T-TV hagi Svea Finance AS vastu nõude aegumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. jaanuari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svea Finance AS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2783,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T-TV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: Svea Finance AS (registrikood 11200943), volitatud esindaja Eva Mägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30. jaanuari 2017 otsus muutmata.
2.Svea Finance AS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Svea Finance AS kanda.
4.T-TV-l puuduvad Svea Finance AS poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.T-TV esitas Harju Maakohtule 20.09.2016 hagi Svea Finance AS vastu ja 01.11.2016 hagi täpsustuse, milles palus tuvastada, et Svea Finance AS nõue summas 2783,40 eurot on aegunud. Hagi põhjenduste kohaselt on Svea Inkasso OÜ saatnud hageja kodusele aadressile korduvalt teateid nõude kohta. Viimane teade on dateeritud 01.03.2016. Selle teatise kohaselt oli võla 2919,82 euro tasumise tähtaeg 08.12.2007. Võla numbriks on kostja märkinud 2135.
2.Hageja väitel saatis ta kostjale 06.06.2016 kirja, milles palus võlgnevuse kohta teavet ja alusdokumente. Sellele päringule ei ole hageja vastust saanud. 08.08.2016 saatis hageja Svea Inkasso OÜ-le nõude tunnistada võlgnevus aegunuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel, kuid ka sellele teatele ei ole hageja vastust saanud. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Alternatiivselt palus kostja jätta hagi rahuldamata.
4.Hageja ei ole põhjendanud õiguslikku huvi tuvastushagi esitamiseks. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitaks hagi rahuldamine saavutada hageja soovitud eesmärki ja milline eesmärk see täpsemalt on. Kui hageja sooviks on, et kostja lõpetaks hagejale nõudekirjade saatmise, siis sellise eesmärgi saavutamine ei ole ka hagi rahuldamise tulemusena võimalik.
5.Alternatiivselt leiab kostja, et tema nõue ei ole aegunud. Hageja rikkus oma kohustusi kostja ees tahtlikult. Järelikult kohaldub kostja nõudele 10-aastane aegumistähtaeg. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi ning tuvastas, et hageja ja kostja vahelisest võlasuhtest (võlg nr 2135) tulenev hageja vastu suunatud nõue (põhisumma 313,17 eurot, viivis 2361,30 eurot, sissenõudmiskulud 211,80 eurot, võlausaldaja kulud 33,55 eurot) on aegunud.
7.Maakohus tuvastas, et hagejal on kostja ees laenukohustus. Kostjal on laenusuhte alusel kostja vastu nõue põhivõla 313,17 euro, viivise 2361,30 euro, sissenõudmiskulude 211,80 euro ja võlausaldaja kulude 33,55 euro väljamõistmiseks. Laenukohustuse täitmise tähtajaks oli 08.12.2007. Nõude aegumise tuvastamise kaudu tuvastatakse sisuliselt kohustuse puudumine, sest TsÜS § 142 lg 1 kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuste täitmisest. Maakohtu hinnangul on hageja õigustatud huvi käesolevas asjas selge, sest kostja on oma esindaja kaudu tegelenud hagejalt võla sissenõudmisega. Kuigi kohtulahend, millega tuvastatakse kostja nõude aegumine, ei võta kostjalt võimalust võlgnevuse sissenõudmist jätkata, oleks sellise lahendi valguses see ebatõenäoline.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et laenusuhtest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates 09.12.2007. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegus nõue seega 09.12.2010. Kuivõrd põhinõue summas 313,17 eurot on TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud, on TsÜS § 144 kohaselt aegunud ka kõrvalkohustustest tulenev nõue.
9.Ka juhul, kui hageja jättis laenukohustuse tahtlikult täitmata, ei piisa sellest TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on tahtlikult käitunud heade kommete vastaselt.
10.Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja 275 eurot (riigilõivu) Eesti Vabariigi kasuks. Apellatsioonkaebus
11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt hagi rahuldamata.
12.Hagiavalduses ei ole välja toodud, milles seisneb hageja õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel või juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel.
13.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejal oli õiguslik huvi olemas. Tuvastushagi rahuldamine ei täidaks eesmärki, mida hageja eelduslikult soovib (et kostja lõpetaks hagejalt võla sissenõudmise/nõudekirjade saatmise). Ka vaidlustatud otsuses on maakohus seda möönnud. Praegusel juhul ei ole hagi esitatud mitte kohustuse puudumise tuvastamiseks, vaid nõude aegumise tuvastamiseks. Maakohus ei arvestanud kostja vastuväidetega.
14.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et asjas ei kohaldu 10-aastane aegumistähtaeg. Maakohus ei kohaldanud TsÜS § 146 lg-t 4 õigesti. Hageja tahtlust kohustuse täitmata jätmiseks kinnitab see, et hageja on võlgnevust kostja ees korduvalt tunnistanud, lubades seda tasuma hakata. Kuna hageja on tunnistanud võlgnevust kostja ees ka pärast kolme aasta möödumist nõude sissenõutavaks muutumisest, on hageja ka ise varasemalt leidnud, et kostja nõudele kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg. Kostja hinnangul võttis hageja kostjalt laenu eesmärgiga seda mitte tagastada. Seda kinnitab hageja senine käitumine. Hagejal oli maksehäireregistri andmetel mitmeid maksehäireid ja hageja on korduvalt süüdi mõistetud kurjategija. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
17.Apellatsioonkaebuses on kostja seisukohal, et hagi tulnuks jätta menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel), sest hagejal puudub õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja sellise seisukohaga järgmistel põhjustel.
18.TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ka TsÜS § 38 lg 2 teise
lause järgi saab otsuse tühisusele tugineda huvitatud isik ehk isik, kellel on otsuse tühisuse tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on leidnud, et kuigi üldjuhul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite kohtumenetluses, kus võlausaldaja on tema vastu esitanud nõude, saab võlgnik olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud, esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks (vt Riigikohtu 31.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 12). Võlgnikul võib olla õiguslik huvi tuvastada, et võlausaldaja nõue tema vastu on aegunud, et saada selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
19.Praegusel juhul ei ole kostja vaielnud vastu hageja väitele, et kostja on esindaja vahendusel nõudnud hagejalt 01.03.2016 võlateatises nr 2135 (t lk 3) märgitud kohustuste täitmist, s.o põhisumma 313,17 euro, viivise 2361,30 euro, võlausaldajakulude 33,55 euro ja sissenõudekulude 211,80 euro tasumist. Hageja pöördus kohtu poole hagiga, mille palus tuvastada, et kostja selline nõue hageja vastu on aegunud. Hagi lahendamise tulemusena saab hageja õigusliku selguse küsimuses, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja ees täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Seega on hageja õiguslik huvi põhjendatud ja järelikult on maakohus hagi õiguspäraselt menetlenud.
20.Sellegipoolest ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud põhjendustega, mille kohaselt tuleb hagi menetleda põhjusel, et nõude aegumise tuvastamisel on sama tagajärg nagu kohustuse puudumise tuvastamisel. Nõude aegumine nõuet ei lõpeta, sest aegumine annab vaid kestva vastuväite täitmiseks keeldumiseks. Nõude aegumine on materiaalõiguslik vastuväide nõudele ning aegumise tagajärjeks on kohustatud isiku õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Seetõttu tuleb vastavad põhjendused maakohtu otsusest välja jätta ja asendada käesoleva otsuse p-des 18-19 märgituga.
21.Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele seoses TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisel eksinud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja eesmärgiks võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel oli kostjale kahju tekitamine (võlaõigusseaduse § 104 lg 5). Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt oli hagejal juba laenu võtmise ajal plaan seda kostjale mitte tagastada. Asjaolu, et hageja väljendas 2011. aastal soovi täita kohustus kohtuväliselt (tl 39), ei viita iseenesest hageja eesmärgile jätta kohustus kokkuvõttes täitmata. Riigikohus on mitmetes lahendites, sh tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 tehtud otsuses selgitanud, et ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16.09.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 p, 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6).
22.Kostja väited, mille kohaselt oli hagejal kostjalt laenu võtmise hetkel maksehäireregistri andmetel mitmeid täitmata kohustusi, et hageja on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja et hageja on olnud kostja töötajatega suheldes ebaviisakas, on esitatud apellatsioonimenetluses esmakordselt. TsMS § 652 lg 3 eelduste täitmata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus kostja sellised väited tähelepanuta.
23.Kostja viide Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2009 otsusele tsiviilasjas nr 2-05-984 ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane, sest selles otsuses kajastatud õiguslikud seisukohad ja järeldused ei ole teist tsiviilasja lahendavale kohtule siduvad.
24.Eespool märgitud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
25.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja osales apellatsioonimenetluses isiklikult ja ta ei ole esitanud lõivustatud taotlusi. Seega ei ole hagejal menetluskulusid apellatsioonimenetluses tekkinud. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ei määra ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks (TsMS § 174 lg 1). Reet Allikvere