Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Osaühingu Agrages Trade hagi Juta Pähkli vastu kinnisasja mõttelise osa omandiõiguse üleandmiseks ja Rein Leppiku vastu nõusoleku andmiseks kinnistusraamatu kande kustutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-18911
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Agrages Trade kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
17 256 eurot 15 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Osaühing Agrages Trade (registrikood 10717749), esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits Kostjad Juta Pähkel ja Rein Leppik
Asja läbivaatamise kuupäev
15. detsember 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-18911 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.
Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Osaühingule Agrages Trade (konto nr EE342200221015131730) 20. juunil 2014 tasutud kassatsioonikautsjon 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 56 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Agrages Trade (hageja) esitas 26. aprillil 2013 Harju Maakohtule Juta Pähkli (kostja I) ja Rein Leppiku (kostja II) vastu hagi, paludes kohustada kostjat I täitma kostjate vahel
15.septembril 2010 Tallinna notari Margus Veskimäe koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 2379 all registreeritud lepingut ning andma hagejale üle Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr 16440801 all kinnistusraamatusse kantud ja Tallinnas Lille 3–5 asuva kinnistu 1/8 suuruse mõttelise osa
omandiõigus; tuvastada kostja II kohustus anda nõusolek kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr 16440801 kinnistusraamatu teise jakku kantud kanne nr 6.12, millest nähtub kostja II omandiõigus Tallinnas Lille 3–5 asuva kinnistu 1/8 suurusele mõttelisele osale; tuvastada kostja I kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr 16440801 kinnistusraamatu teise jakku esimesele vabale järjekohale Tallinnas Lille 3–5 asuva kinnistu 1/8 suuruse mõttelise osa omanikuna hageja kandmiseks; asendada kostjate nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtuotsusega. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt teavitas kostja I 28. septembril 2010 hagejat Tallinnas Lille 3–5 asuva kinnistu (edaspidi kinnistu) 1/8 suuruse mõttelise osa kohta 15. septembril 2010 Tallinna notari Margus Veskimäe notaribüroos sõlmitud müügilepingust (edaspidi müügileping). Hageja sai selle teate kätte 15. oktoobril 2010. Kuna kostja I esitatud teade kinnistu müügi kohta ei vastanud võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatule, palus hageja kostjal I esitada talle müügilepingu ärakiri. Kostja I vastas, et müügilepinguga saab tutvuda notaribüroos. 10. detsembril 2010 esitas hageja notarile avalduse müügilepingu ärakirja saamiseks. 13. detsembril 2010 vastas notar hagejale, et ta väljastab müügilepingu vaid tasu eest. 22. detsembril 2010 saatis hageja kostjale I avalduse müügilepingu ärakirja saamiseks. 29. detsembril 2010 saatis kostja I hagejale müügilepingu ärakirja, mille hageja sai kätte 12. jaanuaril 2011. Seega sai hageja VÕS § 249 mõistes nõuetekohase teate (s.o müügilepingu ärakirja) kätte 12. jaanuaril 2011. 8. märtsil 2011 tegi hageja Tallinna notari Ants Ainsoni juures ostueesõiguse teostamiseks avalduse, mis on notariaalselt kinnitatud 10. märtsil 2011 ja tähitult edastatud kostjatele 14. märtsil 2011. Kostja I teatas 23. märtsil 2011, et ta ei nõustu asjaõiguslepingu sõlmimisega ostueesõiguse realiseerimiseks, kuna leiab, et ostueesõiguse teostamise avaldus on tehtud hilinenult.
2.Kostja I ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Ta leidis, et hageja ei ole oma ostueesõigust kasutanud tähtaegselt. Hageja esindaja sai kostja I teate kinnistu mõttelise osa müügi kohta kätte 15. oktoobril 2010. See teade sisaldas järgmisi andmeid: a) ostueesõigust omava isiku aadressi, b) müügiobjekti aadressi, c) müügilepingu sõlmimise kuupäeva, d) müügihinda, e) müügilepingut tõestanud notari andmeid, kus saab müügilepinguga tutvuda, ning f) tähtaega, mille jooksul saab kaasomanik oma ostueesõigust realiseerida. Seega sisaldab hagejale edastatud teade kõiki olulisi müügilepingu tingimusi ning lisaküsimuste korral oli hagejal õigus ja võimalus küsida õigel ajal lisainformatsiooni (müügilepingut). Hageja ei ole tõendanud kostja I esitatud teate nõuetele mittevastavust. Hagejale hakkas ostueesõiguse teostamise tähtaeg kulgema
16.oktoobril 2010 ning lõppes 16. detsembril 2010. Hageja ei ole 16. oktoobrist 2010 kuni
16.detsembrini 2010 kordagi võtnud kostjaga I ühendust ega palunud lisainformatsiooni. Tahteavaldused kolmandatele isikutele ei pikenda ostueesõiguse teostamise tähtaega. Hageja esitas alles 22. detsembril 2010, s.o 6 kalendripäeva pärast ostueesõiguse teostamise tähtaega kostjale I teate, et soovib tutvuda müügilepinguga, mille kostja I edastas hagejale 29. detsembril 2010. Ostueesõiguse tähtaja pikenemise eelduseks saab olla vaid see, kui õigustatud isik esitab
lisainformatsiooni saamise avalduse kahe kuu jooksul esmase teate kättesaamisest arvates. Seega on hageja ise oma esindaja tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel minetanud õiguse realiseerida ostueesõigust.
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ta leidis, et VÕS § 249 ei kirjuta sõnaselgelt ette, millele peab ostueesõigust omavale isikule esitatav teade vastama. VÕS § 249 lg-te 1 ja 2 koos tõlgendamisest järeldub, et müügilepingu sõlmimise teade ei pea sisaldama müügilepingut ennast ning et teade vastab seaduse nõuetele ka juhul, kui ostueesõigust omav isik nõuab hiljem müügilepingu tutvumiseks esitamist. Kostja I hagejale saadetud teatis sisaldas VÕS § 249 lg 1 kohast informatsiooni ja nimetas võimaluse tutvuda müügilepingu endaga. Hageja väide, et on äärmiselt oluline, et isik, kes ostueesõigust teostab, saaks ülevaate kõigist lepingutingimustest, ei ole asjakohane niivõrd, kuivõrd hagejal oli tegelik võimalus tervikliku müügilepinguga tutvuda, kuid hageja seda õigust ja võimalust ostueesõiguse teostamise aja jooksul ei kasutanud, sh hagiavaldusest nähtuvalt ei pöördunud müügilepingu saamiseks kostja I poole ega tutvunud müügilepinguga notari juures. Võttes arvesse, et hageja sai hagiavalduse kohaselt kostja I teate kätte 15. oktoobril 2010, lõppes ostueesõiguse teostamise võimalus tema jaoks 16. detsembril 2010. Isegi juhul, kui lugeda ostueesõiguse teostamise tähtaja alguseks hagis viidatud 12. jaanuari 2011, mil hageja sai väidetavalt kätte müügilepingu ärakirja, ei tulene hagiavaldusest üheselt see, millal notariaalne ostueesõiguse teostamise avaldus kostjani I jõudis. Hagi lisadena esitatud kviitungitest ei selgu, kes on saadetise vastuvõtja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I sai tema tahteavalduse õigel ajal kätte, kui tähtaja kulgemise alguseks arvata 12. jaanuar 2011.
4.Harju Maakohus jättis 2. oktoobri 2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et kostja I müüs 15. septembril 2010 temale kuuluva 1/8 mõttelist osa kinnistust kostjale II. Hageja ja kostja I olid kinnistu kaasomanikud. Kostja I teatise kinnistu 1/8 suuruse mõttelise osa müügilepingu sõlmimisest sai hageja kätte 15. oktoobril 2010. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I teatis kinnistu mõttelise osa müügilepingu sõlmimisest vastab VÕS §-s 249 sätestatule. Teatis kinnistu mõttelise osa müügist sisaldab järgmisi andmeid: a) ostueesõigust omava isiku aadressi, b) müügiobjekti aadressi, c) müügilepingu sõlmimise kuupäeva, d) müügihinda, e) lepinguga tutvumise võimalust müügilepingut tõestanud notari või kostja I juures ning f) tähtaega, mille jooksul saab kaasomanik oma ostueesõigust realiseerida. Kohus leidis, et teatis kaasomanikule sisaldab olulisi andmeid müügilepingu sõlmimise kohta. Hageja on ise kohtuistungil väitnud, et pärast teatise saamist hakkas ta otsima kinnistu ostmiseks raha. Seega pidi ka hageja jaoks teatis olema piisavalt selge, sisaldama piisavalt andmeid, et otsustada selle üle, kas teostada ostueesõigust või mitte. Kostja I on tõendanud, et kõik olulised kinnistu mõttelise osa müügilepingu andmed olid hagejale teatises esitatud. VÕS § 249 lg-te 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt ei pea ostueesõigust omavale isikule esitatav müügilepingu sõlmimise teade sisaldama müügilepingut ennast ning teade vastab seaduse nõuetele ka juhul, kui ostueesõigust omav isik hiljem nõuab tutvumiseks müügilepingut.
Hagejale oli selgitatud müügilepinguga tutvumise võimalust notaribüroos ja kostja I juures ning talle olid teatatud kõik selleks vajalikud kontaktandmed. Hageja sai müügilepingu ärakirja kätte
12.jaanuaril 2011. Pooled vaidlevad ostueesõiguse teostamise tähtaja üle. Hageja arvates algas see
12.jaanuaril 2011 ning lõppes 14. märtsil 2011, sest 12. märts 2011 oli laupäev. Hageja koostas
10.märtsil 2011 Tallinna notari Ants Ainsoni büroos ostueesõiguse teostamise avalduse, mis on edastatud kostjatele tähitult 14. märtsil 2011. Kuna kostja I teatis kaasomanikule kinnistu mõttelise osa müügist sisaldas müügilepingu olulisemat sisu ostueesõigusega isiku jaoks, siis hakkas ostueesõiguse teostamise tähtaeg hageja jaoks kulgema 16. oktoobrist 2010, sest ta sai teatise kätte
15.oktoobril 2010. Kuna ostueesõiguse teostamiseks on ette nähtud kahekuuline tähtaeg, siis lõppes ostueesõiguse teostamise tähtaeg hageja jaoks 16. detsembril 2010. Seega ei ole hageja seaduses sätestatud ostueesõiguse võimalust kasutanud õigel ajal ning tal ei ole õigust ostueesõigust teostada.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada.
6.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. mai 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus ei korranud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti, kui leidis, et ostueesõigust saab teostada kahe kuu jooksul (VÕS § 250), et ostueesõiguse teostamiseks tuleb esitada vormikohane avaldus müüjale (VÕS § 244 lg 4) ja et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema VÕS § 250 kohaselt ajast, kui ostueesõigusega isik saab VÕS §-s 249 sätestatud teate. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja sai kostja I teate, milles oli mh märgitud müügiobjekt ning -hind, kätte 15. oktoobril 2010 ja et VÕS §s 250 sätestatud tähtaeg hakkas kulgema 16. oktoobrist 2010. VÕS § 250 näeb sõnaselgelt ette, et kahekuuline tähtaeg hakkab kulgema alates teate kättesaamisest. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et viimast ei teavitatud kõigist müügilepingu tingimustest. Ostueesõiguse teostamise kahekuuline tähtaeg hakkab kulgema juba siis, kui ostueesõigusega isikut ei ole kõikidest müügilepingu tingimustest ammendavalt teavitatud. VÕS § 249 kohaselt piisab ostueesõiguse teostamise kahekuulise tähtaja kulgema hakkamiseks sellest, kui ostueesõiguslast teavitatakse kõikidest olulistest müügilepingu tingimustest. Hagejale saadetud teade sisaldas kõiki olulisi müügilepingu tingimusi. Müügiobjekt, müügilepingu pooled ning ostuhind ongi VÕS § 208 lg 1 kohaselt põhilised müügilepingu tingimused. Hageja ei ole esile toonud, et kostja I jättis teda mingist olulisest müügilepingu tingimusest teavitamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
Hageja arvates on kohtud ebaõigesti kohaldanud VÕS § 249 lg-t 1. Nimetatud säte nõuab, et ostueesõigusega isikut teavitatakse müügilepingu sisust, mistõttu ei saa teade piirduda formaalselt teabega, et müüa on ostjale müünud lepingu eseme nende vahel kokkulepitud hinnaga. Müügileping võinuks sisaldada tingimusi kinnisasja mõttelise osaga seotud lisakulude kandmise kohta, selle kasutusõiguse (sh üürilepingute sõlmimise) kohta, müügiobjekti kvaliteedi ning sellega kaasnevate muude kohustuste kohta, ostuhinna tasumise tingimuste (tasumine ühes osas või osamaksetena), valduse üleandmise, müüja vastutuse piirangute jms kohta. Seetõttu on ostueesõiguse teostamist kaaluvale isikule oluline, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkaks kulgema ajast, mil müügilepinguga tutvumise teel on võimalik kindlaks teha, milliseid õiguslikke tagajärgi ostueesõiguse teostamine võib kaasa tuua. Müüja ei saa ostueesõigusega isiku eest otsustada, millised tingimused on tema jaoks olulised, millised mitte. Ringkonnakohtu seisukoha järgi võib ostueesõigusega isik sattuda enda teadmata lepingulisse suhtesse, mille olemusest ei ole tal ülevaadet. Seda ei saa pidada õiguspäraseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. septembri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-08 on rõhutatud, et kui teade pole piisav ja müüja või ostja esitab ostueesõiguslasele lepingu, algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg lepingu saamisest.
9.Kostja I vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja II kassatsioonkaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teostanud kinnisasja mõttelise osa ostueesõigust tähtaegselt või mitte. Hageja leiab, et kuna kostja I teade müügilepingu sõlmimisest ei vastanud seaduse nõuetele, siis algas kinnisasja ostueesõiguse teostamise kahekuuline tähtaeg kulgema müügilepingu ärakirja saamisest. Kostjad on seisukohal, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg algas ajast, kui hageja sai müügilepingu sõlmimise teate, sest see sisaldas kõiki müügilepingu olulisi tingimusi ja hageja ei kasutanud ostueesõiguse teostamise tähtaja jooksul võimalust pöörduda müügilepingu saamiseks kostja I poole või tutvuda müügilepinguga notari juures. Sellest tulenevalt leiab hageja, et ta on kinnisasja mõttelise osa ostueesõigust teostanud tähtaegselt, kostjad aga leiavad, et hageja ei ole ostueesõigust tähtaegselt teostatud. Kostja II leiab lisaks, et isegi kui ostueesõiguse teostamise tähtaega arvutada hageja poolt müügilepingu ärakirja saamisest alates, ei ole hageja tõendanud, et kostja I sai ostueesõiguse teostamise avalduse tähtaegselt kätte.
12.VÕS § 250 kohaselt võib kinnisasjade puhul ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast sama seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega. VÕS § 249 lg 1 sätestab, et müüja peab ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust, ning sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kui
müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Kolleegium on seisukohal, et eelnimetatud sätetest tulenevalt hakkab ostueesõiguse teostamise tähtaeg ostueesõigust omava isiku jaoks ka kinnisasja müügi puhul kulgema müügilepingu sõlmimise kohta teate saamisest, kuid seda vaid juhul, kui teade vastab VÕS § 249 lg 1 nõuetele. Sellisel juhul ei ole ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgemise aspektist tähtsust, kas leping on ostueesõigusega isikule esitatud või mitte. Kui aga teade VÕS § 249 lg 1 nõuetele ei vasta ja ostueesõigusega isikule esitatakse leping, algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg lepingu saamisest, kuna alles siis saab lepingu sõlmimisest ja selle sisust teatamist lugeda nõuetele vastavaks. Seega on praeguse vaidluse lahendamisel keskseks küsimuseks, kas kostja I teade müügilepingu sõlmimisest on käsitatav VÕS §-s 249 sätestatud teatena.
13.Maakohus tuvastas, et kostja I teatis kaasomanikule kinnisasja mõttelise osa müügilepingu sõlmimisest sisaldas järgmisi andmeid: ostueesõigust omava isiku aadressi, müügiobjekti aadressi, müügilepingu sõlmimise kuupäeva, müügihinda, lepinguga tutvumise võimalust müügilepingut tõestanud notari või kostja I juures ning tähtaega, mille jooksul saab kaasomanik oma ostueesõigust realiseerida. Maakohus asus seisukohale, et vaidlusalune teatis vastas VÕS §-s 249 sätestatule, kuna see sisaldas kõiki olulisi andmeid müügilepingu sõlmimise kohta ja oli piisav selleks, et hageja saaks otsustada ostueesõiguse teostamise üle. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et kostja I hagejale saadetud teade sisaldas kõiki olulisi müügilepingu tingimusi, märkides otsuses, et müügiobjekt, müügilepingu pooled ning ostuhind ongi VÕS § 208 lg 1 kohaselt põhilised müügilepingu tingimused. VÕS § 249 lg 1 kohaselt peab müügilepingu sõlmimise teade sisaldama lepingu sisu. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 249 lg 1 mõttes tuleb lepingu sisusse kuuluvaks lugeda kõik müügilepingu tingimused, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Selliste tingimuste hulka ei pruugi kuuluda mitte üksnes müügieseme hind, vaid ka näiteks müüdava eseme kvaliteet, maksetingimused ja võimaliku vastutuse välistamise kokkulepped (vt Riigikohtu 25. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-08, p 12). Kolleegium soostub hagejaga, et kuna ostueesõiguse teostamisel loetakse müügileping VÕS § 244 lg 1 kohaselt ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, peab ostueesõigusega isik olema enne ostueesõiguse teostamist teadlik, millisesse lepingulisse suhtesse ta astub ja millised õigused ja kohustused talle sellega kaasnevad. Seega kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgemise algusaja kindlakstegemiseks piisab, kui tuvastatakse ostueesõigusega isikule müügilepingu sõlmimisest, müügiobjektist, lepingu pooltest ja ostuhinnast teatamine. Müügilepingu esemest ja hinnast teatamist saab lugeda VÕS § 249 nõuetele vastavaks vaid juhul, kui müügilepingu sisusse muid tingimusi, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine, ei kuulu. Praegusel juhul on kohus otsuses tuvastanud, mida sisaldas kostja I teade hagejale, kuid otsusest ei selgu, milliseid tingimusi sisaldas vaidlusalune müügileping. Müügilepingu tingimusi tuvastamata ja neid teates kajastatud
müügilepingu sisuga võrdlemata ei saa ostueesõiguse teostamise tähtaja alguse üle otsustada. Kuna Riigikohus ise asjaolusid ei tuvasta ja tõendeid ei hinda (TsMS § 688 lg-d 3–5), tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et hageja ei ole esile toonud, et kostja I jättis teda mingist olulisest müügilepingu tingimusest teavitamata. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et 2. septembril 2013 toimunud kohtuistungil ta selgitas, et ta ei saanud ostueesõigust teostada enne, kui oli saanud teada kõikidest lepingu olulistest tingimustest, sh näiteks valduse üleandmisest, võõrandatava vara seisukorrast, kolmandate isikute õigustest (arestid) jne (vt kohtutoimiku II kd, tl 29). Samas ei ole kostjad väitnud, et hagejale saadetud teates olid kajastatud kõik müügilepingu tingimused.
15.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et müüja teatamiskohustust ei saa lugeda täidetuks sellega, kui ta teatab ostueesõigust omavale isikule, kus viimane võib müügilepinguga tutvuda. Teatamiskohustuse täitmiseks tuleb ostueesõigusega isikule teatada müügilepingust ja selle sisust. Kolleegium kordab ülalviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. septembri 2008. a otsuses avaldatud seisukohta, et võimalike vaidluste korral peab just müüja tõendama, et ostueesõigusega isikut on teavitatud nii müügilepingu sõlmimisest kui ka selle lepingu tingimustest. Kuna selle tõendamine ei pruugi olla lihtne, oleks otstarbekas eelistada ostueesõigusega isikule lepingu koopia esitamist. Vaidluse õige lahendamise seisukohalt ei ole tähtsust sellel, millal ja kelle käest hageja I nõudis müügilepingu koopiat. Määrava tähtsusega on see, millal saab müügilepingu sõlmimisest ja selle sisust teatamist lugeda nõuetele vastavaks (vt käesoleva otsuse p 12).
16.Kui asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohus leiab, et VÕS §-s 250 sätestatud tähtaeg hakkas hageja jaoks kulgema lepingu koopia saamisest, tuleb vastata ka kostja II väitele, et hageja ei ole tõendanud, et kostja I sai tema ostueesõiguse teostamise tahteavalduse õigel ajal kätte.
17.TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium menetluskulude jaotuse ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
18.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Villu Kõve, Ants Kull, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.