Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-15232
Kohtuasi
Y (Y) hagi X (X) ja Q vastu kinnistusraamatusse kannete tegemiseks nõusolekute andmisele kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus Q apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X kaebuse hind 179 000 eurot Q kaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja I X (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määrata X apellatsioonkaebuse hinnaks 179 000 eurot.
2.Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis resolutsioonis menetluskulud kostja II kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus kostja I kanda. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt põhjendusi.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada.
2-21-15232 2) Kohustada X andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX Tallinnas, LLL asuva kinnistu suhtes Y 27/66 kaasomandi omanikuna sissekandmiseks. Asendada X nõusolek käesoleva kohtuotsusega. 3) Kohustada Qt andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX Tallinnas, LLL asuva kinnistu suhtes ebaõige kande kustutamiseks. Asendada Q nõusolek käesoleva kohtuotsusega. 4) Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX Tallinnas, LLL asuva kinnistu suhtes Q asemel Y 27/66 kaasomandi omanikuna. 5) Määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord: tasuda Q-le tema taotluse alusel Harju Maakohtu deposiitkontolt 179 000 eurot pärast käesoleva otsuse resolutsiooni p 4 täitmist. 6) Jätta maakohtu menetlusega seotud kulud X kanda. 7) Mõista X-lt välja maakohtumenetluse kulud 1840 eurot Y kasuks. 8) X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 9) Q apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 10) Y apellatsioonimenetluse kulud jätta 5% ulatuses Q ja 95% ulatuses X kanda. Y-l apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad kulud puuduvad. 11) X ja Q apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda. 12) Mõista X-lt välja Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonkaebuse esitamisel vähemtasutud riigilõiv 2100 eurot. Makseinfo on lisatud otsusele. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul, arvates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. 13) Vähemtasutud riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb X-l tasuda Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub kohustada kostjat I andma nõusolek Tallinnas, LLL asuva kinnisasja kaasomandi 27/66 mõttelise osa omandamise kohta ja asendada nõusolek kohtuotsusega. Hageja palub kohustada kostjat II andma nõusolek ebaõige kinnistusraamatu kande kustutamiseks.
2.Hageja soovib teostada ostueesõigust Tallinnas, LLL asuva kinnistu 27/66 mõttelisele osale, mille kostja I müüs 02.08.2021 kostjale II. Hageja soovib teostada kaasomanikuna ostueesõigust, kuid kostja I ei ole selleks nõusolekut andnud.
2-21-15232 Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja II võtab hagi õigeks tingimuslikult, s.o juhul, kui hageja tasub talle 179 000 eurot ja tehinguga kaasnenud kulutused 1018.93 eurot. Kostja palub määrata kindlaks otsuse täitmise kord: kohustada hagejat tasuma 2 päeva jooksul otsuse jõustumisest 180 018.93 eurot kostjale II ja seejärel kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Hageja on kostjale pakkunud vaid ühe notari aja, mis kostjale ei sobinud.
5.Kostja I palub jätta hagi rahuldamata. Kostja I ei viibinud 2021. a augusti kolmandast nädalast müüdud eluruumis. 13.09.2021 helistas kostjale kohtutäituri kuller ja teatas, et soovib üle anda dokumenti. Kostja teatas, et viibib maakodus ning saabub Tallinnasse eeloleval nädalavahetusel. Pärast Tallinnasse naasmist 17.09.2021 ei võetud kostjaga enam ühendust. 18.09.-26.09.2021 viibis kostja rattamatkal ja telefon oli välja lülitatud. 20.09.2021 helistas kohtutäituri kuller kostjale II ja soovis kostja I kontaktandmeid. Kostjal II täiendavaid andmeid ei olnud. 21.10.2021 kohtusid hageja ja kostja I ning hageja ründas kostjat verbaalselt. Kostja I leiab, et on teavitanud hagejat müügilepingust 02.08.2021 ning hagejal oli õigus ostueesõigust teostada kuni 02.10.2021, mida aga hageja ei teinud. Kostja I hageja tahteavaldust kätte ei saanud. Kostja I ei ole kätte saanud ka e-kirja notarilt. Kostja ei kasutanud LLL-X eluruumi alates august keskpaigast 2021 ja käis seal aeg-ajalt vaid asju ära viimas. Ka kohtutäitur ei ole tahteavaldust kätte toimetanud, täituri telefonikõnet ei saa pidada kättetoimetamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis hageja menetluskulud kostjate kanda.
7.Vaidlus puudub järgmistes faktilistes asjaoludes: 02.08.2021 on sõlmisid kostjad kinnistu mõttelise osa müügilepingu, millega kostja I müüs kostjale II Tallinnas, LLL asuva kinnistu 27/66 kaasomandist hinnaga 179 000 eurot; hagejale kuulub selle kinnistu kaasomandist 22/66 mõttelist osa (t lk 8-15); 30.08.2021 tegi hageja notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse (t lk 4-7).
8.Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 79 lõikele 2 on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostueesõigus. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lõikega 1 on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis; ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi.
9.Kuna hageja on kinnistu kaasomanikuks ning kostja II seda ei ole, on hagejal müüdud mõttelise osa ostueesõigus. Hageja ostueesõiguse soovi põhistama ei pea, kuid soov peab olema toimetatud kostjateni seaduses sätestatud viisil ja ajal. Selles osas ongi poolte vahel vaidlus.
10.Tuginedes VÕS § 249 lõikele 1 peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. VÕS § 250 järgi võib ostueesõigust teostada kahe nädala jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist, kinnisasjade puhul kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega.
2-21-15232
11.Hageja sai müügilepinguga tutvuda 02.08.2021. Sellest kuupäevast algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg. Ostueesõiguse näol on tegemist hageja tahteavaldusega, mille edastamist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). Vastavalt TsÜS § 69 lõigetele 1 ja 2 tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega; tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud; eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
12.Vaidlus puudub, et kostja II on hageja tahteavalduse ostueesõiguse teostamiseks kätte saanud. Vaidlus on kostja I osas. Müügilepingus on kostja I märkinud enda aadressiks LLL-X ja e-posti aadressiks XXX. Kostja I märgib, et ei kasuta seda eluruumi ega e-posti aadressi enam 2021. a augusti keskpaigast. Kohus leiab, et kui ostueesõiguse teostaja on edastanud tahteavalduse müügilepingus märgitud aadressil, tuleb see lugeda TsÜS § 69 lõike 2 alusel kättesaaduks. TsÜS § 138 ja VÕS § 6 kohaselt tuleb õigusi ja kohustusi teostada heas usus. Kui pool teavitab enda lepinguliseks aadressiks teatud konkreetse aadressi, on teistel õigussuhte osalistel heauskne eeldus, et teavitatud aadress on korrektne. Kostja oli teadlik, et hagejal on õigus teostada ostueesõigust ning et seda tehakse vastavalt kostja antud kontaktandmete järgi. Kohtu hinnangul on hea usu põhimõtte vastane, kui selline oluline info on ebaõige. Kui kostja vahetab elukohta ja e-posti aadressi, oleks hea usu põhimõttega kooskõlas sellest teisi õigussuhte osalisi teavitada. Kui kostja seda ei teinud, ei lange sellest tulenevad negatiivsed tagajärjed teistele õigussuhte osalistele, vaid kostjale endale. Hea usu põhimõtte rikkumine tähendab, et isik kaotab võimaluse oma õigusi realiseerida. Antud juhul kaotab kostja õiguse tugineda sellele, et hageja ostueesõiguse tahteavaldus ei ole temani jõudnud. Kostja väited elukoha muutusest on ka vastuolulised, sest kuigi ta on väitnud, et ei elanud augusti keskpaigast 2021 enam LLL-X korteris, olid seal tema asjad. Samuti väitis kostja, et käis aeg-ajalt seal. Selles korteris nägi meesterahvast, kes ust ei avanud, ka kohtutäitur. Kuna kostja asjad olid korteris ja ta käis seal, tuleb seda korterit endiselt pidada kostja elukohaks, sest TsÜS § 14 lõigete 1 ja 2 järgi on elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab ning elukohti võib olla ka mitu. Eluruumi pidev kasutamine nii aktiivse kui passiivse valduse näol viitab selle alalisusele. Tallinna notar Lee Mõttus on 23.09.2021 tõendiga nr 3671 kinnitanud, et on hageja ostueesõiguse avalduse kostjale I toimetanud 03.09.2021 aadressil LLL-X ja 31.08.2021 e-posti aadressil XXX(t lk 16-18, 66-68). Sellega loeb kohus hageja tahteavalduse ostueesõiguse teostamiseks kostjale I kätte toimetatuks.
13.Hageja on esitanud ka täiendavaid tõendeid ostueesõiguse avalduse kättetoimetamise kohta (t lk 22-24, 73-76, 131-132), sh kohtutäituriga (t lk 26-27, 69-70) ja Ametlikes Teadaannetes 22.09.2021 avaldamisega (t lk 28, 71). Ka Ametlikes Teadaannetes avaldamist tuleb pidada kohaseks tahteavalduse kättetoimetamiseks. Kui täituri aruandest nähtunuks, et ta jättis tahteavalduse LLL-X aadressile, peaks kohus ka seda viisi kättetoimetamiseks TsÜS § 69 lõike 2 järgi. Kohus leiab, et hageja tahteavaldus ostueesõiguse teostamiseks on kostjatele kätte toimetatud ning seda on tehtud tähtaegselt.
14.Kostja II on kantud kinnistusraamatusse LLL asuva kinnistu 27/66 mõttelise osa kaasomanikuna (t lk 84). Ostueesõiguse teostamisel tekib leping müüja ja ostueesõiguse teostaja vahel, s.o hageja ja kostja I vahel. Hageja saab nõuda müügilepingu täitmist, s.o omandi üleminekut temale. Kinnisasja omandamiseks peavad AÕS § 641 järgi esinema omandaja ja võõrandaja asjaõigusleping, omandaja tuleb kanda omanikuna kinnistusraamatusse ning võõrandajal peab olema müügilepingu eseme käsutusõigus. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lõike 1 järgi peab kande tegemiseks olema kinnisasja omaniku nõusolek. Omanikuks on
2-21-15232 endiselt kostja I, sest ostja suhtes tehtud kinnistusraamatu kanne on käsutuse tühisuse tõttu ebaõige. Käsutus on tühine, kuna hagejal on asjaõigusliku toimega ostueesõigus (AÕS § 73 lõige 2), millel on eelmärke tähendus (AÕS § 257 lõige 3). Hageja on oma nõude kostja I vastu õigesti esitanud ning see kuulub rahuldamisele. Kostjalt II saab hageja nõuda AÕS § 63 lõike 5, § 257 lõike 3 ja § 73 lõike 2 alusel nõusolekut ebaõige kande kustutamiseks ning ka selle nõude on hageja õigesti esitanud.
15.Kostja II leiab, et hageja peab talle hüvitama tehingukulud. Kohus leiab, et selleks puudub alus. Seadus ei näe ette, et ostueesõiguse teostaja peaks hüvitama tehingukulud. Tegemist ei ole ka kahjuga, sest puudub selleks vajalik hageja õigusvastane käitumine – hageja on teostanud seadusest tulenevat õigust. Samuti ei ole hageja ostjaga lepingulises suhtes – ostjaga on lepingulises suhtes müüja. VÕS § 244 lõige 1 jätab ka ostueesõiguse teostamisel kehtima ostja ja müüja vahelised suhted ning selle tehinguga seotud kulud on nimetatud õigussuhte küsimus. Sellele õigussuhtele aga kohus käesolevas vaidluses hinnangut anda ei saa, sest kostjad kohtus omavahel ei vaidle. Kohus lahendab üksnes hagi ega tohi selle piiridest laiemaks minna. Kohus tuvastab õigussuhte vaid hageja ja kostjate vahel vastavalt haginõudele. Kohus saab vaid tuvastada, et hagejal puudub kostjate vahelise tehingu kulude hüvitamise kohustus.
16.Vastavalt TsMS § 445 lõikele 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja II on soovinud kindlaks määrata otsuse täitmise viis ja kord, et ostuhinna saamine oleks tagatud. Eelistungil leppisid pooled kokku, et hageja tasub ostuhinna 179 000 eurot kohtu deposiitkontole, seejärel teeb kohus otsuse ning pärast kande tegemist kinnistusraamatusse maksab kohus deposiidi summa välja kostjale II. Hageja on 07.02.2022 tasunud kohtu deposiitkontole 179 000 eurot ja sellega enda kohustuse täitnud. Kohus märgib käesoleva otsuse resolutsioonis otsuse täitmise viisi ja korrana, et deposiidisumma kuulub kostjale II väljamaksmisele pärast kinnistusraamatu kande tegemist. Kinnistusraamatu kande tegemisest peab kostja II kohut teavitama ja raha väljamaksmist eraldi taotlema. Kohus ise kinnisturaamatu kande seisu ei jälgi.
17.TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostjate kanda, kuna kohus hagi rahuldas.
18.Kostja II võttis küll hagi omaks, kuid samas vaidles sellele tingimuslikult vastu. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist omaksvõtuga. Viimane tähendaks, et hagi võiks tingimusteta rahuldada. Samas leiab kohus, et peamine vaidlus ei olnud mitte kostjaga II, vaid kostjaga I. Seetõttu ei pea kostja II hageja menetluskulusid kandma, vaid need peab hagejale hüvitama kostja I.
19.TsMS § 174 lõigete 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks. Hageja on tasunud riigilõivu 1800 eurot, mis on põhjendatud kulu. Kohtumenetlusega seotud kulu ei ole aga ostueesõiguse teostamise avalduse kättetoimetamise kulu jm tegevus, mis tekkis kohtuväliselt enne menetluse algust. Samuti ei ole müügilepinguga seotud dokumentatsioon seotud käesoleva hagiasjaga selles mõttes, et see pidi kõik olemas olema enne hagimenetlust. Seetõttu ei pea kostja seda hagejale käesolevas hagimenetluses hüvitama. Hageja nõustaja kulud on 40 eurot (t lk 99-105), mida kohus peab põhjendatuks, sest kuigi vaidlus oli süžeeliselt lihtne, oli nõude esitamine õiguslikult keerukas. Kohus peab põhjendatud menetluskuluks kokku 1840 eurot, mille kohus rahaliselt kindlaks määrab ja mõistab kostjalt I välja. Apellatsioonkaebused
2-21-15232
20.Kostjad esitas kaebused ühes menetlusdokumendis. Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või saata asi tagasi maakohtule uuesti arutamiseks. Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud kostja II kanda ja teha uue otsuse, millega jätta kostja II menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja I tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 7 ja vähendada temalt väljamõistetavat menetluskulu 480 euroni.
21.Kostja I vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja I sai ostueesõiguse teostamise avalduse kätte enne 07.10.2021. Maakohus ei põhjendanud, millise konkreetse hageja toiminguga, millal ja millistel asjaoludel pidas kohus hageja avalduse hiljemalt 02.10.2021 kättetoimetatuks. Alates augustikuu kolmandast nädalast ei viibinud kostja I enam müüdud eluruumis. 13.09.2021 õhtul helistas talle kuller ja teatas, et soovib dokumenti üle anda. Kostja I teatas, et viibib maakodus ja tuleb Tallinna eeloleval nädalavahetusel. Peale Tallinnasse naasmist 17.09.2021 ei võtnud aga temaga keegi ühendust. Kostja I ei nõustu, et hageja sai eeldada lepingus märgitud müüja kontaktaadressi õigsust. Leping nägi ette, et müüja annab lepingueseme valduse ostjale üle hiljemalt 2 kuu jooksul. Sellest järeldub loogiliselt, et muutub ka kostja I lepingusse märgitud kontaktaadress ja hagejale pidi olema arusaadav, et kostja I annab esimesel võimalusel valduse üle ja selle aadressile toimetatud avaldused ei jõua temani. On oluline, et hagejale kuulub samas majas eluruum ja on põhjendatud eeldada, et hageja oli teadlik, et kostja I ei kasutanud augustikuu kolmandast nädalast vaidlusalust eluruumi. Kostjale I avalduse kätte toimetamiseks pöördus hageja õigesti kohtutäituri poole, kes aga jättis enda kohustused täitmata. Maakohus ei põhjendanud otsuses, miks ta ei nõustunud kostja I etteheidetega kohtutäituri tegevusele.
22.Vähemalt alates 14.09.2021 oli kostja I uue elukoha aadress KKK, Tallinn rahvastikuregistrist nähtav. Täitur helistas kostja I pojale, kes teatas 20.09.2021, et kostja I ei ela enam endisel aadressil. Kohtutäitur ei teinud mõistlikke toiminguid kostja I uue elukoha aadressi teadasaamiseks. Kohtutäitur avaldas teate väljaandes Avalikud Teadaanded alles 23.09.2021, s.o peale kõiki eelnevaid toiminguid. Teate avaldamise aeg viitab, et ka täitur ise ei pidanud sellele eelnenud toimingutega tahteavaldust kätte toimetatuks. Maakohus jättis tähelepanuta, et ka hageja ise ei loe tahteavaldust kostjale I kätte toimetatuks, kuna kinnitas 28.09.2021 hagi tagamise taotluse täpsustuses, et vaatamata korduvatele katsetele ei ole õnnestunud kostjale kohtutäituri vahendusel ostueesõiguse teostamise avaldust kätte toimetada, kuivõrd kostja eirab selle kättesaamist.
23.Kuna maakohus rahuldas hagi ebaseaduslikult, on väär ka menetluskulude jaotus. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
24.Kostja II ei nõustu otsusega osas, millega kohus jättis menetluskulud tema kanda. Kostja II võttis hagi kohe omaks, kui kinnitas vastuses hagile, et tal ei ole vastuväiteid osas, milles hageja taotleb kostja I kohustamist anda tahteavaldus mõttelise osa kaasomandist üle andmiseks hagejale ja samas ulatuses kostja II nõusoleku andmist omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus. Seega pidid menetluskulud jääma TsMS § 168 lõike 6 alusel hageja kanda. Kostja II ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust enda vastu hagi esitamiseks. Hageja oleks sama eesmärgi saavutanud kostjaga II kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisega. Kostja II vaid täpsustas otsuse täitmise korda. Hageja nõustus istungil kohtu pakutud lahendi täitmise viisi ja korraga. Kostja II seadis põhjendatult hagi õigeksvõtu kehtivuse eelduseks kohtulahendi täitmise viisi, mitte ei esitanud nõudele vastuväiteid. Vastustaja seisukoht
2-21-15232
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsust tuleb osaliselt muuta lahendi resolutsiooni punkti 6 osas, milles kohus jaotas maakohtumenetlusega seotud menetluskulud. Selles osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu resolutsiooniga, kuid muudab osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). X apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Q apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud kulud.
27.TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna maakohtust erinevat otsust teha.
28.Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses asjas annab kohtu ette toodud faktiliste asjaolude alusel lugeda hageja 30.08.2021 avaldus kostjale I kätte saaduks enne 02.10.2021 erinevate toimingute tagajärjel.
29.TsÜS § 69 lõike 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Sama sätte lõike 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on lahendis nr 2-19-14714 (punktis 11.2) selgitanud, et TsÜS § 69 lõike 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda; füüsiline isiku puhul ei tule eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev ning teate sai lugeda kätte saaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest; kui tahteavaldus on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lõike 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk. Sama lahendi punktis 11.3 märkis Riigikohus lisaks, et isikul, kelle kohustuseks on tõendada tahteavalduse kättesaamist, tuleb vaidluses teavitamiskohustuse täitmise üle tõendada, et teavitava e-kirja saatmise ajal oli teavituseks kasutatud e-posti aadress selle isiku e-posti aadress ning et isik kasutas seda e-posti aadressi tavapäraselt suhtluskanalina; isik, kellele e-kiri saadeti, saab omakorda tõendada, et ta ei ole teavitavat e-kirja kätte saanud; tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lõike 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (vt ka Riigikohtu otsus nr 2-16-17491, punkt 15.3). Lahendis nr 2-16-8010 (punktis 13) leidis Riigikohus, et tuleb eeldada, et e-kiri jõuab saaja serverisse saatmise päeval.
30.Praeguses asjas tõendas hageja, et tema avaldus saadeti e-posti aadressile XXX 31.08.2021 notari poolt ning 03.09., 10.09. ja 20.09.2021 hageja enda poolt (t lk 16, 22-24). Samuti saab lugeda tõendatuks, et seda aadressi kasutas kostja I tavapäraselt suhtluskanalina, järgmiste
2-21-15232 väidete ja tõendite kogumi alusel: 02.08.2021 nimetas kostja I selle notariaalses lepingus enda e-posti aadressiks (t lk 8). Kostja I ei väitnud, et ta ei saanud mistahes temast sõltumatutel põhjustel sellele aadressile saadetud e-kirju kätte, vaid väitis vastuses hagile (t lk 110 pöördel, punkt 42), et ta ei kasutanud seda e-posti alates augustikuu teisest poolest põhjusel, et „see sattus rämpsposti rünnaku alla“, samas väites, et „rämpsposti hulgas ta notari kirja ei näinud“. Seega oli nimetatud e-posti aadress endiselt kasutusel ja kostjal oli võimalik sellele saadetud ekirjadega tutvuda; e-posti aadressi sulgemata võttis kostja endale riski, et mõni talle saadetud e-kiri jääb tähelepanuta ja selle sisu ei jõua temani, kuid piisava elulise veenvusega saab järeldada, et e-kirjad pidid jõudma kostja mõjusfääri ja hoolikal ning heas usu tegutsemise korral oli tal võimalik nende sisuga tutvuda. Kohtu jaoks annab sellisele järeldusele jõudmiseks veenvust lisaks asjaolu, et kostja I ei vaielnud vastu hageja väidetele, et probleeme sellele aadressile kirjade saatmisega ei olnud, et kostja oli kasutanud sama aadressi vähemalt 16 aastat, et hageja oli kogu aeg kostjaga selle e-maili kaudu suhelnud ja et tegelikult jälgib kostja seda e-maili, sest nt 11.11.2021 saadeti sinna vee- jm arved ning 3h pärast saatmist reageeris kostja II (t lk 129 pöördel).
31.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hageja tahteavaldus oli kostjale I kätte toimetatud ühe nädala möödumisel alates notari e-kirjast 31.08.2021, mistõttu hilisemad kättetoimetamised ja / või vastavad katsed asja lahendamisel tähtsust ei oma. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et hageja õigusteadmisi mitteomava isikuna püüdis avaldust kostjale I kätte toimetada lisaks eelnevatele toimingutele ka kohtutäituri kaudu ega olnud kindel, kas ja millal saab lugeda tahteavalduse kättesaaduks kostja I poolt.
32.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et avalduse saab lugeda kätte toimetatuks ka kohtutäituri poolt teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega ning jätab vastava lause vaidlustatud lahendi põhjendustest välja. Selle asemel peab kolleegium vajalikuks täiendada maakohtu põhjendusi käsitlusega selle kohta, et kui varasemalt ei oleks avaldus olnud juba kätte toimetatud, saaks lugeda, et kostjal I oli võimalik sellega mõistlikult tutvuda 26.09.2021, mil ta enda väidete kohaselt lülitas telefoni sisse (t lk 109 punkt 12 kohaselt viibis kostja I 18.26.09.2021 jalgrattamatkal ja tema telefon oli välja lülitatud) ja seega pidi saama tutvuda hageja poolt 21.09.2021 saadetud sms-dega fotodest avaldusest (t lk 132). Kostja I ei ole väitnud, et sms-d ei olnud saadetud tema numbrile või et ta peale puhkuse lõppu sama telefoninumbrit temast olenemata põhjustel enam kasutada ei saanud.
33.Samuti jätab kolleegium maakohtu otsuse põhjendustest välja käsituse selle kohta, et avalduse saab lugeda kostjal I kätte toimetatuks ka notariaalses lepingudokumendis märgitud ja hagejale teada olnud elukoha aadressil LLL-X, Tallinnas. Kuigi notar kinnitas, et andis 03.09.2021 postiasutusele üle kostjale I adresseeritud tähtkirja, ei ole tõendeid, et postiasutus toimetas kirja kostjale I kätte (või vähemalt püüdis seda teha, kuid see jäi üle andmata kostjast I sõltuvatel põhjustel või pandi eluruumi postkasti). Seega ei oma vaidluse õigel lahendamisel ka tähtsust, mis ajani kasutas kostja I seda eluruumi. Küll aga on õige maakohtu väide (viitega TsÜS § 14 lõigetele 1 ja 2), et isikul võib olla mitu elukohta, mistõttu kostja I väited rahvastikuregistrist nähtuvale elukohakandele vaidluse lahendamisel samuti tähtsust ei oma.
34.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele kohtutäituri tegevuse kohta märgib kolleegium, et vastav käsitus on kaebajate poolt asjakohatu, kuna maakohus ei tuvastanud, et ka kohtutäituri toimingutega oleks võimalik lugeda avaldus kostjale I kätte toimetatuks. Vastupidi – maakohus tõi selgelt esile, et seda saaks teha üksnes juhul, kui täidetud oleks konkreetne tingimus, mis aga tõendatud ei ole.
2-21-15232
35.Alternatiivselt palub kostja I tühistada maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise kohta osaliselt, vähendades temalt hageja kasuks väljamõistetavat menetluskulu 480 euroni. Kolleegium on seisukohale, et ka selle taotluse rahuldamiseks alus puudub. Kuigi selgesõnalised põhjendused kaebuses puuduvad, saab kolleegium aru, et kostja I on seisukohal, et tal puudub kohustus hüvitada hagejale riigilõivu osas, milles see oli tasutud seaduses ettenähtust enam. Väljamõistetud hageja nõustaja kuludele vastuväiteid ei ole esitatud.
36.Kolleegium on seisukohal, et maakohus määras õigesti tsiviilasja hinna ja hageja tasus riigilõivu riigilõivuseaduses (RLS) ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis küll vastuolus TsMS § 442 lõike 2 punktiga 51 märkimata otsuse sissejuhatavas osas tsiviilasja hinna, kuid oli selle siiski määranud hagiavalduse käiguta jätmise määruses 05.10.2021 (t lk 43). Nimetatud menetlusdokumendis määras maakohus asjakohaselt hagihinna taotletu hariliku väärtuse (müügilepingust nähtuva ostuhinna) alusel, viidates üldnormina TsMS § 122 lõikele 2. Kolleegium märgib, et erinormina kohaldub selliste hagide puhul TsMS § 126 lõige 1 (vt kohtupraktika erinevate astmete lahendites nr 2-13-18911 (Riigikohtus 3-2-1-142-14), 2-16-14960, 2-19-14714). Hagihinna tähenduses ei ole menetletavat hagi alust käsitada mittevaralisena TsMS § 132 mõttes, kuna taotletu väärtust (asja väärtust) on võimalik määrata.
37.Kostja II apellatsioonkaebuse alusel on kolleegiumil alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 7. Nimetatu kohaselt jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostjate kanda. Selline otsustus on vastuolus järgmise resolutsioonipunktiga 8, millega kohus mõistis hageja kasuks menetluskulude hüvitise välja ainult kostjalt I. Põhjendustest nähtuvalt leidis kohus, et kuna peamine vaidlus toimus asjas kostjaga I, siis kostja II hageja menetluskulusid kandma ei pea.
38.Kolleegium on seisukohal, et maakohus eksis selliselt kulusid jaotades TsMS § 173 lõike 4 kohaldamisel. Viidatud sätte kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, milliseid kulusid keegi menetlusosalistest kandma peab, välja arvatud kulude rahalise suuruse; vajadusel määrab kohus kindlaks kulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Praeguses asjas pidi seega maakohus juba kulude jaotamisel otsustama, et alust on jätta hageja kulud ainult kostja I kanda ning selliselt ka jaotuses märkima. Kuna sellist jaotust ei ole alternatiivselt (juhul, kui maakohtu otsuse lõppjäreldus jääb sisulises osas muutmata) vaidlustatud, muudab ringkonnakohus maakohtumenetluse kulude jaotust selliselt, et jätab TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 1 teise lause alusel maakohtu menetlusega seotud hageja kulud kostja I kanda ning kostja I ja kostja II kulud vastavalt nende endi kanda.
39.Kostja II väidetega TsMS § 168 lõike 6 kohaldamise aluste kohta praeguses vaidluses kolleegium ei nõustu. Viidatud sätte kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Puudub vaidlus, et kostja II sai ostueesõiguse teostamise avaldusest (t lk 51-52) teada notari e-kirjaga 31.08.2021 (notari vastava kinnitus t lk 66; 15.11.2021 kostjate vastuse punkt 9). Avaldus sisaldas ettepanekut ilmuda notari juurde asjaõiguslepingu sõlmimiseks 18.10.2021 kell 14.00 või leppida 5 tööpäeva jooksul avalduse saamisest kokku uus aeg notari ja avaldajaga e-posti teel. Puudub ka vaidlus, et 18.10.2021 kell 14.00 kostja II notari juurde ei ilmunud (notari kinnitus t lk 81). Kostja II ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks pakutud aja sobimatusest andnud teada enne, kui 15.10.2021 peale lepinguprojekti saamist (t lk 117). Ka selles kirjas ei teatanud kostja II, et on nõus esimesel võimalikul ajal ilmuma notarisse, vaid kirjutas, et konsulteerib oma advokaadiga ja annab teada edasistest sammudest. Kostja II ei teavitanud, et tal oleksid ilmnenud ootamatud mõjuvad põhjused, miks ta notarisse ilmuda ei saa ja millest ta ei oleks saanud notarit ja avaldajat teavitada 31.08.2021 saadud avalduses palutud ajal ja korras. Kostja II valmisolekut ilmuda notarisse ei nähtu ka 20.10.2021 notarile, Rahapesu Andmebüroole ning
2-21-15232 Maksu- ja Tolliametile saadetud e-kirjast (t lk 118). Selliselt ei käitunud kostja II heas usus (TsÜS § 138 lõige 1) ja hagejal oli põhjus hagiga tema vastu kohtusse pöörduda.
40.Maakohus asus kostja II hagivastuse alusel õigesti seisukohale, et tegemist ei ole TsMS § 440 kohase õigeksvõtuga, kuna nõustumine tema vastu esitatud hagiga oli tingimuslik. Seejuures ei oma tähtsust, et tingimus sisaldas otsuse täitmise korda ja viisi TsMS § 445 lõike 1 mõttes. Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-35-09 (punkt 12), 3-2-1-100-16 (punktid 11-12)). Ka ei olnud tingimus osaliselt seaduslik, sisaldades nõuet ostuhinna saamiseks hagejalt (15.11.2021 vastuse punkt 22). Arvestades, et ostja ja ostueesõiguse kasutaja vahel puudub peale ostueesõiguse kasutamist mistahes lepinguline suhe, ei teki ostueesõiguse kasutajal mistahes lepingulist kohustust tasuda ostuhind ostjale ning mistahes müügilepingust tulenevad nõuded saab ta esitada vaid müüja vastu. Selliselt, nagu määras maakohus otsuse resolutsiooni punktis 5, saavad ostueesõiguse kasutaja, müüja ja ostja küll kokku leppida, kuid seadusest tulenevat ostuhinna nõueõigust ostueesõiguse kasutaja vastu ostjal ei ole (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-16-14960 (punkt 10)). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kuigi eelnevalt leidis kolleegium, et kostja II apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, on rahuldamise ulatus ebaoluline ega mõjuta apellatsioonimenetluse kulude jaotamist. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellantide kanda. Kuna apellandid osalevad teise astme kohtumenetluses oluliselt erinevas mahus (kostja I vaidlustab kogu tema suhtes tehtud lahendi, kostja II aga vaid menetluskulude jaotust ja sellest tulenevat kulude kindlaksmääratud suurust), on õiglane jätta hageja apellatsiooniastme kuludest enamus (95%) kostja I ja ülejäänud 5% kostja II kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
42.Kuna hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja kulud ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest (TsMS § 174 lõige 1), puuduvad apellatsiooniastmes rahaliselt kindlaksmääratavad kulud. Tsiviilasja hind
43.Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus nõustus vaikides X apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel ekslikult apellantide arusaamaga tsiviilasja hinnast maakohtus ja sellest sõltuvast Xi kaebuse hinnast. Eelnevalt nõustus kolleegium maakohtu poolt määratud tsiviilasja hinnaga. Seega arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 137 lõige 1) on Xi kaebuse hinnaks sarnaselt hagihinnaga maakohtus 179 000 eurot, mille puhul tuli kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu vastavalt esitamise ajal (alates 01.01.2022) kehtinud RLS Lisale 1 2520 eurot. TsMS § 136 lõikest 4 tulenevalt on kohtul õigus muuta tsiviilasja hinda kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes, sh asja lahendava kohtulahendiga.
44.Eeltoodust tulenevalt tasus X apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu RLS § 59 lõikes 15 viidatud Lisas 1 ettenähtust vähem, mistõttu tuleb vähemtasutud 2520 - 420 = 2100 eurot temalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista (TsMS § 179 lõige 1). Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul, arvates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest ja tasumisega viivitamisel tuleb tasuda Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lõiked 5, 9).
2-21-15232 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.