 h); 05.12.2016 tutvumine Riigikohtu 05.12 määrusega, arutelu kliendiga (0 h). Kokku 22 h.
8.Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja I esindaja õigusteenust hinnaga 120 eurot tunnis koos käibemaksuga, s.o 100 eurot ilma käibemaksuta. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat ei saa nimetatud suuruses tunnitasu pidada oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ületavaks.
9.Kostja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Eeltoodust tulenevalt kujuneb kostja I põhjendatud õigusabi kuluks 2640 eurot (22 x 120). TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda 3(5)
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt kostja I taotlusele tuleb hagejal TsMS § 463 lg 2 ja 445 lg 1 alusel väljamõistetud menetluskulu tasuda Consigliori OÜ arvelduskontole nr EE35 1010 2202 2622 8229 AS-is SEB Pank.
10.Vastavalt kostja II 04.01.2017 seisukohale kostjal II menetluskulusid tekkinud ei ole. Määruskaebus
11.Hageja palub tühistada maakohtu määruse osas, millega määrati kindlaks, et kostjale I hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 2640 eurot ja mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu summas 2640 eurot, ning teha uus määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ühtlasi palus hageja kostjalt I välja nõuda menetluskulusid tõendavad dokumendid.
12.Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et kostja I esindaja põhjendatud ajakulu on 22 tundi. Arvestades kostja I poolt esitatud menetlusdokumentide mahtu on 22 tundi lepingulise esindaja kulu põhjendamatu ja ebareaalne. Kostja I tööajaaruanne on üle paisutatud kirjalike menetlusdokumentide osas ja ei vasta menetlusdokumentide mahule, mis on nähtavad E-toimiku infosüsteemis. Kostja I on esitanud Harju Maakohtule vastuse hagiavaldusele (3,5 lk), esindanud kostjat ühe korra Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil (27 minutit), esitanud Tallinna Ringkonnakohtule vastuse apellatsioonkaebusele (2 lk) ning esitanud täiendavad seisukohad apellatsioonkaebusele, mille sisuline osa on alla 1 lk. Kokku on lepinguline esindaja koostanud sisulisi menetlusdokumente ca 6,5 lk ning osalenud ühel kohtuistungil kestvusega 27 minutit. Tulenevalt eeltoodust on lepingulisel esindajal reaalselt kulunud kliendi esindamiseks ca 5-7 tundi.
13.Kostja I esindaja oli menetluse algusest kuni Riigikohtu otsuseni jurist Janno Perv City Õigusbüroo OÜ-st. 2015. aasta algusest on kostja I esindaja samuti Janno Perv, kuid juba Consigliori OÜ-st. Seega osutas Janno Perv kohtu poolt põhjendatuks tunnistatud ajatabeli alusel 18,25 tunni ulatuses teenust City Õigusbüroo OÜ poolt ja alates 2015. aastast 3,75 tunni ulatuses Consigliori OÜ poolt. Põhjendatud ei ole taotlus tasuda kostja I kasuks väljamõistetud kõik menetluskulud Consigliori OÜ-le.
14.Consigliori OÜ on käibemaksukohuslane alates 08.09.2014. Enne seda tähtaega osutatud teenuste eest ei saanud esindaja kostjalt I tasu koos käibemaksuga küsida.
15.Kostja I ei ole menetluskulude kandmist tõendanud. Kostja I käesoleva asjaga seotud tegelike menetluskulude ja nende tekkimise aja kindlaks määramiseks on vajalik kostjalt I välja nõuda tema menetluskulusid tõendavad dokumendid. Kuna tasumist nõuti Consigliori OÜ-le, siis peaks esitama teenuse eest esitatud Consigliori OÜ arved. Menetluse edasine käik
16.15.02.2017 kohustas Harju Maakohus kostjat I esitama kohtule menetluskulusid tõendavad dokumendid. 22.02.2017 esitas kostja I Consigliori OÜ arve nr 7.
17.Kostja I palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
4(5)
Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Määruskaebuse esitaja väitel on kostja I lepingulise esindaja toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik ca 5-7 tunni ulatuses ja kostja I ei ole menetluskulude kandmist ka tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et väited on põhjendamatud ja ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on kindlaks määranud ja välja mõistnud hagejalt kostja I menetluskuluna lepingulise esindaja kulu. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes siis, kui alama astme kohus on üleatnud diskretsiooni piire või on väljamõistetud kulu ebamõistlikult suur arvestades asja keerukust ja menetluse mahtu. Kostja I taotles lepingulise esindaja kulu väljamõistmist 35 tunni eest kokku 4200 eurot. Maakohus on jälgitavalt analüüsinud taotletavate kulude põhjendatust ja vajalikkust ning rahuldanud taotluse osaliselt, lugedes põhjendatud ja vajalikuks kuluks 22 tunni eest kokku 2640 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja I lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire ja väljamõistetud kulu suurust ei ole alust hinnata ka ebamõistlikult suureks, arvestades, et asja menetlus kestis kokku 3,5 aastat. Väide, et kostja I ei ole tõendanud menetluskulude kandmist ei puutu asjasse, kuna asjast nähtub, et kostjat I esindas menetluses lepinguline esindaja ja eelduslikult on õigusabiteenus tasuline.
21.Määruskaebuse esitaja väitel on Consigliori OÜ käibemaksukohuslane alates 08.09.2014 ja seetõttu ei saanud esindaja kostjalt I enne seda päeva osutatud teenuste eest tasu koos käibemaksuga küsida. Väide ei ole asjakohane, kuivõrd määruskaebuse esitaja on ise kaebuses märkinud, et kuni 2015. aasta alguseni tegutses kostja I lepinguline esindaja City Õigusbüroo OÜ kaudu. Nähtuvalt registriandmetest on City Õigusbüroo OÜ olnud käibemaksukohuslane alates 01.12.2003 ning seega oli ka kostjale I arvete esitamine koos käibemaksuga põhjendatud.
22.Määruskaebuse esitaja väitel ei olnud põhjendatud kostja I taotlus tasuda kostja I kasuks väljamõistetud kõik menetluskulud Consigliori OÜ arvelduskontole. Väide ei ole asjassepuutuv, sest selle üle, kellele ja kuhu kostja I kasuks menetluskuluna väljamõistetud raha kanda, on õigus otsustada ainult kostjal I.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
24.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.