Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gaida Kivinurm ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. mai 2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-19571
Kohtuasi
AJ hagi Korteriühistu Raua 39 vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. detsembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AJ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5345 eurot 69 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) AJ (isikukood XXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina Reva
Kohtuistungi toimumise aeg
4. aprill 2017
Istungil osalenud isikud
Hageja AJ ja tema lepinguline esindaja Irina Reva
Kostja (vastustaja) Korteriühistu Raua 39 (registrikood 80131271; asukoht Raua 39 / Fr. R. Kreutzwaldi 6, Tallinn) lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ja vandeadvokaat Eeva Mägi
Kostja Korteriühistu Raua 39 lepinguline esindaja Maria Mägi-Rohtmets
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-19571 osas, milles maakohus jättis hagi kahju hüvitamiseks 3738 euro 49 sendi osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ka selles osas ja määrata uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.1.Lõpetada hagist osalise loobumise tõttu menetlus osas, milles AJ palus mõista Korteriühistult Raua 39 välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ja kahjuhüvitise 243 eurot kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.
2.2.Rahuldada AJ hagi osaliselt.
2.3.Mõista Korteriühistult Raua 39 AJ kasuks välja kahjuhüvitis 5426 eurot 29 senti.
2.4.Jätta AJ 24. novembri 2016. a taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.
2.5.Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 67% Korteriühistu Raua 39 kanda ja 33% AJ kanda.
3.Rahuldada AJ apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Korteriühistu Raua 39 kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AJ (hageja) esitas 30. detsembril 2015 Harju Maakohtule Korteriühistu Raua 39 (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise ja viivise. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista hageja korteri taastamistööde maksumuse 5033 eurot 49 senti, 2000 eurot korteri kasutamise võimatuse eest ning 243 eurot õigusabikulude eest, kokku 7276 eurot 49 senti, samuti viivise 585 eurot 76 senti. Hageja on Tallinnas Raua tn 39 korteri nr 11 omanik. Korteriühistu otsustas elamu renoveerida ja töid alustati 2013. aasta aprillis ning tööd pidid lõppema 1. juulil 2013. Renoveerimistööde käigus võeti maha hageja korteri kohal olev katus koos korteri laega, samuti korteri välisseinad, mille tõttu hävines suurem osa hageja korteri siseviimistlusest ning korter muutus elamiskõlbmatuks. Poolte kokkuleppel pidi hageja tegema korteris
2-15-19571 taastusremondi ning remondi maksumuse pidi hüvitama kostja. Hageja korteri sisemiste remonttööde maksumus 5033 eurot 49 senti on tuvastatud kostja tellitud ekspertarvamusega. Katuse renoveerimistööde käigus tekkis hageja korteris sadevee läbijooks, mille käigus sai hageja korter kahjustusi. Nimetatud kahjujuhtumi eest sai hageja tööde tegijalt 2243 eurot hüvitist. Kuna renoveerimistööd ja sellele järgnevad sisetööd pidid lõppema 1. juulil 2013, siis kavatses hageja anda sellest kuupäevast alates korteri üürile. Kostja ei lõpetanud renoveerimistöid õigel ajal ja korter sai elamiskõlblikuks alles jaanuariks 2014. Hageja sai kostjalt 2013. aastal aprillist kuni juunini kompensatsiooni üürnike asenduskorteri eest 500 eurot kuus ehk kokku 1500 eurot, kuid ülejäänud aja eest ei ole kostja hagejale hüvitist maksnud. Katuse renoveerimistööde tõttu võeti hagejalt kui korteriomanikult võimalus kasutada tema omandis olevat korterit. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kahju hüvitamise nõue põhjendatud, sest hagejale on kahjujuhtumite eest tasutud. Hageja korteris oli kahjujuhtum sügisel 2011. aastal ja kindlustusselts hüvitas hagejale kahju 9000 euro ulatuses. Mais 2013 toimus katuse renoveerimistööde ajal hageja korteris sadevee läbijooks ning ehitaja tasus 1. septembri 2013. a kokkuleppe alusel hagejale selle eest hüvitist 2243 eurot, sh kinnitas hageja, et tal ei ole rohkem nõudmisi kostja vastu. Lisaks on hageja nõue aegunud. Kui hagejal peaks olema kostja vastu siiski nõue, siis ei ole hageja väidetud kahju ja katuse remonditööd omavahel põhjuslikus seoses, sest hagejale oli kahju tekkinud enne katuse remonditööde alustamist. Hageja saamata jäänud tulu hüvitamise nõue on alusetu. Üürilepingu sõlmimise ajal (1. mail 2013) oli hagejale teada, et üürilepinguga võetud kohustusi ei ole võimalik täita. Mõistlik isik pidi korterit üle vaadates aru saama, et kahe kuuga ei ole võimalik korterit viia sellisesse seisukorda, nagu oli lepingus märgitud. Hageja ei ole kostjat teavitanud soovist korter alates
1.juulist 2013 välja üürida. Praegusel juhul ei vasta saamata jäänud tulu hüvitamine normi kaitse eesmärgile. Hageja on ise osaliselt süüdi, et tekkisid läbijooksud, sest 2003. aastal hääletas hageja ainsana selle vastu, et katusekorterid välja ehitada, teades, et tema enda korter võib saada selle tagajärjel kahjustatud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 12. detsembri 2016. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1687 eurot 80 senti, lõpetas menetluse tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ja kahjuhüvitise 243 euro väljamõistmise osas, jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2254 eurot ja seadusjärgse viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Maakohus tugines otsust tehes korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-le 1, korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-le 3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-le 1, § 127 lg-tele 1 ja 2, §-le 128 ja § 103 lg-le 2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt luges maakohus tuvastatuks järgmised asjaolud:
2-15-19571 -
hageja on korteriomandi Raua tn 39/ Fr. R. Kreutzwaldi 6-11 omanik; nimetatud elamus on moodustatud korteriühistu; ajavahemikul aprillist kuni 1. juulini 2013 pidid toimuma Raua 39 maja renoveerimistööd, kuid need lõppesid sügisel 2013; maja renoveerimistööde käigus sai hageja korter kahjustada.
Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja vastutab maja renoveerimistööde käigus hageja korteriomandile tekkinud kahju hüvitamise eest ning kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale saamata jäänud üüritulu. Kuna hageja nõue ei tulene 2010 kuni 2011. aastal toimunud sadevete läbijooksust, jättis maakohus selles osas esitatud väited, esitatud dokumendid ja kostja aegumise vastuväite tähelepanuta. Ajavahemikul aprillist kuni oktoobrini 2013 toimusid Raua 39/ Fr. R. Kreutzwaldi 6 asuva maja renoveerimistööd, mille käigus võeti maha hageja korteri peal olev katus ja korteri välisseinad ning korter ühendati lahti üldisest küttesüsteemist. 17. aprillil ja 3. juulil 2013 on koostatud kostja tellimusel ekspertarvamused nimetatud elamu katuse läbijooksust tingitud defektide likvideerimise maksumuse kohta. 3. juuli 2013 ekspertarvamuse eesmärgiks oli tuvastada korteriomandi taastamistööde maksumus, mida tõendab elektronkirjavahetus. Vaidlus puudus selles, et maja renoveerimistööde ajal sai hagejale kuuluv korteriomand kahjustada. Seoses ehitustööde ajal toimunud läbijooksudega sõlmisid OÜ Raintar TP, hageja, kostja ja omanikujärelevalve teostaja 1. septembril 2013 kahju hüvitamise kokkulepe, mille alusel hüvitas OÜ Raintar TP hagejale 2243 eurot ning hageja kinnitas, et tal ei ole täiendavaid nõudmisi OÜ-le Raintar TP, kostjale või kindlustusseltsidele selle kahjujuhtumiga seoses. Hageja tugines nõude esitamisel 3. juuli 2013 eksperthinnangule. 1. septembril 2013 sõlmis hageja töövõtulepingu nr HB2013-11 korteri remontimiseks maksumusega 15 652 eurot 56 senti ning tasus lepingu alusel töövõtjale 3000 eurot. Kostja leidis, et 1. septembri 2013 kokkuleppega on välistatud nõude esitamine kostja vastu. Lepingu tõlgendamiseks ei ole praegusel juhul võimalik tuvastada lepingupoolte ühist tegelikku tahet ning lähtuda tuleb sellest, kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki. Arvestades kokkuleppe sõlmimise aega, siis annab kokkulepe tekst lünkadeta edasi selle sisu, milleks on kokku leppida renoveerimistööde käigus kahjustada saanud hageja korteri remonditööde maksumuses. Sellele viitab asjaolu, et kokkulepe sisaldab sõnu „seoses läbijooksudega ehituse käigus on korter 11 saanud kannatada“. Selliselt mõistis seda ka kostja. Ei ole loogiline, et pooled leppisid kokku läbijooksudega tekitatud kahju suuruse ning jätsid võimaluse, et pärast tuleb hüvitada veel täiendavate remonditööde eest. Kui võrrelda hinnapakkumist nr P1391 ja nr P1395-3, siis osaliselt nendes positsioonid kattuvad. Poolte tahe oli sõlmida kahju hüvitamise kokkulepe, mis hõlmab hageja korteriomandi remonditöid, mis on tekkinud seoses läbijooksudega ehituse käigus. Kokkulepe sõlmiti eksperthinnangu nr M0713, eksperthinnangu nr N0513 ja hinnapakkumise nr P1391 alusel. Enne kokkuleppe sõlmist pidasid pooled läbirääkimisi, millest nähtub, et arvestati kõikide vajalike korteri taastamistöödega. Juhul, kui hagejal oleks olnud enne 1. septembrit 2013 täiendavaid kulutusi, siis ei oleks hageja kokkulepet sõlminud. Hinnapakkumine nr P1395-3
2-15-19571 on koostatud enne kokkuleppe sõlmimist. Seega oli hagejale teada nimetatud pakkumise summa, kuid ta leppis kokku hüvitises 2243 eurot. Seega on pärast 1. septembrit 2013 kostja vastu esitatud nõue remonditööde eest hüvitisena 3345 euro 69 sendi saamiseks põhjendamatu. Hageja nõudis kostjalt lisatööde maksumuse 1687 euro 80 sendi hüvitamist, mis tuleneb sellest, et kostja nõudmisel tuli korteri lae peale paigaldada topelt tuletõkke kipsplaat, mis ei olnud seotud taastamistöödega. Hageja väitis, et pooled leppisid kokku, et lisatöö teeb hageja ning kostja hüvitab selle täies ulatuses. Kostja vaidles sellise kokkuleppe sõlmimisele vastu. Asjaolu, et tegemist oli kostja tellimusel tehtud lisatööga, on tõendatud 16. ja 7. augusti 2013 elektronkirjadega. Aleksandr Larentjev märkis 7. augusti kirja p-s 7, et seoses kostja tellitavate lisatöödega finantseeritakse lisatööd 100% ulatuses. Arvestades poolte läbirääkimisi, siis ei hõlma 1. septembri 2013 kompromiss topelt tuletõkke kipsplaadi paigaldamist. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista 1687 eurot 80 senti. Vaidlus puudus selles, et hageja ise vaidlusaluses korteris ei ela ning korter oli välja üüritud ning osaliselt hüvitas kostja saamata jäänud üüritulu kohtuväliselt hagejale. Eeltoodud asjaolu ei anna õiguslikku alust hageja 2000 euro nõude rahuldamiseks. Nõue ei ole põhjendatud ja tuleb arvestada KOS § 11 lg 1 p 3 normi kaitse-eesmärgiga, milleks ei ole saamata jäänud tulu hüvitamine. Vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja teo ja hageja kahju vahel, ei pruugi kostja kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes vastutada juhul, kui sätte eesmärgiks ei ole sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu hagejal esines. VÕS § 132 piirab hüvitusnõudeid asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral. TsMS § 163 lg 2 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda, kuna kostja pakkus kohtuväliselt hagejale hüvitisena 2681 eurot. Arvestades asja olemust on põhjendatud kostjale osutatud õigusabi tunnihind 115 eurot. Kostja palus õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga. Lepinguliste esindajate vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ei ole kulu, mis on seotud 5. mail 2016 esitatud taotlusega, kuivõrd kostja loobus 13. juunil 2016 toimunud eelistungil käekirjaekspertiisi taotlusest. Samuti ei olnud vajalik kostja lepinguliste esindajate istungiks ettevalmistamise ajakulu täies ulatuses. Kokku on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 2254 eurot (16 t 20 min x 115 eurot/tund + käibemaks 20 %). Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus hagi rahuldamiseks kogu ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei andnud maakohus objektiivset hinnangut menetluses kogutud tõenditele ning jättis tähelepanuta hageja selgitused. Maakohus ei vaadanud, hinnanud ega arutanud pooltega kohtuistungil tõendina esitatud 1. septembri 2013 kokkulepet, mistõttu tõlgendas kahjude hüvitamise kokkulepet valesti. Maakohus analüüsis ainult kostja poolt esitatud kokkuleppe varianti ning jättis tähelepanuta ning hindamata hageja esitatud kahjude hüvitamise kokkuleppe, kus puuduvad kostja ja omanikujärelevalve teostaja allkirjad.
2-15-19571 OÜ Raintar TP ja hageja esindaja vahel sõlmitud kokkulepe oli esitatud kostjale vaid teadmiseks, et hageja ei hakka kostjalt täiendavalt nõudma kahju hüvitamist, mis oli seotud mais 2013 toimunud kahjujuhtumiga. Nimetatud kokkulepe on vormistatud nii, et dokument eeldab ja vajab ainult OÜ Raintar TP ning hageja allkirja. Vastavalt kokkuleppele lisatud eksperthinnangule M0713 oli ekspertiisi eesmärgiks välja selgitada elamu mansardkorruse korteri nr 11 katuse läbijooksust tingitud võimalike kahjustuste ulatus ja määrata kindlaks parkett- ja linoleumkatte seisukord. Eksperthinnangu N0513 järgi oli juhtumi põhjuseks mitmete asjaolude kokkulangemine. Proffiabi OÜ hinnapakkumisest nr P1391 tuleneb, et tegemist on ainult köögi ja ühe elutoa põranda taastamisega. Eelnimetatust tulenevalt leppisid hageja ja OÜ Raintar TP omavahel kokku hüvituse suuruses 2243 eurot, mis on seotud köögi ja ühe elutoa põranda taastamisega, mitte terve hageja korteri taastusremonditööde maksumusega. Kostja ei ole eelnimetatud kokkuleppe pooleks ja sellest tulenevalt kostja allkiri 1. septembri 2013 kokkuleppel tuleb jätta arvestamata. Maakohus jättis hindamata ja arvestamata korteri nr 11 plaanid, kus on märgitud hageja korteriomandi reaalosa puudutavad kaasomandi renoveerimistööd ning hageja korteriomandi kahjustatud osa, mis on seotud köögis lae vajumise juhtumiga, mille kohta oli sõlmitud
1.septembri 2013 kokkuleppe. Eelnimetatust tulenevalt on hageja nõue remonditööde eest hüvitisena 3345 euro 69 sendi saamiseks põhjendatud. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 132 ja jättis põhjendamatult kostjalt hageja kasuks VÕS § 132 lg 4 alusel välja mõistmata 2000 eurot selle eest, et hageja kaotas võimalus saada üüri. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt väidab hageja apellatsioonkaebuses esmakordset, et 1. septembri 2013 kokkulepe on sõlmitud üksnes hageja ja OÜ Raintar TP vahel. Maakohtus taolist seisukohta hageja ei esitanud ning kostja esitatud tõendile vastu ei vaielnud. Maakohus hindas kõiki tõendeid kohtuistungil ning hagejale anti võimalus esitada selgitusi iga tõendi kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada. Sellest tulenevalt tuleb muuta asjas ka hüvitatavate menetluskulude jaotust.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja taastusremondi hüvitise 1687 eurot 80 senti, lõpetas menetluse tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ja kohtumenetluse eel kantud õigusabikulude hüvitise (243 euro) nõude osas ning jättis rahuldamata hageja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, milles maakohus jättis hagi 5345 euro 69 sendi osas
2-15-19571 rahuldamata, jaotas menetluskulud ja sellest tulenevalt määras kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse.
8.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale korteriomanike kaasomandis oleva katuse renoveerimisega hageja korteriomandi reaalosaks olevatele ruumidele tekitatud kahju (korteri taastamiseks vajalikud kulud) suuremas ulatuses, kui maakohus hagi rahuldas, ning kas katuse renoveerimistöödega viivitamise tõttu peab kostja hüvitama hagejale ka saamata jäänud üüritulu.
9.Esmalt käsitleb kolleegium hageja nõude kvalifitseerimisega seotud küsimusi (I), seejärel hagejale korteriomandi reaalosaks olevatele ruumidele katuse remonditööde käigus põhjustatud kahjustuste hüvitamist (II) ja saamata jäänud üüri hüvitamist (III) ning viimaks menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suuruse määramisega seonduvat (IV). I
10.Pooled ei vaidle asjas selle üle, et hagejale kuuluva korteriomandi reaalosaks on elamu mansardkorrusel asuv korter nr 11, mis piirneb osaliselt katusega. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et korteriomanikud otsustasid renoveerida elamu katuse, mis on korteriomanike kaasomandis, ja et katuse renoveerimist korraldas kostja (korteriühistu). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kõigi kaasomanike huvides tehtud katuse renoveerimistööde käigus sai kahjustada hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa ning et renoveerimistööd lõppesid ettenähtust hiljem. Neil asjaoludel asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja nõude saab kvalifitseerida kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 tähenduses. Seejuures võib hageja mh nõuda korteriühistult ka korteriomanike ühisuse tekitatud kahju hüvitamist olukorras, kus korteriühistu esindab kõigi korteriomanike ühiseid huve ehitise mõtteliste osade ühisest majandamisest tulenevate nõuete esitamisel. Riigikohus on asunud seisukohale, et olenemata korteriühistu olemasolust tuleneb korteriomanike ühisusest eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23 ja 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11, p 13). Samuti on Riigikohus leidnud, et korteriühistul on KÜS § 2 lg 1 järgi õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 25). Sellest järeldab kolleegium, et ka korteriomanikul on KÜS § 2 lg 1 ja KOS § 8 lg 11 järgi õigus korteriomandite eseme osaks oleva ehitise mõtteliste osade ühisest majandamisest tulenevaid nõudeid korteriomanike ühisuse vastu esitada ka korteriühistu vastu. Kostja ei ole ka sellele menetluses vastu vaielnud.
11.KOS § 11 lg 1 p 3 järgi on korteriomanik kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks ning seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Analoogselt on ka KOS § 15 lg 6 p 6 ja lg 7 järgi korteriomanik, kes nõuab teiselt korteriomanikult mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist, kohustatud hüvitama seeläbi tekkinud kahju. Arvestades asjaolu, et praeguses asjas on hageja täitnud oma KOS § 11 lg 1 p-st 3 tuleneva kohustuse ja võimaldanud kõigi korteriomanike huvides elamu katuse remonditööde tegemiseks kasutada oma korteriomandi reaalosa ning katuse remonditööde käigus on
2-15-19571 paratamatult saanud hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa kahjustusi, tuleb korteriomanikel, kelle ühiseid huve esindab praegusel juhul korteriühistu, hüvitada hagejale KOS § 11 lg 1 p 3 teise lause järgi VÕS § 115 alusel kahju, arvestades mh VÕS §-des 127 jj sätestatut, nagu leidis õigesti ka maakohus. II
12.Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et praeguses asjas on hagejale lisaks kostjalt tuletõkke kipsplaatide paigaldamise eest välja mõistetud 1687 eurole 80 sendile, mille üle pooled apellatsiooniastmes enam ei vaidle, kogu kahju hüvitatud 1. septembri 2013. a kokkuleppe alusel, nagu väitis menetluses kostja. Maakohus jõudis sellisele järeldusele tõendeid ekslikult hinnates. Ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada.
13.Kostja on oma vastuväite tõendamiseks esitanud kohtule OÜ Raintar TP (elamu katuse remonditööde tegija) ja hageja vahel 1. septembril 2013 sõlmitud kahjude hüvitamise kokkuleppe, millele on alla kirjutanud ka KÜ Raua 39 esindaja ning katuse remonditööde üle järelevalvet teostanud isik (I kd, tl 173). Kokkuleppe kohaselt on selle aluseks võetud 15. juuli 2013. a eksperthinnang M0713 ja 28. mai 2013. a eksperthinnang N0513, kus on fikseeritud sündmus, mille käigus sai korter nr 11 ehituse käigus seoses läbijooksudega kannatada, samuti Proffiabi OÜ 29. juuli 2013. a pakkumine P1391 (I kd, tl 179), kus on kirjeldatud kõik kahjujuhtumi hüvitamiseks vajalikud tööd (tööde maksumus 4657 eurot 93 senti). Kokkuleppe aluseks võetud 15. juuli 2013. a eksperthinnangust M0713 (I kd, tl 174–175) nähtub, et läbijooksu tagajärjel on tugevalt kahjustatud suurema elutoa ja köögi põrand. 28. mai 2013. a eksperthinnangust N0513 (I kd, tl 176–178) nähtub, et katuse läbijooksust ja koormuste ümber jaotamisest on vahelagi läbi lõtkunud ja võib põhjustada läbivarisemise. Proffiabi OÜ 29. juuli 2013. a pakkumine P1391 (I kd, tl 179) on tehtud 48 m2 suuruse põranda remondi kohta, mis vastab hageja esitatud plaanil (II kd, tl 22) köögi (ruum nr 6) ja selle kõrval asuva elutoa (ruum nr 5) ligikaudsele pindalale. Seega on 1. septembri 2013. a kokkulepe sõlmitud selgelt hagejale kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi ruumides nr 5 ja 6 vee läbijooksu tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks, mitte aga kogu taastusremondi hüvitamiseks, nagu leidis ekslikult maakohus. Vahelae betoneerimistööd on aga kostja tellinud otse Proffiabi OÜ-lt ning kohustunud tasuma viimasele nende tööde eest 1380 eurot (I kd, tl 107 ja 109–110).
14.Seejuures ei nõustu kolleegium maakohtuga ka selles, et selline kokkulepe sõlmiti ammendavalt kahjude hüvitamiseks, kuna sellele eelnesid poolte läbirääkimised. Iseenesest nähtub maakohtu viidatud tõenditest (II kd, tl 33–39), et pooled arutasid augustis 2013 hagejale kahju hüvitamist ja see, et korteriühistu on teinud hagejale ettepaneku hüvitise suuruse kohta, kuid hageja ei ole sellega nõustunud. Mh on korteriühistu esindaja saatnud hagejale 7. augustil 2013 e-kirja (II kd, tl 36–37), milles on vaidluste vältimiseks teinud kokkuvõtte senistest kokkulepetest, sh märkinud p-s 1, et kahjude rahalise maksumuse kindlaksmääramise peamiseks dokumendiks on KÜ tellitud ekspertiis, millest võetakse teatud kulud maha (p-d 3, 5, 6 ja 8), ning p 6 järgi teevad korteriomanik ja KÜ endast kõik, et saada Raintar TP kindlustuselt kompensatsiooni läbijooksude eest remondi ajal ning kui õnnestub hüvitis saada, siis võetakse vastavad read ka ekspertiisist maha. Seega on korteriühistu esindaja ise kinnitanud, et OÜ Raintar TP makstav hüvitis katab vaid osa kogu hagejale makstavast hüvitisest. Asjaolu, et pooled ei saavutanud 1. septembri 2013. a kokkuleppega kogu kahju hüvitamise osas kokkulepet, kinnitavad ka kostja juhatuse koosoleku protokollid, millest nähtub, et 27. augusti 2013. a koosolekul nenditi, et poolte arusaamades taastusmaksumusest on tõsised erinevused (II kd, tl 38) ning 24. septembri 2013. a koosolekul
2-15-19571 võeti hagejaga telefoni teel ühendust, mis lõppes sellega, et hageja teatas, et jätkab arutelu kohtus, mispeale otsustas kostja kaasata probleemi lahendamisse juristi (II kd, tl 41). Kuna kostja juhatus arutas hagejale makstava hüvitise suurust ka pärast 1. septembri 2013. a kokkuleppe sõlmimist, on selge, et ka kostja ise ei pidanud selle kokkuleppe alusel hagejale kogu kahju hüvitatuks.
15.Lisaks märgib kolleegium, et kuigi 1. septembri 2013. a kokkuleppele kirjutas alla ka kostja esindaja, on kokkulepe sõlmitud siiski selle kohta, et OÜ Raintar TP hüvitab hagejale sellest kahjujuhtumist tulenevalt 2243 eurot ning hageja esindaja on kinnitanud, et tal ei ole selle kahjujuhtumiga seoses täiendavaid nõudmisi OÜ Raintar TP, KÜ Raua 39 ega kindlustusseltside vastu. Eeltoodu haakub ka kostja esindaja 7. augusti 2013. a e-kirja p-s 6 märgituga ning neid koosmõjus hinnates järeldub, et OÜ Raintar TP on kohustatud hüvitama hagejale 1. septembri 2013. a kokkuleppe alusel põrandatööd, mida hageja ei saa enam kostjalt varem koostatud eksperdi arvamuse alusel nõuda, st nende tööde hüvitis tuleb kostja makstavast hüvitisest maha arvata.
16.Hageja nõuab kostjalt korteriomandi reaalosa kahjustamise eest hüvitist tuginedes kostja tellimuse alusel 17. aprillil 2013 ja 3. juulil 2013 koostatud eksperdi arvamustele ja nende lisadele. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb hageja nõue jätta rahuldamata esmalt seetõttu, et see on aegunud. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg ei olnud hagi esitamise ajal 30. detsembril 2015 aegunud, sest elamu katuse renoveerimistöid tehti 2013. a suvel ja need lõpetati oktoobris 2013.
17.Edasi vaidleb kostja hagile vastu seetõttu, et hagejale on kahju juba 2011. aastal Seesam Insurance AS-i makstud kindlustushüvitisega ja OÜ-lt Raintar TP 1. septembri 2013. a kokkuleppe alusel makstud hüvitisega täielikult hüvitatud, mistõttu nõuab hageja kostja väitel kolmandat korda sama kahju hüvitamist kostjalt. Kolleegiumi arvates on kostja vastuväide põhjendatud üksnes osaliselt.
18.17. aprilli 2013. a eksperdi arvamus (I kd, tl 11–18 koos lisadega) on koostatud kostja tellimusel, hindamaks korteris 11 katuseläbijooksust tingitud defektide kõrvaldamise maksumuse korteriomanikule langevat osa suurust. Selleks on ekspert teinud 3. aprillil 2013 korteri ülevaatuse. Arvamuse p 2.3 kohaselt toimub ülevaatuse ajal katuse ja välisseinte renoveerimine, kuid korteri 11 kohal ei ole katusetöid alustatud. Selgunud on aga see, et asendada tuleb puidust välissein ruumide 5 ja 6 osas ning jätkamist vajavad osad laetalad. Arvamuse p 2.4 kohaselt on katuse pikaajalisest läbijooksust riknenud ruumide 5 ja 6 laed ja põrandad. Arvamuse p 3.3 ja Lisa 2 kohaselt on katuse läbijooksust tingitud puuduste kõrvaldamise ligikaudne maksumus 4822 eurot, millest korteriomaniku poolt tasutav osa on remondieelset kulumit arvestades 1481 eurot (31%).
19.3. juuli 2013. a eksperdi arvamus (I kd, tl 102–106) on aga koostatud kostja tellimusel selleks, et täpsustada sisemiste remonditööde maksumust pärast katuse remondi lõpetamist. Selleks tegi ekspert 10. juunil 2013 korterite 11, 12 ja 13 ülevaatuse. Arvamuse p 1.5 kohaselt on pärast 3. aprillil 2013 tehtud ülevaatust lisandunud järgmised tööd: - ruumis 2 on laes augud, mis tekkisid laetalade toestamisel; - ruumis 3 on asendatud puidust väliseis ja laes on augud; - ruumis 4 on laes avad talade toestamisest, välisseinas 25 cm laiuselt kipsplaat ja krohv;
2-15-19571 ruumis 5 on plaatlagi maha võetud; ruumide 5 ja 6 vahesein on ca 2,5 cm (ilmselt mõeldud tegelikult 25 cm) laiuselt lammutatud ja uks on maha võetud; - ruumis 6 on r/b lagi üles toestatud ning lammutatud plaatlagi koos alusega. Korteri olukorra kohta on ka kostja esitanud korteri ülevaatamise päeval tehtud fotod (I kd, tl 115–118 pöördel), millelt nähtub samuti, et korteri lagi on osaliselt renoveerimistööde tegemiseks ja katuse ajutiseks toestamiseks avatud ning välisseinad osaliselt asendatud ja üks vahesein osaliselt eemaldatud ning uks eemaldatud. -
20.Arvamuse kolmanda lisana on arvamuse lõpus nimetatud Korter 39-11 tööde orienteeruv maksumus. Kuigi koos arvamusega ei ole kohtule esitatud arvamuse Lisa 3, on hageja lisanud selle 17. aprilli 2013. a eksperdiarvamusele, kuna see asendas viimati nimetatud eksperdiarvamuse Lisa 2 (I kd, tl 17–18). Lisa 3 kohaselt on hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa ruumide nr 2, 3, 4, 5 ja 6 remonditööde maksumus kokku 7172 eurot, millest korteriomaniku poolt tasutav osa on remondieelset kulumit arvestades 2219 eurot (31%). Siiski ei nõua hageja kostjalt kõigi Lisas 3 nimetatud tööde hüvitamist. Hageja on esitanud kohtule nõude suuruse kujunemise kohta arvutuskäigu (I kd, tl 28), mille kohaselt ei nõua ta kostjalt Lisa 3 p-des 1, 2, 5, 6, 8, 16 ja 17 nimetatud tööde eest hüvitist, sh OÜ Raintar TP hüvitatud tööd. Seega soovib hageja saada hüvitist järgmiste tööde eest: 1) linoleumkatte lammutamine (6) 15,1 m2 2) puitlaastplaatidest aluse lammutamine 15,1 m2 3) puitpõrand 15,1 m2 4) välisseinte katmine 2x kipsplaadiga karkassil (5,6) 17,3 m2 5) seinte värvimine koos pahteldamisega (2,5,6) 79,1 m2 6) lae katmine kipsplaatidega (2,3,4) 41,1 m2 7) lae pahteldamine ja värvimine (2) 41,1 m2 8) plaatidest lae lakkimine (5,6) 48,5 m2 9) parkettpõranda lakkimine (2,5) 47,7 m2 10) soojustus välisseintele 100mm 17,3 m2 11) karkass-sein (kipsplaadid karkassil) 9,3 m2 12) uks vaheseina 1 tk 13) lae viimistlus 48,5 m2
30 eurot + km 45 eurot + km 453 eurot + km 363 eurot + km 554 eurot + km 904 eurot + km 288 eurot + km 242 eurot + km 238 eurot + km 156 eurot + km 279 eurot + km 120 eurot + km 339,5 eurot + km
Kolleegiumi hinnangul on osa loetletud töid hagejale juba hüvitatud. 1. septembri 2013. a kokkuleppe alusel on hagejale hüvitatud ruumides 5 ja 6 tehtavad põrandatööd (vt otsuse p 13). Seetõttu ei pea kostja hüvitama hagejale ülal p-des 1–3 nimetatud ruumi nr 6 põrandatööde maksumust (528 eurot + km) ning p-s 9 nimetatud ruumi nr 5 põrandatööde maksumust (ca 33 m2 eest 165 eurot + km). Samuti tuleb arvestada, et maakohus on mõistnud kostjalt välja 1687 eurot 80 senti hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa lakke topelt tuletõkke kipsplaadi paigaldamise kulude hüvitamiseks. Hageja esitatud plaanide kohaselt said katuse renoveerimistööde käigus osaliselt kahjustada talle kuuluva korteriomandi reaalosa ruumid nr 2–6 (II kd, tl 21) ja topelt kipsplaadid paigaldati ruumide 2–6 lakke (II kd, tl 23). Seega on korteri lae kahjustused maakohtu otsusega hagejale kipsplaatide paigaldamistööde osas hüvitatud ning hagejal ei ole õigust nõuda ülal p-s 6 nimetatud lae kipsplaatidega katmise maksumuse hüvitamist (904 eurot + km). Hagejale on aga hüvitamata lae viimistlemise kulud, s.o ülal p-des 7, 8 ja 13 nimetatud kulud. Kuna arvestades p-des 6 ja 7 toodud lae pindala on sellel real ilmselt peetud silmas ruumide 2–4 lagede viimistlust ning p-s 8 nimetatud ruumide 5 ja 6 laeplaatide lakkimine on kipsplaatide paigaldamise tõttu ära
2-15-19571 langenud ja hageja on nõudearvestuses nõudnud täiendavalt sama suure pindalaga lae viimistlustööde hüvitamist (p 13), ei ole põhjendatud jätta kostja kanda p-s 8 nimetatud lae lakkimise kulu 242 eurot + km. Muus osas, sh seinu ja ust puudutavas osas ei ole hagejale kulusid hüvitatud ja hageja nõue on põhjendatud. Arvestades eeltoodut on hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa puudutavate kahjustuste kõrvaldamise maksumus Lisa 3 ja hageja esitatud nõude suuruse arvutuse järgi kokku koos käibemaksuga 2519 eurot 4 senti, millest peaks eksperdi arvamuses toodud remondieelse kulumi tõttu jääma hageja enda kanda 31%, s.o 781 eurot 1 sent ning kostjal tuleb hageja korteriomandi reaalosale katuse renoveerimistööde käigus põhjustatud kahjustuste hüvitamiseks maksta hagejale lisaks maakohtus väljamõistetud 1687 eurole 80 sendile veel 1738 eurot 49 senti. Proffiabi OÜ 15. augusti 2013. a hinnapakkumise P1395-3 (I kd, tl 26–27) kohaselt on hagejale kuuluva korteriomandi täieliku taastamise maksumus oluliselt suurem kui eksperdi arvamuses toodu ning kokku on see 15 652 eurot 56 senti.
21.Kostja väited selle kohta, et kostja ei pea hagejale kahju hüvitama, sest kahju oli tekkinud juba enne katuse renoveerimistööde tegemist ega ole põhjuslikus seoses katuse renoveerimistööde tegemisega, ei ole vähemalt 1738 euro 49 sendi osas põhjendatud, sest nimetatud tööd olid vajalikud just seetõttu, et katuse renoveerimise käigus said kahjustada hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa ruumide laed ja seinad.
22.Seega on asjas tõendatud, et korteriomanike kaasomandi eseme hulka kuuluva elamu katuse remonditööde käigus said hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa laed ja seinad kahjustusi, mistõttu tuleb hagejale VÕS § 132 lg 3 järgi hüvitada korteri lagede ja seinte parandamise kuludena täiendavalt 1738 eurot 49 senti. III
23.Lisaks remonditööde maksumuse hüvitamisele soovib hageja, et kostja hüvitaks talle 2000 eurot, kuna hagejalt oli remonditööde tegemise ajal võetud neljaks kuuks seadusest tulenev võimalus korteriomandit vallata ja kasutada ning saada üüri. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei kasutanud talle kuuluvat korteriomandit enda eluruumina ning oli andnud selle üürile. Kostja juhatuse 16. märtsi 2013. a koosoleku protokolli p-st 5 nähtub, et hageja pidi ehitustööde ajaks alates 1. aprillist 2013 korteri vabastama ja üürnikele tuli leida asenduskorter (II kd, tl 44). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja hüvitas hagejale 500 eurot kuus kolme kuu (aprill, mai ja juuni) eest. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et katuse renoveerimistööd lõppesid sügisel 2013 ning pärast seda sai hageja asuda korteriomandi reaalosa siseviimistlust taastama, kuigi kostja esindaja 1. märtsi 2013. a e-kirja kohaselt pidid ehitustööd hagejale kuuluvas korteriomandis toimuma 19. märtsist 14. maini ja tööd seintega lõppema 16. aprillil, misjärel saanuks alustada sisetöödega (II kd, tl 10). Hageja väitel sai ta korteriomandit kasutada alles alates 2014. aasta jaanuarist, kuid ta ei nõua kostjalt kõigi kuude eest hüvitist.
24.Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata, kuna asus seisukohale, et KOS § 11 lg 1 p 3 eesmärgiks ei ole korteriomanikule saamata jäänud tulu hüvitamine VÕS § 127 lg 2 tähenduses, kuna sellise kahju hüvitamist ei näe VÕS § 132 ette. Kolleegium maakohtuga ei nõustu.
2-15-19571
Iseenesest on õige maakohtu käsitus, et asja kahjustamise korral ei hüvitata kahju kannatanud isikule üldjuhul VÕS § 127 lg 2 järgi koosmõjus VÕS § 132 lg-ga 4 saamata jäänud tulu kui puhtmajanduslikku kahju, kuid kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, saab isik nõuda samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamist, või juhul, kui isik samaväärset asja ei kasuta, saamata jäänud kasutuseelise kui normatiivse kahju hüvitamist. Eeltoodu kehtib eelkõige kahju õigusvastase tekitamise korral, kuid kohaldub põhimõtteliselt ka korteriomanike vahelisele erilisele seadusest tulenevale võlasuhtele (vt otsuse p 10), kui korteriomanike vahelisi suhteid reguleerivatest normidest ei tulene teisiti.
25.Praeguses asjas käsitas aga maakohus kolleegiumi hinnangul hageja nõuet põhjendamatult saamata jäänud tulu nõudena. Kolleegium möönab, et hageja ei ole oma nõuet selgelt sõnastanud. Kuigi algses hagiavalduses (I kd, tl 1–6) on hageja toonud esile, et kostja süül kaotas ta kasu saamise võimaluse, mistõttu nõudis hageja kostjalt 2000 eurot saata jäänud tulu hüvitamiseks, on hageja kokkuvõtlikus hagiavalduses (II kd, tl 1–7) esile toonud, et hagejalt kui korteri omanikult võeti seadusest tulenev võimalus oma asja kasutada ja tal on õigus nõuda saamata jäänud tulu, kuna ta kaotas korteri kasutamise ja korteri üürimisest kasu saamise võimaluse. Selliselt on hageja kolleegiumi hinnangul tuginenud nii saamata jäänud tulu kui ka alternatiivselt kasutuseelise saamise asjaoludele, mistõttu saab järeldada, et hageja nõuab kostjalt saamata jäänud tulu või alternatiivselt kasutuseelise hüvitamist.
26.Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kahjustatud isik ei kasuta uue asja muretsemisele kulunud aja jooksul teist samaväärset asja, siis annab VÕS § 132 lg 4 teine lause võimaluse nõuda nn normatiivse kahjuna saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt ning kui kasutuseelise väärtuse kindlakstegemine ei ole võimalik või kui see on oluliselt raskendatud, saab kahju suuruse määrata TsMS § 233 lg 2 järgi kohus (Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 26). Seejuures on Riigikohus leidnud ka seda, et kinnisasjade puhul saab võtta kasutuseeliste arvestamisel aluseks eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha (Riigikohtu 20. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05, p 26).
27.Praeguses asjas esitas hageja üürilepingud, millest nähtub, et üürnikud olid kohustunud tasuma hagejale üüri 500 eurot kuus (I kd, tl 140–160) ning 1. mail 2013 sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt pidanuks uus üürnik renoveeritud korteri eest maksma üüri 800 eurot kuus (I kd, tl 29–40). Lisaks nähtub kostja juhatuse 19. märtsi 2013. a koosoleku protokollist, et hageja korterit kasutanud üürnikele leiti kolmeks kuus asenduskorter (s.o eelduslikult samaväärne eluruum) 620 euro eest kuus ning kostja nõustus hüvitama hagejale 500 eurot kuus (II kd, tl 44). Sellest tulenevalt on hageja tõendanud, et saamata kasutuseelise väärtus on vähemalt 500 eurot kuus. Kuna kostja on hüvitanud kasutuseelise üksnes aprilli, mai ja juunikuu eest, kuid katuse remonditööd lõppesid oktoobris, mille järel oli hagejal vaja teha veel ka korteri taastamiseks sisetöid, ning hageja nõuab hüvitist üksnes nelja kuu eest, s.o kuni oktoobrini (kaasa arvatud), on hageja nõue põhjendatud ja tuleb ka selles osas rahuldada. IV
28.Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 5426 eurot 29 senti, sh korteri parandamise kulude hüvitamiseks kokku 3426 eurot 29 senti (koos maakohtu väljamõistetud summaga) ning saamata jäänud kasutuseeliste hüvitis 2000 eurot.
2-15-19571
29.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ka juhul, kui hageja loobub hagist, kannab ta TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 järgi üldjuhul kostja menetluskulud. Praeguses asjas nõudis hageja kostjalt kokku 7276 eurot 49 sendi ja viivise väljamõistmist, kuid loobus 243 euro suurusest kahju hüvitamise nõudest ja 585 euro 76 sendi suurusest viivisenõudest. Lisaks jääb hagi 1607 euro 20 sendi osas ringkonnakohtu otsusega rahuldamata. Seega on hageja hagist loobunud ja hageja nõue on jäänud rahuldamata kokku 33% ulatuses, mistõttu tuleb 33% maakohtus kantud menetluskuludest jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda ning 67% kostja kanda.
30.Apellatsiooniastmes vaidlesid pooled selle üle, kas hagi tuleb rahuldada ka maakohtu väljamõistetud 1687 eurot 80 senti ületavas osas, ning ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks lisaks välja 3738 eurot 49 senti. Ringkonnakohtu istungil pakkus hageja kostjale kompromissi, mille kohaselt peab kostja maksma hagejale lisaks maakohtu väljamõistetud 1687 eurole 80 sendile veel 4000 eurot. Kostja esindaja palus kohtult aega kompromissiettepaneku arutamiseks kostja juhatuse liikmetega. Kolleegium andis pooltele kompromissikokkuleppe esitamiseks aega 24. aprillini 2017 ning soovitas pooltel pidada kokkuleppe saavutamiseks läbirääkimisi. Kostja esindaja hageja kompromissiettepanekule ei vastanud ja esitas kohtule omapoolse kompromissiettepaneku, mis sisuliselt tähendas seda, et kostja nõuab kokkuleppe korras maakohtu otsuse jõustumist. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus TsMS § 163 lg 2 järgi jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi sarnases ulatuses, nagu oli hageja kompromissiettepanek ringkonnakohtu istungil, jätab kolleegium apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda.
31.Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude suuruse määrusega kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.