Vanemuise tn 8 Korteriühistu hagi Ülle Telling vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes.
Tsiviilasja hind
3529,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
• • •
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Vanemuise tn 8 KÜ (reg.kood 80026723, asukoht Vanemuise tn 8, Tartu 51003) seaduslik esindaja juhatuse liige Mikk Lilo (ik XXXXX, e-post XXXXX) Hageja nõustaja: Agu Rillo (aadress XXXXX) Kostja: Ülle Telling (ik XXXXX, elukoht XXXXX) Kostja lepinguline esindaja: Kai Amos (Advokaadibüroo Amos OÜ, aadress Rävala pst 6, 10143, e-post [email protected])
22. märts 2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ Vanemuise tn 8 hagi Ülle Tellingu vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Ülle Tellingult KÜ Vanemuise tn 8 kasuks halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumisega viivitamise eest 2072,33 eurot (kaks tuhat seitsekümmend kaks eurot ja 33 eurosenti), sealhulgas võlgnevus korter nr 7 eest summas 1015,35 eurot ja korter nr 8 eest summas 1056,98 eurot.
4.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tlk 2-5, 28-32)
1.Vanemuise tn. 8 korteriühistu (hageja) esitas 23.09.2016 hagi Ülle Tellingu (kostja) vastu viiviste summas 3387,33 euro saamiseks. 17.10.2016 puuduste kõrvaldamise avalduses on hageja taotlenud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 557,47 eurot ja viivised summas 2829,86 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt kuuluvad kostjale aadressil Vanemuise tn 8, Tartu linn korterid nr X ja nr X. Korterelamu haldamiseks on asutatud Vanemuise tn 8 korteriühistu. Kostja on tasunud ühistu majandamiskulude ning ühistu poolt vahendatud teenuste eest ainult osaliselt, mistõttu oli kostja pidevas võlgnevuses ühistu ees. Hagiavalduses on kajastatud kostja kohustusi, mis olid tekkinud peale hagiavalduse tsiviilasjas 2-12-19475 esitamist (seoses korteriga nr X) ja tsiviilasjas 2-1159049 kompromissi sõlmimist (seoses korteriga nr X) kuni 31.12.2015.
3.Kostja tasus 29.12.2015 maksekorraldusega nr 220 ära põhivõlgnevuse korteri nr X eest summas 3097.49 eurot ja maksekorraldusega nr 221 korteri nr X eest 3204.14 eurot, mis kattis osaliselt kostja põhivõlgnevuse. Korter X eest jäi tasuda põhivõlgnevus 557.47 eurot. Selleks hetkeks kogunenud viiviseid, kokku summas 2829,86 eurot (korteri nr 7 eest 1366,52 eurot ja korteri nr X eest 1463,34 eurot), kostja ei tasunud.
4.Hageja tugineb käesoleva nõude esitamisel ühistu 2015. a detsembri raamatupidamissaldole (I kd tlk 19). Hageja palus esialgses hagiavalduses kostjalt välja mõista korteriühistu majandamiskulude tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivise võlgnevus summas 3387,33 eurot. Hageja selgitab, et iseenesest oli õige 31.12.2015 seisuga märgitud võla summa 3387,33 eurot, kuid ebaõige oli esitatud nõude alus – tegemist ei olnud ainuüksi viiviste võlgnevusega, vaid kostja võlgnevus korter X eest on viivised ja korter 8 eest põhivõlg ja viivised. Arvestades, et eksimus tulenes hagejast, ei ole hageja arvestanud kostjale kuni käesoleva parandatud hagi esitamiseni põhivõlalt viivist, hageja hinnangul on asjakohane alustada viiviste nõudmist hagiavalduse kättetoimetamisest kostjale.
5.Hageja selgitas, et kulude tasumise üldiseks aluseks on põhikirja p-des 3.2.6 ja 3.2.7 (ja ka KÜS § 151 lõikes 1) sätestatu, mille kohaselt lähtutakse sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Ühistu üldkoosolekute protokollide nr 28 ja 30 kohaselt kehtestati korteri pinna m2-i kohta arvestatav hooldustasu suurus vastavalt 0,55€/m2 ja 1,87€/m2 kohta.
6.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostjat ei ole kordagi informeeritud korteri nr 8 võlast ega viidatud, et talt nõutakse mh ka viiviste tasumist (I kd, tlk 97).
7.Hagiga esitatud raamatupidamisprogrammi arvestus näitab konkreetse kuu viivisenõude suurust selliselt, et summeeritud on eelmise kuu viimaseks kuupäevaks maksmata põhinõuete suurus (näha esitatud tabeli veerus) korrutatuna viivisemääraga 0,07% päevas korrutatud kuu päevade arvuga. Raamatupidamisprogramm võtab arvesse, et kui kostja on tasunud nõude (osaliselt) hiljem kui kohustuse kuu viimane kuupäev (nt korter 8 eest arve nr 14088, mille puhul
maksetähtaeg oli 31.08.2014, kuid mis tasuti osaliselt 02.09.2014, siis peab kostja tasuma viivist ka ajavahemiku 01-02.09.2014 eest).
8.Hageja on seisukohal, et kostja on hageja nõuet tunnustanud, tasudes põhivõlgnevuse. TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeb nõude aegumine mh nõude (osalise) tunnustamisega. Hageja on seisukohal, et tehes korraliselt osalisi makseid majandamiskulude eest katkes selle tulemusel ka viiviste nõude aegumine.
9.Alternatiivselt on hageja seisukohal, et aegumise vastuväite kasutamine kostja poolt on TsÜS § 138 lg 1 järgi hea usu vastane. Kostja esitas tsiviilasjas 2-12-29475 hageja vastu vastuhagi, mis oluliselt ületas hageja nõuet kostja vastu.
10.Kostja on taotlenud viivisenõude vähendamist. Hageja on seisukohal, et seaduses sätestatud viivisemäär ei ole ülemäärane, puuduvad ka muud alused viivisenõude vähendamiseks. Hageja vastavat arvamust kujundab mh see, et kostja ei olnud kohtueelsetes läbirääkimistes koostööks avatud. KOSTJA VASTUVÄITED (I kd, tlk 46-53)
11.Kostja hagi ei tunnista, kuna nõue ei ole piisavalt tõendatud ja kontrollitav. Korter X põhivõla (577,47 eurot) osas avaldab kostja, et põhivõla osas ei ole hageja kostjale kunagi nõuet esitanud, mistõttu võib nõue olla aegunud. Viivisenõudeid peab kostja samuti osaliselt aegunuks ning heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja on esitanud ka taotluse viivisenõude vähendamiseks.
12.Korter X põhinõude osas selgitab kostja, et hageja ei ole kostjale kunagi esitanud korter X osas põhinõuet, vaid üksnes viivisenõude. Nimetatud asjaolu tõendab nii esialgne hagiavaldus (I kd tlk 6-7), hageja 19.01.2016 nõudekiri kostjale ja hagi lisas (I kd tlk 16) olev hageja 22.07.2016 kiri kostjale. Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et kostja on korter X osas põhinõude täitnud. Allpool lisatud dokumentidest nähtub, et hageja oli nõus sellega, et seisuga 31.11.2015 oli kostja maksnud korter X osas kogu põhivõla, lisaks kinnitas hageja oma arvetel võla puudumist: - kostja 29.12.2015 maksekorraldus nr 221 (I kd, tlk 82), millisega kostja maksis korter X põhivõla perioodi 01.07.2012 kuni 31.11.2015 eest summas 3204,14 eurot. Hageja ei vaielnud makse saamisel kostja täitmisele vastu ja võttis selle vastu; - hageja väljastas kostjale makse saamise järgselt 08.01.2016 arve nr 16018 (I kd, tlk 83), milles võlg on 0,00 eurot ja viivised on summas 2020,81 eurot; - hageja 30.11.2016 arve nr 16118 (I kd, tlk 84) kostjale, milles võlg on 0,00 eurot ja viivised on summas 2020,81 eurot; - 2015. a majandusaasta aruandes (I kd, tlk 70) on samuti märgitud, et 29.12.2015 tasus Ülle Telling korterite X ja X eest põhivõla ja 30.01.2015 kohtuotsuses märgitud viivised. Seisuga 31.12.2015 on igakuiselt osaliselt tasumata majandamiskuludelt arvestatud viiviseid alates 2012. a-st summas 3387 eurot.
13.Lisaks on kostja seisukohal, et isegi kui põhivõlg oleks olemas, oleks hageja väitel alates 22.11.2011 tekkinud nõue aegunud. Hagejal puudub kostja suhtes põhinõue, kostja palub põhinõude summa 557,47 eurot jätta rahuldamata.
14.Samuti ei nõustu kostja viivisevõlgnevusega, kuna viivise arvestus on arusaamatu ja nõue ei ole kontrollitav.
15.Kostjale ei ole teada, kuidas hageja täitis VÕS § 88 sätteid erinevate kohustuste katteks täitmise arvestamisel. Kostja selgitab, et pooled ei ole põhikirjas, korteriühistu kodukorras ega üldkoosoleku otsustega määranud laekunud raha arvel erinevate kohustuste täitmise järjekorda. Sellisel juhul kuulub kohaldamisele VÕS § 88 lg-s 1 toodud kord - võlgnik võib määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kostja on alati määranud kohustuse, millist täitis, nt hageja 08.05.2015 arve nr 15057 (I kd tlk 85) tasus kostja 31.05.2015 maksekorraldusega nr 198 (I kd tlk 86) ning loetles selgituses, millised kohustused täidab. Hagist ei nähtu, millises järjekorras ja summas luges hageja laekumiste arvel kohustused täidetuks, millisel perioodil selline täidetuks lugemine toimus, millistelt põhinõude summadelt ja mitme päeva eest viivist arvutati.
16.Kostja selgitab, et ei ole tasunud korter X osas remondifondi sissemakseid, kuna tasaarvestas need enda kantud kulutustega seoses korter X laes olevate kandekonstruktsioonide korrastamisega. Kandekonstruktsioonide korrastamise kulude suuruseks oli kostjal 18 545,28 eurot. Kostja soovis saada hagejalt remondifondi maksete osas arvestust, et teada saada, kui suur on tema sissemakse suurus, kuid hageja vastavaid andmeid kostjale ei edastanud.
17.Hageja põhikirja (I kd tl 62-67) p 5.11 kohaselt peab ühistu kehtestatud korras raamatupidamist ja vastutab andmete tõesuse eest. Põhikirja p 5.5. kohaselt moodustub ühistu sihtkapital liikmete sihtotstarbelistest maksetest elamu remondi ja parandamise kulude katmiseks. Sihtkapital kajastatakse ühistu bilansis omakapitali reservina. Hageja ei ole järginud raamatupidamises kehtivaid nõudeid, rahade kasutamine ei ole läbipaistev. Liikmete 21.03.2012 üldkoosoleku otsusega otsustati hakata edaspidi arvetel kajastama ainult sõna hooldustasu, milline sisaldaks nii hageja poolt kantud kulusid kui ka liikmete poolt tehtud sihtotstarbelisi makseid, sh remondifondi ettemakseid. See ei vasta nõuetele, kuna remondifondi sissemaksed on tulevase perioodi ettemaksud, nende osas tuleb laekumiste ja kasutamiste osas pidada eraldi arvestust, millist on liikmetel õigus teada.
18.Teada ei ole, kui suure osa majandamiskulust (hageja arvel nimetatud hooldustasust) moodustab KÜS § 151 lg 1 kohaselt remondifond ja kui suure osa moodustavad tegelikud hoolduskulud. Tegemist on seaduses majandamiskulude põhimõttelise aspektiga, milline seisneb järgnevas: - hoolduskulud on hageja poolt juba kantud kulud ja need esitatakse liikmetele järgmisel kuul tasumisele. Need kulud muutuvad sissenõutavaks arvel märgitud maksetähtaja möödumisel. Nende kulude suurus on hagejale igakuuliselt täpselt teada. Vaatamata sellele ei ole hageja avaldanud oma tegelike hoolduskulude suurust. - remondifondi tehakse ettemakseid, need summad tuleb muust rahaarvestusest eraldi hoida. Hageja teeb fondi kogunud summade arvel korterelamus parandus- ja remonditöid. Remondifondi ettemakseid kajastatakse raamatupidamises tuluna alles pärast tööde tegemist ja fondi summade arvel kulude kandmist. Remondifondi ettemaksed muutuvad sissenõutavaks alles pärast kulude kandmist.
19.Hageja 2015. a majandusaasta aruandes ei kajastu remondifondi summasid üldse. Siit saab teha 3 järeldust: - Hageja ei kogunud vaidlusperioodil liikmetelt remondifondi ettemaksu üldse; - Sellisel juhul koosnes hageja arvetel kajastatud hooldustasu arvete esitamisele eelnenud kuul hageja poolt tegelikult kantud kulusummadest. Hageja esitas 19.12.2016 kulude jaotuse ülevaated perioodil 2012-2015 aprilli- ja augustikuu kohta. Nende ülevaadete kohaselt kandis hageja igas kuus hoolduskulu summas 2586,04 eurot. Hageja peab kulu kandmist tõendama kuludokumentidega. Need kuludokumendid on hagejal olemas, kuna raamatupidamisdokumente peab säilitama 7 aasta jooksul. Hageja ei ole tõendeid esitanud. Seega on hageja viivisenõudest oluline osa üldse tõendamata, kuna teada ei ole, kui suur oleks pidanud olema põhinõude – st hooldustasu põhjendatud suurus. - Juhul, kui hageja on enda arvates kogunud ka remondifondi ettemakseid, siis sellisel juhul on hageja tegutsenud vastuolus KÜS § 151 lg 1 sisuga, kuna hageja ei kajasta raamatupidamises remondifondi ettemakseid ega kajasta neid ka arvetel. Vastuolus seadusega on ka hageja 21.03.2012 üldkoosoleku protokolli nr 30 otsus, millise kohaselt otsustati kajastada edaspidi arvetel kõiki majaga seotud jooksvaid kulusid ühtse nimetuse all hooldustasud. Selline kajastamine muutis hageja majandustegevuse läbipaistmatuks. Kuid ka sellise juhul saaks hageja tõendada, millise osa moodustasid igakuulisest hoolduskulust 2586,04 eurot tegelikud hoolduskulud, sh näiteks raamatupidamisteenus, töötasud, muud bürookulud jne. Kostja osundab, et hageja ei saa majandamiskavaga tõendada kantud kulude suurust.
20.Täiendavalt on kostja esitanud viivisenõuetele aegumise vastuväite. Haginõude arvestus algab korter X osas esitatud võlgnevuse tabelis sissenõutavaks muutunud nõuete osas alates 01.01.2010 (tabeli esimese arve maksetähtaeg oli 25.10.2009). Korter X osas algab sissenõutavaks muutunud nõuete arvestus 01.01.2012 (tabeli esimese arve maksetähtaeg oli 25.11.2011). Kostja on seisukohal, et hageja esitas 17.10.2016 kohtule hagi, milline sisaldab aegunud nõudeid.
21.Lisaks on kostja esitanud VÕS § 113 lg 8 kohaselt taotluse vähendada viivisenõuet vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Hageja nõuab kostjalt viiviste maksmist summas 1366,52 eurot ja 1463,34 eurot. Need summad on kostja jaoks väga suured ja ebaproportsionaalsed, kostjal puuduvad rahalised vahendid nende maksmiseks. Kostja on kandnud olulises ulatuses kahju seoses korter X vahelae remondiga, sellele järgnenud kohtuasjadega, nüüd lisanduvad uued kohtukulud. Antud juhul palub kostja arvestada tervikuna kohtule teatavaks tehtud vaidluse tekkepõhjusi, hageja poolt hoolsuskohustuste täitmisest hoidumist, hageja raamatupidamise nõuete mittevastavust ja selles kostja nõude puudumist.
22.Muud korteriühistu arvel esitatud kulud on kostja tasunud õigeaegselt. Kostja on tasunud hagejale põhivõlgnevused detsembris 2015.
23.Hageja 19.12.2016 vastuse osas märgib kostja järgmist: Hageja ei täpsusta oma seisukohtades 1) millisel päeval sissenõutavaks muutunud põhinõude summast ta viivise arvestamist alustas ja mitme viivitatud päeva eest ta viiviseid nõuab; 2) millises järjekorras ja millised nõuded laekunud summade arvel hageja täidetuks arvestas.
24.Kostja selgitab, et määras hageja arvete maksmisel, millise koosseisuga tasu ta maksab. Kostja 2014. a ja 2015. a pangakonto väljavõttest nähtub, millises summas ja mida kostja maksis.
25.Hageja väitel alustati viivise arvestamist juba 2011. a sissenõutavaks muutunud põhivõlalt. Hageja kinnitas 19.12.2016 selgitustes, et esitas kostjale esimest korda viivisenõude 19.01.2016, seega viivise arvestamisest viie aasta möödumisel ning alles pärast kostja poolt 29.12.2015 põhinõude täitmist. Kõik kostja poolt 22.11.2016 esitatud aegumise vastuväited on jätkuvalt kehtivad, hageja väide kostja omaksvõtu kohta ei ole kohane. 22.03.2017 KOHTUISTUNG
26.Hageja jääb esitatud nõuete juurde ning palub kostjalt välja mõista korter 8 eest põhivõlg summas 557,47 eurot ja viivised summas 1463,34 ning korter X eest viivised 1366,52 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja kohustuseks on tasuda ühistu poolt esitatud majanduskulude nõuded. 2015. a lõpus tegi hageja kostjale ettepaneku tekkinud võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja seda ei teinud. Tsiviilasjas 2-12-29475 rahuldati korteriühistu hagi ning kostjalt mõisteti välja ajavahemiku 24. oktoober 2009 kuni 30. juuni 2012 tasumata majandamiskulude eest võlgnevus 2193,64 eurot ning majandamiskulude tasumisega viivitamise eest viivis 30.06.2012 seisuga 748,19 eurot (korter nr X osas). Kohtuotsusega välja mõistetud summad on kostja tasunud 21.12.2015. Samal ajal tasus kostja ka korter nr X osas perioodil juuli 2012 - detsember 2015 tekkinud majanduskulude võlgnevuse summas 3 097,49 eurot. Samuti tasus kostja korteri nr X osas perioodil november 2011 kuni detsember 2015 tekkinud majanduskulude võlgnevuse summas 3204,14 eurot. Kuna kostja on jäänud maksetega viivitusse, soovib hageja, et kostja tasuks tekkinud viivised. Viivise arvestus korter nr X osas algab juulist 2012 ja korterX osas alates novembrist 2011.
27.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja juhib tähelepanu kostja I vastuse lisadele 6 ja 7 ( I kd tlk 83, 84). Arvetel on märgitud kolm kululiiki- hooldustasu, soojusenergia ning vesi ja kanalisatsioon. Vaidlust ei ole soojusenergia ning vee ja kanalisatsiooni summade osas. Vaidlus on hooldustasu üle. Hageja on esitanud 19.12.2016 pangakonto väljavõtted (I kd, tlk 147-148). Sellelt nähtub, et kostja on maksnud hooldustasu, soojusenergia ja vee eest. Hooldustasu eest on osaliselt makstud. Hageja poolt on tõendamata hooldustasu koosseis. Kostja vastuse lisa 1 on KÜ üldkoosoleku protokoll nr 30 (I kd, tlk 55-60). Tlk 57 viimasel real on kirjas, kuidas otsustati ruutmeetri hinna kujunemine - otsustati, et korteriomanikele saadetavatel igakuistel makseteatistel näidatakse edaspidi kõiki majaga seotud jooksvate kulude katmiseks kogutud summasid ühtse nimetuse all „hooldustasud“ suuruses 1,87 eurot/ruutmeeter. Kostja arvates on koosoleku otsus tühine ning seadusega vastuolus. Kostja kinnitab, et ei vaidlusta soojusenergia, vee- ja kanalisatsioonikulusid, vaid ainult hoolduskulude suurust.
KOHTU SEISUKOHT
28.Kohus leiab, et KÜ Vanemuise tn 8 hagi Ülle Tellingu vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
29.23.09.2016 esitas KÜ Vanemuise tn 8 Tartu Maakohtule hagiavalduse Ülle Tellingu vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista korteriühistu majandamiskulude tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivisevõlgnevus summas 3387,33 eurot. 17.10.2016 esitatud hagiavalduse täienduses esitas hageja järgmised nõuded: välja mõista kostjalt Vanemuise tn X korteri nr X majandamiskulude tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivisevõlgnevus summas 1366,52 eurot, Vanemuise tn 8 korter nr X majandamiskulude võlgnevus summas 557,47 eurot ja korteri nr 8X majandamiskulude tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivisevõlgnevus summas 1463,34 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,07% päevas põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni selle täitmiseni. Kostja hageja nõuet ei tunnista ning vaidleb hagile vastu.
30.Esmalt analüüsib kohus, milliseid kohustusi kostja peab kandma. Kostja selgituste kohaselt on ühistu poolt esitatud arvetel märgitud kolm kululiiki- hooldustasu, soojusenergia ning vesi ja kanalisatsioon. Vaidlust ei ole soojusenergia ning vee ja kanalisatsiooni summade osas. Poolte vahel on vaidlus hooldustasu suuruse ja selle koosseisu üle. Hageja poolt esitatud pangakontode väljavõtetest (I kd, tlk 147-148, 149-150, 151-153) nähtub, et kostja on maksnud soojusenergia ja vee eest ning osaliselt hooldustasu eest. Kostja leiab, et hageja poolt on tõendamata hooldustasu koosseis, st ei ole arusaadav, milliseid sihtotstarbelisi makseid korteriühistu liikmetelt kogutakse.
31.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ja 2 sätestavad, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 järgi liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. KÜS § 4 lg 2 kohaselt lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜ Vanemuise tn 8 põhikirja (I kd, tlk 62-67) punktidele 3.2.6 ja 3.2.7 on ühistu liige kohustatud tasuma majandamiskulude ning ühistu poolt vahendatud teenuste eest.
32.21.03.2012 Korteriühistu Vanemuise tn 8 üldkoosoleku protokollist (I kd, tlk 55-60) nähtub, et korteriomanikele saadetavatel igakuistel makseteatistel näidatakse edaspidi kõiki majaga seotud jooksvate kulude katmiseks kogutud summasid ühtse nimetuse all „hooldustasud“ suuruses 1,87 eurot ruutmeetri kohta. Kostja arvates on üldkoosoleku otsus tühine ning seadusega vastuolus.
Kohus selgitab, et KÜS 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Arvestades, et KÜS 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud, pidi kostja nende vaidlustamiseks esitama hagi kohtule. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib kohtus nõuda juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Kooskõlas MTÜS § 24 lg-ga 3 saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Kuivõrd hageja 21.03.2012 üldkoosoleku otsust ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud, on kostja kohustatud lähtuvalt KÜS § 13 lg-le 4 tasuma vastavalt otsusele esitatud arvete eest, kus on hoolduskulude all kajastatud kõiki majaga seotud jooksvate kulude katmiseks kogutud summasid. Majandamiskulude osas detailsema ülevaate saab kostja korteriühistu majandustegevuse aastakavadest (KÜS § 15 lg 1).
33.Järgnevalt on kostja asunud seisukohale, et hageja on arvestanud tema poolt tasutud summasid vääralt ehk mitte kostja poolt märgitud nõuete katteks vastavalt VÕS § 88 lg-le 1. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud korteriühistu poolt esitatud arveid osaliselt, määratledes maksekorraldustes milliste nõuete katteks raha on tasutud (makstud on soojusenergia ja vee eest ning osaliselt hooldustasu eest). Kohtu arvates ei ole kostja väited VÕS § 88 väära kohaldamise kohta põhjendatud. VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Selle lõike eesmärk on määrata kohustuste järjekord juhul, kui võlgnikul on võlausaldaja ees mitu kohustust, kuid üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ning on vaja välja selgitada, millised kohustused on täidetud. Eeltoodud lõige ei käsitle erinevate kohustuste täitmisena viivise, intressi ja põhivõla maksmist. Käesoleval juhul kuuluks kohaldamisele VÕS § 88 lg 8, mille kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi) (vt Riigikohtu 4. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p 11). Seega tuleks VÕS § 88 lg 8 kohaldades lugeda täidetuks esmalt viivisenõue ning seejärel põhinõuded. Hageja on käesoleva hagi esitamisel lähtunud kostjale soodsamast lahendusest, mis on dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt hageja õigus ning arvestanud kostja poolt tehtud maksed põhinõuete katteks.
34.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on kostja vastu põhinõue summas 577,47 eurot. Hageja on esitanud hagiavalduse täpsustuses nõude korter nr 8 osas põhivõla summas 557,47 euro väljamõistmiseks. Kostja on põhinõudele vastu vaielnud, kuna hageja ei ole kunagi esitanud korter 8 osas põhinõuet summas 557,47 eurot, vaid üksnes viivisenõude. Lisaks on kostja seisukohal, et isegi kui põhivõlg oleks olemas, oleks hageja väitel alates 22.11.2011 tekkinud nõue aegunud. Vanemuise tn 8 korteriühistu põhikirja punkti 5.6 kohaselt tasuvad ühistu liikmed kütte, vee ja kanalisatsiooni ning muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse. Nende maksete viivitamisel tekkinud kahju (viivised) tasub ühistule ühistu liige või muu isik, kes maksmisega viivitas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus 29.12.2015 korter 8 põhivõlgnevuse summas 3204,14 eurot (I kd, tlk 82). Kostja on esitanud kohtule Vanemuise tn 8 korteriühistu poolt esitatud arved nr 16018 ja 16118, mis on koostatud korteri nr X kohta (I kd, tlk 83-84). Arvest nr 16018, mis on esitatud 08.01.2016 nähtub, et kostja võlgnevus korteriühistu ees seisuga
31.12.2015 on 0 eurot ning viivised summas 2020,81 eurot. Arvest nr 16118, mis on esitatud 08.11.2016 nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees on jätkuvalt 0 eurot ning viivised seisuga 31.10.2016 on 2020,81 eurot.
35.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-11 märkinud, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena ja seetõttu on korteriühistu nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Majandamiskulud korteriühistuseaduse mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi ja seetõttu algab iga üksiku kohustuse aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Kommunaalmaksete tasumise kohustusest tulenev nõue muutub sissenõutavaks korteriühistu poolt esitatud arvel näidatud maksetähtaja möödumisel.
36.Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale põhinõuet summas 557,47 eurot esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
37.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale vastava arve esitanud ning vastava summa maksmist enne hagiavalduse esitamist nõudnud, ei ole võimalik hageja põhinõuet summas 557,47 eurot rahuldada. Seda enam, et kostja on esitanud kohtule hageja poolt esitatud arved (I kd, tlk 83-84), millest nähtub, et seisuga 31.01.2016 ja 31.10.2016 on kostja põhivõlgnevus hageja ees 0 eurot ning pooled on seda aktsepteerinud. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole lubatud teostada õigust seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole. Asjaoludest nähtuvalt on hageja käitunud vastuoluliselt, võttes kostjalt vastu täitmise põhivõlgnevuse osas ja jättes samas kostjale mulje, et hagejal põhivõlgnevusega seotud nõudeid rohkem kostja vastu ei ole. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt põhivõla summas 557,47 euro väljamõistmiseks.
38.Lisaks on hageja esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Korter X osas on hageja viivisenõue 1366,52 eurot ja korter X osas 1463,34 eurot. Kostja on esitanud viivisenõude osas aegumise vastuväite. Hageja on viidanud, et kostja poolt põhivõla tasumisega on kostja nõuet tunnustanud ning aegumine on katkenud.
39.Esmalt analüüsib kohus kas põhinõude tasumisega on kostja tunnustanud oma nõuet ning kas põhinõude tunnustamisega on viivisenõuete osas aegumine katkenud.
40.TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-07 p-s 25 märkinud, et viivisenõue ei saa aeguda varem kui põhikohustuse täitmise nõue. TsÜS § 144 mõtte kohaselt aegub koos põhinõudega ka sellest tulenev viivisenõue. Kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue. Nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest. Kohtuotsuse alusel põhivõla tasumine ei võta kostjatelt aga õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele.
41.TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-44-15 kohaselt tuleb TsÜS § 147 lg 3 teise lause osa "muutub
sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega (Riigikohtu 12. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11). Nii võib see olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (p 12). Seega aeguvad korteriühistu poolt arvete alusel esitatud kommunaalteenuste nõuded kolme aasta jooksul vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3.
42.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-16 p-s 48 märkinud, et kohtud on õigesti leidnud, et aegunud nõude tunnustamisega ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 mõttes katkeda. Kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeda ega uuesti alata, st katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (vt ka nt Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24; 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10). Kuna kostja on märkinud 29.12.2015 maksekorralduses nr 221, et tasutud on Vanemuise 8-X põhivõlg perioodi 01.07.2012-30.11.15 eest täies ulatuses ning pooled on ühel meelel ka selles, et Vanemuise 8-X osas on kostja tasunud põhivõlgnevuse, siis saab asuda seisukohale, et kostja on tunnustanud põhivõlga ning seda ei saa käsitleda aegumise vastuväitest loobumisena viiviste osas. Seega ei võta põhivõla tasumine kostjalt õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud korter X ja korter X põhivõlgnevused 29.12.2015. Seega katkesid põhivõla tasumisega põhivõlgnevuse suhtes aegumistähtajad, mis ei olnud põhivõla tunnustamise ajaks veel möödunud. Kohus on seisukohal, et kõrvalnõuded ja põhinõue on eraldiseisvad nõuded ning kõrvalnõuete aegumist põhinõude tunnustamine ei katkesta. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et võlausaldajal on õigus nõuda erinevates menetlustes nii põhivõlga kui viiviseid ning põhivõla tasumine ei võta kostjalt õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele.
43.Hageja esitatud viivisenõue summas 1366,52 eurot, korter X osas on esitatud alates 08.07.2012 kuni arveni, mis on esitatud 08.12.2015. Kuivõrd hagiavaldus on kohtule esitatud 23.09.2016, siis on korter X osas aegunud kõik hageja viivisenõuded, mis tulenevad 2012. aastal väljastatud arvetest. Seega saab hageja nõuda viivise väljamõistmist arvete osas, mis on esitatud alates 08.01.2013.
44.Järgnevalt arvestab kohus väljamõistetava viivisenõude suuruse lähtuvalt kostja poolt tasutud summadest (I kd tlk 147-153) ja hageja põhimõttest, et esmalt lugeda tasumisega kaetuks põhinõue ning alles seejärel viivisenõue: Arve tasumise arve viivitatud viivis nr arve summa maksetähtaeg tasumine aeg võlg päevi 0,07% 13017 120,98 31.01.2013 45,35 14.01.2013 75,63
Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud korteri X osas kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise võlgnevus summas 1015,35 eurot.
45.Korter nr X osas on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise summas 1463,34 eurot, alates arvest, mis on esitatud 01.11.2011 kuni 8.12.2015 esitatud arveni. Seega on antud korteri osas aegunud viivisenõue, mis tuleb arvetest alates 01.11.2011- 8.12.2012. Järgnevalt arvestab kohus väljamõistetava viivisenõude suuruse lähtuvalt kostja poolt tasutud summadest (I kd, tlk 147-153) ja hageja põhimõttest, et esmalt lugeda tasumisega kaetuks põhinõue ning alles seejärel viivisenõue: arve arve viivitatud viivis Arve nr summa maksetähtaeg tasumine tasumise aeg võlg päevi 0,07% 13018 131,68 31.01.2013 32,34 14.01.2013 99,34
Seega on kohtu hinnangul põhjendatud korteri 8 osas kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise võlgnevus summas 1056,98 eurot.
46.Lisaks viivisenõude aegumise vastuväitele esitas kostja ka vastuväite selles osas, et viivisenõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-14 märkinud, et aegumistähtaja jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu
29.jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 23; 3. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-08, p 16; 15. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09, p 12; 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p
15.Ka see, et hageja ei esitanud kostjale üüriarveid või läks üüritud ruumi valdust üle võtma üheksa kuud pärast üürniku ülesütlemise teate ja võtme saamist, ei ole asjaolu, mis annaks aluse pidada üürinõude esitamist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
47.Kostja on välja toonud, et käesoleval juhul erandlikeks asjaoludeks on: 1) hageja ei eita enam kandekonstruktsioonide korrastamise kohustuse olemasolu. 2) hageja ei ole kostjalt nõudnud hagis toodud arvestusperioodi kohta maksetega tasumisel hilinemise eest viivist.
48.Kohtu hinnangul on asjasse mittepuutuv kostja esimene vastuväide, mis käsitleb kandekonstruktsioone, kuna viivisenõue on esitatud kommunaalteenuste tasumata jätmise kohta. Samuti on põhjendamatu kostja vastuväide, et viivisenõudeid ei ole kostjale esitatud. Esitatud
viivisenõuded nähtuvad nii arvetest nr 16018; 16118 ja 15057 (I kd, tlk 83-85) kui ka korduvalt kostjale saadetud võlgnevuse meeldetuletustes (I kd, tlk 16, 98).
49.Käesoleval juhul on kostja jätnud järjepidevalt ja teadlikult tasumata osa talle korteriühistu poolt esitatud kommunaalteenuste arvest. Kohus on seisukohal, et arvete osaline tasumata jätmine kostja poolt, sealjuures vaidlustamata kostja hinnangul ebaseaduslikke korteriühistu üldkoosoleku otsuseid, on pahatahtlik.
50.Lisaks viivisenõuete vastuväidetele on kostja taotlenud ka viivisenõude vähendamist vastavalt VÕS § 162-le. Kostja hinnangul on hageja poolt nõutavad viivisesummad väga suured ja ebaproportsionaalsed, kostjal puuduvad rahalised vahendid nende maksmiseks. Kostja on kandnud olulises ulatuses kahju seoses korter X vahelae remondiga, järgnenud kohtuasjadega, nüüd lisanduvad uued kohtukulud. Antud juhul palub kostja arvestada tervikuna kohtule teataks tehtud vaidluse tekkepõhjusi, hageja poolt hoolsuskohustuste täitmisest hoidumist, hageja raamatupidamise nõuete mittevastavust ja selles kostja nõude puudumist. Kostja arvates hageja kiusab kostjat ja suhtub kostjasse teiste liikmetega võrreldes erinevalt seetõttu, et kostja soovib hageja finantstegevuses läbipaistvust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-162-12 märkinud, et VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur" ja „mõistlik". Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet. VÕS § 162 lg 1 näitliku loetelu kohaselt tuleb ka viivise vähendamisel arvestada erinevaid asjaolusid. Läbirääkimiste pidamine on üks asjaolu teiste hulgas, mida tuleb viivise vähendamise taotlust lahendades sisuliselt analüüsida. Välistatud ei ole, et sisuliste, mitte pelgalt võla tasumisega venitamise eesmärgil peetud läbirääkimiste pidamine võib anda alust viivist vähendada. Läbirääkimiste pidamine ei anna aga alust viivise arvestust katkestada. Samuti ei anna viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ainuüksi alust asjaolu, et võlgnik on ise nõustunud äärmiselt suure viivisemääraga laenulepingu sõlmimisega, ka juhul, kui viivisemäär ei ole suurem põhivõlast, kuid on objektiivselt äärmiselt suur summa.
51.Kohtule ei nähtu, et kostja oleks hagejaga viivise tasumise osas läbirääkimisi pidanud. Kostja on jätnud tõendamata, milline on tema majanduslik olukord. Väide, et kostjal on kehv majanduslik olukord ei ole ka eluliselt usutav, kuna kostja omab kahte vaidlusalust korterit Tartu kesklinnas. Vahelae remondi osas kordab kohus, et tegemist on eraldi vaidlusega, mis ei oma puutumust kommunaalteenuste võlgnevusega. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on teadlikult tasunud kogu aeg vaid osa esitatud arvest ning kostja pidi seega aru saama, et ülejäänud osas võib tekkida viivise võlgnevus, ei ole põhjendatud kostjalt väljamõistetavat viivist vähendada.
52.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise võlgnevus summas 2072,33 eurot (võlgnevus korter nr X eest summas 1015,35 eurot ja korter nr X eest summas 1056,98 eurot).
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
53.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 163 lg12
st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi pooles ulatuses.
54.TsMS § 163 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.