Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

EÜ * apellatsioonimenetluse õigusabikulu jätta tema enda kanda. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 09.06.2003 algatati Tallinna Linnakohtu määrusega EÜ * pankrotimenetlus ja 02.09.2003 kuulutas Tallinna Linnakohus välja EÜ * pankroti. Pankrotihalduriks nimetati E. S ja 10.10.2003 kinnitas kohus T. S EÜ * (pankrotis) teiseks pankrotihalduriks. EÜ * (pankrotis) pankrotihaldurid palusid 22.12.2003 Tallinna Linnakohtule esitatud hagis AS-lt ** PankrS § 45 alusel (siin ja edaspidi viited enne 01.01.2004 kehtinud pankrotiseadusele) tagasi võita 120 000 krooni hageja kassast kostjale tasutud raha ning mõista VÕS § 1037 lg 1 alusel AS-lt ** välja alusetult omandatud 944 325,12 krooni, mille hageja võlglased tasusid kostja arvele. Kokku palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 1 064 325,12 krooni. Samuti taotles hageja AS ** tunnistamist EÜ * (pankrotis) lähikondseks. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja EÜ * (pankrotis) alates 09.06.2003 kuni 12.09.2003, s. o pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni ja kümme päeva pärast pankroti väljakuulutamist kostjale AS ** vastavalt viimase poolt esitatud arvetele sularahas kassast kokku 45 200 krooni. Kõnealune summa kuulub kostjalt tagasivõitmisele PankrS § 45 p 1 alusel. Alates 09.03.2003 kuni 09.06.2003, s. o viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, tasus hageja kostjale vastavalt viimase poolt esitatud arvetele sularahas kassast kokku 34 200 krooni. Nimetatud maksete teostamise ajal oli hageja maksejõuetu, kuna ta ei olnud suuteline tasuma ega tasunud võlausaldajale AS Tallinna Küte perioodil 07.03.2000 kuni 07.04.2002 üle 5,7 miljoni krooni suurust võlgnevust. 34 200 krooni kuulub tagasivõitmisele PankrS § 45 p 2 alusel. Alates 06.01.2003 kuni 09.06.2003, s. o kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist tasus hageja vastavalt kostja esitatud arvetele sularahas kassast kokku 74 800 krooni, mis hõlmab PankrS § 45 p 2 alusel tagasivõitmisele kuuluva 34 200 krooni perioodi 09.03.2003 kuni 09.06.2003 eest. Hageja arvates on AS ** puhul tegemist EÜ * (pankrotis) lähikondsega kehtinud pankrotiseaduse § 49 lg 2 p 4 järgi, kuna AS ** käibe moodustasid arveldused EÜ * (pankrotis) deebitoridega, s. t neil olid ühised majanduslikud huvid. Hageja leidis, et pooled olid lähikondsed ka ühiste vastutavate isikute kaudu, kuna AS ** juhatuse liikmed M. Z ja A. H olid EÜ * (pankrotis) likvideerijateks. Ka oli EÜ * (pankrotis) kuni 26.03.2003 AS ** aktsionär, omades 44,67 % AS ** hääleõiguslikest 2(8)

aktsiatest. Seega kuulub lähikondsele tasutud 74 800 krooni tagasivõitmisele PankrS § 45 p 3 alusel. EÜ * (pankrotis) liikmed ja teised deebitorid on täitnud perioodil 01.01.2003 kuni 18.07.2003 ilma õigusliku aluseta oma kohustused hageja ees kostjale kokku summas 944 325,12 krooni. Kostja asus teostama hageja õigusi põhjusel, et hageja arved olid võlausaldajate nõuete täitmiseks arestitud ning sellise tegevusega kahjustati hageja võlausaldajate huve. Nimetatud tegevus on vastuolus heade kommetega. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu, väites, et ta ei ole hageja EÜ * (pankrotis) lähikondne, ei ole kahjustanud teiste võlausaldajate huve ega ole hageja arvel rikastunud. Lisaks kostjale teostas EÜ * perioodil 09.03.2003 kuni 09.06.2003 makseid vähemalt kümnele võlausaldajale, muuhulgas suurimale kreeditorile AS Tallinna Küte, mistõttu ei saa väita, et AS-i ** oleks teistele võlausaldajatele eelistatud. Kostjale tasuti osutatud hooldusteenuse eest kokkulepete alusel. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi 18.11.2005 otsusega, millega tunnistas AS ** EÜ * (pankrotis) lähikondseks ning mõistis AS-lt ** EÜ * (pankrotis) kasuks välja 1 064 325,12 krooni. Maakohus tuvastas, et 09.06.2003 Tallinna Linnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2/33-4530/03 algatati EÜ * pankrotimenetlus. Tallinna Linnakohtu 02.09.2003 otsusega kuulutati välja elamuühistu * pankrot. Pankrotihalduriks nimetati E. S. 10.10.2003 Tallinna Linnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2/33-4530/03 kinnitas kohus teiseks EÜ * (pankrotis) pankrotihalduriks T.S. Kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 45 sätestas, et kohus nõuab sisse võlgniku tasutud võla, sõltumata sellest, kas võla tasumisega võlgnik teadlikult kahjustas teiste võlausaldajate huve ja kas võlausaldaja, kellele võlg tasuti, oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui võlg tasuti: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui seda tehti ebatavalise maksevahendiga või enne maksetähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades, või 3) viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu. Asjas tõenditena esitatud audiitori aruande ja kassa väljamineku orderitega on tõendatud, et ajavahemikul 06.01.2003 kuni 12.09.2003 on EÜ * (pankrotis) maksnud sularahas kassast AS-le ** viimase poolt esitatud arvete alusel kokku 120 000 krooni. Kassa väljamineku orderitelt nähtub, et alates 09.06.2003 kuni 12.09.2003, see tähendab pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni ja kümme päeva pärast pankroti väljakuulutamist tasus hageja kostjale vastavalt viimase poolt esitatud arvetele sularahas kassast kokku 45 200 krooni. Kõnealune summa kuulub AS-lt ** tagasivõitmisele vastavalt PankrS § 45 p-le 1. Kassa väljamineku orderitega on tõendatud, et alates 09.03.2003 kuni 09.06.2003, see tähendab viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, tasus hageja 3(8)

kostjale vastavalt viimase poolt esitatud arvetele sularahas kassast kokku 34 200 krooni. AS Tallinna Küte nõudeavaldusega, EÜ * (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga ja Tallinna Linnakohtu otsusega nr 2/3/23-3710/02 on tõendatud, et AS-le Tallinna Küte oli EÜ * (pankrotis) jätnud tasumata perioodil 07.03.2000 kuni 07.04.2002 tarbitud soojusenergia eest 5 793 694,52 krooni, millele lisandus viivisenõue 4 020 273,20 krooni, millest järeldub, et juba 2000. aastal ei olnud hageja suuteline nõuetekohaselt täitma kõiki oma kohustusi võlausaldajate ees ning oli seega maksejõuetu. Eelkirjeldatud majanduslikus seisundis AS-le ** maksete sooritamine oli ühe võlausaldaja eelistamine teiste võlausaldajate ees. Seega kuulub AS-le ** tasutud 34 200 krooni tagasivõitmisele vastavalt PankrS § 45 p-le 2. Kassa väljamineku orderitega on tõendatud, et alates 06.01.2003 kuni 09.06.2003, see tähendab kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, tasus EÜ * AS-le ** vastavalt viimase poolt esitatud arvetele sularahas kassast kokku 74 800 krooni (kõnealune summa hõlmab ka 09.03.2003 kuni 09.06.2003 tasutud võlgnevuse summas 34 200 krooni, mis kuulub tagasivõitmisele ka PankrS § 45 p 2 alusel). Kuni 01.01.2004 kehtinud PankrS § 49 lg 2 kohaselt olid juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed: 1) juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osaga määratud häältest; 3) ema- või tütarettevõtja; 4) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 5) punktides 1 ja 2 nimetatud isikute lõikes 1 loetletud lähikondsed. Lõike 3 kohaselt võib kohus tunnistada võlgniku lähikondseks võlgnikule lähedase isiku, keda lõigetes 1 ja 2 ei ole nimetatud. Lõike 4 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Kohus leidis, et AS ** puhul on tegemist EÜ * (pankrotis) lähikondsega pankrotiseaduse tähenduses järgnevatel asjaoludel: hagiavaldusele lisatud AS ** pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et kostja käibe moodustasid arveldused EÜ * (pankrotis) deebitoridega. Seega toimus hageja faktiline majandustegevus läbi AS **, mis oli viimase peamiseks tegevusalaks. Eeltoodud asjaoludel on pooled vastavalt PankrS § 49 lg 2 p-le 4 lähikondsed ühise olulise majandusliku huvi kaudu; PankrS § 49 lg 3 alusel võib kohus tunnistada võlgniku lähikondseks võlgnikule lähedase isiku, keda lõigetes 1 ja 2 ei ole nimetatud. AS ** on hageja lähikondseks ka ühiste vastutavate isikute kaudu. Äriregistri B-osa registrikaartide ärakirjadega on tõendatud, et AS ** juhatuse liikmed A. H ja M. Z olid samaaegselt EÜ * (pankrotis) likvideerijateks. Tõenditest saab järeldada, et AS ** ja EÜ * (pankrotis) kooskõlastatud majandustegevust viisid ellu ühed ja samad isikud. Vaidlust ei ole selle üle, et EÜ * (pankrotis) oli kuni 26.03.2003 AS ** aktsionär, omades 44,67 % AS ** hääleõiguslikest aktsiatest, mis 26.03.2003 võõrandati A. H, kes oli EÜ * likvideerija ja AS ** juhatuse liige. Eelpool on kohus tuvastanud, et hageja oli püsivalt maksejõuetu juba 2000. aastal. Seega teostas maksejõuetu EÜ * (pankrotis) makseid AS-le ** kui lähikondsele äriühingule, kahjustades sellega teiste võlausaldajate huvisid. Eeltoodust tulenevalt kuulub 74 800 krooni AS-lt ** tagasivõitmisele PankrS § 45 p 3 alusel.

4(8)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. AS Hansapank väljavõtetega AS ** kontost nr xxxxxxxxxxxx on tõendatud, et kostja asus pärast EÜ * (pankrotis) võlausaldajate esitatud hagide tagamiseks pangaarvete arestimist vastu võtma hageja võlgnike makseid Hansapanga arveldusarvele, mis oli avatud AS ** nimele. AS ** arvelduskontole laekus perioodil 01.01.2003 kuni 18.07.2003 EÜ * võlgnike makseid koguväärtuses 944 325,12 krooni. Kõnealune summa sisaldab ka makseid, mille A. H tegi eelnimetatud kontole EÜ-lt * AS ** aktsiate ostmisel kokku summas 310 000 krooni (26.03.2003 160 000 krooni, 16.04.2003 150 000 krooni). Kostja põhjendustel toimus AS ** pangakontodele laekunud summade käsutamine vastavalt EÜ * (pankrotis) volinike koosoleku otsusele ja 17.08.1995 koostöölepingu juurde sõlmitud täiendavatele kokkulepetele. Asjas tõenditena esitatud 17.08.1995 koostöölepingu, koostöölepingu täiendamise kokkulepete ja tehtud tööde kohta koostatud akti suhtes viis kohus läbi kirja- ja dokumendiekspertiisid. Ekspertiisiaktist nr DK-0331-05/5797 15.09.2005 nähtub, et 17.08.1995 koostöölepingul nr 1 olev allkiri I. K nimelt on tõenäoliselt kirjutatud I. K poolt, 17.08.1995 kokkuleppel nr 1-1 17.08.1995 koostöölepingu nr 1 täiendamise kohta olev allkiri I. K nimelt on kirjutatud isiku poolt, kes on kirjutanud allkirjad A. H nimelt, ning et ülejäänud vaidlustatud dokumentidel puuduvad allkirjad I. K nimelt. Ekspertiisiaktis nr DM-0332-05/5798 14.10.2005 järeldasid eksperdid, et koostööleping nr 1 ja kokkulepe koostöölepingu kohta nr 1 ei ole tõenäoliselt vormistatud samaaegselt. Kokkulepped nr 3 ja nr 4 17.08.1995 koostöölepingu nr 1 täiendamise kohta ei ole vormistatud ajavahega, millele viitavad nendel märgitud kuupäevad 17.08.1996 ja 27.06.2001, vaid tõenäoliselt samaaegselt. 01.01.1998 kokkuleppe 17.08.1995 koostöölepingule nr 1, 01.05.1998 akti tehtud tööde kohta ja 01.11.2002 kokkuleppe 17.08.1995 koostöölepingule nr 1 puhul esineb viiteid, et need võivad olla tehtud samaaegselt. Võttes arvesse, et hageja dokumentatsiooni üleandmisel pankrotihalduritele eeltoodud dokumente üle ei antud ning ekspertiisiaktides tehtud järeldusi, asus kohus seisukohale, et erinevate kuupäevadega vormistatud kokkuleppeid ja täiendusi 17.08.1995 koostöölepingu juurde tehingute tegemise ajal poolte vahel sõlmitud ei olnud ning et need on vormistatud tagantjärele vaidlusaluses tsiviilasjas tõenditena esitamiseks. Seega AS **, võttes vastu elamuühistu liikmete rahalised sooritused, mis olid suunatud elamuühistu liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmiseks ühistu ees, teostas EÜ * (pankrotis) õigusi ilma lepingulise alusta. Võttes arvesse, et AS ** asus teostama EÜ * (pankrotis) õigusi põhjusel, et hageja arveldusarved olid võlausaldajate nõuete täitmise tagamiseks kohtu poolt arestitud, sai kostja sellise tegevuse eesmärgiks olla üksnes võlausaldajate huvide kahjustamine ning EÜ * (pankrotis) vara väljaviimine maksejõuetu võlglase pankrotivara hulgast. Eeltoodust tulenevalt rahuldas Tallinna Linnakohus EÜ * (pankrotis) pankrotihaldurite hagi 1 064 325,12 krooni saamiseks täies ulatuses. Apellatsioonkaebus 5(8)

Kostja AS ** palub tühistada Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsuse ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub mõista kohtukulud välja vastustajalt. Apellant ei nõustu kohtu väitega, et EÜ * (pankrotis) oli juba 2000. aastal maksejõuetu, kuna ei suutnud tasuda võlga AS-le Tallinna Küte. Kohtuotsuse kohaselt oli EÜ * (pankrotis) võlg 07.03.2000 kuni 07.04.2002 tarbitud soojusenergia eest 5 793 694,52 krooni, millele lisandus viivisenõue 4 020 273,20 krooni. Samas moodustas EÜ * (pankrotis) põhivara nendel aastatel üle 500 000 000 krooni. Sealjuures elanike võlgnevus EÜ-le * (pankrotis) oli palju suurem kui EÜ * (pankrotis) võlgnevus AS-le Tallinna Küte. Selle kohta on tõendid hageja pankrotimenetluse materjalides ja pankrotihalduritele üleantud raamatupidamisdokumentides, samuti EÜ * (pankrotis) kohtuvaidlustes AS-ga Tallinna Soojus (tsiviilasi nr 2/3/221-1724/00), AS-ga Tallinna Küte (tsiviilasi nr 2/3/23-3710/02) ja EÜ-ga x (tsiviilasi nr 2/4/28- 3810/00). Apellant väidab, et AS Tallinna Soojus ja AS Tallinna Küte provotseerisid võla tekkimist, kuna esitasid küttearved osaliselt EÜ-le * (pankrotis) ja osaliselt EÜ * (pankrotis) omandis olevates elamutes moodustatud elamuühistutele. Samas maksis hageja kinni ülejäänud kommunaalteenuste osutamise nendes elamutes, mille elanikud hagejale kommunaalteenuste eest ei tasunud. See viis EÜ * pankrotistumiseni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei eelistatud EÜ * (pankrotis) kassast AS-le ** väljamaksete tegemisega ühte võlausaldajat teisele, kuna AS ** pangaarvelt nr xxxxxxxxxxxx tehti kõik arveldused EÜ * (pankrotis) kasuks. Nimetatud pangaarvelt maksti EÜ-le * (pankrotis) kommunaalteenust osutanud ettevõtetele, sealhulgas ASle **, kes osutas hagejale hooldus- ja remonditeenust. Samuti maksid elanikud soojusenergia eest mitte AS ** kontole, vaid läbi EÜ * (pankrotis) arestitud pangaarvete otse AS-le Tallinna Küte. Seega AS Tallinna Küte huve ei kahjustatud. Apellant vaidleb vastu kaevatavas kohtuotsuses tuvastatule, et AS ** on hagejast pankrotivõlgniku lähikondne PankrS § 49 mõttes. Lähikondsus ei ole tõendatud sellega, et EÜ * (pankrotis) juhatuse liikmed olid samaaegselt AS ** juhatuse liikmed. Ükski seadus ei tee kitsendusi elamuühistu juhatuse liikmele olla äriühingu aktsionär või juhatuse liige, eriti arvestades, et mittetulundusühingu juhatuse liikmed on valitavad. Rahvasaadik võib olla äriühingu juht, aktsionär või nõukogu liige. Apellant ei ole nõus, et ta oleks EÜ * (pankrotis) arvel alusetult rikastunud, võttes vastu hageja võlgnike rahalisi sooritusi 944 325,12 krooni ulatuses. Maksed tehti EÜ * ja AS ** vahel 17.08.1995 sõlmitud koostöölepingu ja seda täiendavate kokkulepete täitmise raames. Hageja pankrotihaldurite väide, et nad said nimetatud lepingutest teada käesoleva kohtumenetluse käigus ekspertiisi tegemise ajal, on ebaõige. Ekspertiis tehti AS ** lepingueksemplaride suhtes, mille kohus välja nõudis, kuid EÜ * (pankrotis) eksemplarid kõnealustest lepingutest anti halduritele üle EÜ * likvideerimiskomisjoni poolt koos nelja lepingukaustaga, mille tõendamiseks apellant palub ringkonnakohtul vastu võtta EÜ * dokumentide üleandmise akti 18.09.2003. Apellatsioonkaebusele lisatud üleandmise-vastuvõtmise aktidest on näha, et juba siis kasutati neid dokumente majandustegevuses. A. H kahtlustatakse dokumentide tagantjärele allakirjutamises EÜ * juhatuse esimehe I. K nimel, kuid A. H oli EÜ * juhatuse liige ja tal oli õigus alla kirjutada I. K eest. I. K võib kutsuda kohtusse tunnistusi andma. Kohtuekspertide järeldus dokumendiekspertiisi käigus, et kokkulepped võivad olla vormistatud 6(8)

samaaegselt, ei tähenda, et need dokumendid ongi vormistatud samaaegselt. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta kohtukulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid apellandi esindajad kaebuse rahuldada, vastustaja esindaja- rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, asja kaua kaalunud, leidis, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Otsus tuleb tühistada osas, millega kostjalt mõisteti välja hageja võlausaldajatelt kostjale tehtud maksed kokku 944 325,12 ja selles osas jätta hagi rahuldamata. Ülejäänud osas tuleb linnakohtu otsus jätta muutmata. Kohtuotsus on õige kostja tunnistamises hageja lähikondseks ning hageja poolt kostjale tasutud võla tagasinõudmises 120 000 kr. ulatuses. Selles osas kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kostja apellatsioonkaebuse sellekohastele väidetele sisaldub ammendav vastus linnakohtu otsuse põhjendustes. Ülajäänud osas, s.o. hageja võlausaldajate poolt kostjale tehtud maksete sissenõudmise osas on hagi rahuldamine ebaõige. Nimetatud nõude osas rajaneb hagi VÕS §-le 1037 lg.1. VÕS § 1037 reguleerib hüvitusnõuet, mis tuleneb isiku õiguste rikkumisest (nn. rikkumiskondiktsioon). Asjaolu, et hageja võlgnikud tasusid kostja pangaarvele oma võlgnevuse hageja ees, ei tähenda, et kostja oleks rikkunud hageja õigust omandile, muud õigust või valdust (käsutamise, kasutamise, äratarbimise jms. viisil). Seega puudub VÕS §-is 1037 lg.1 näidatud eeldus rikkumiskondiktsiooni kohaldamiseks. Antud juhul puudub alus ka vastuvõtmiseks õigustamata isikule kohustuse täitmisest tuleneva kondiktsiooni (VÕS § 1037 lg.4) kohaldamiseks. Kohus on ebaõigesti leidnud, et poolte vahel puudus lepinguline suhe selles, et kostja võtab vastu hageja võlgnike rahalised sooritused; põhjendades kostja esitatud tõenditest osade mittearvestamist (17.08.1995 sõlmitud koostöölepingu täiendamise kirjalikud kokkulepped ja 01.05.1998 tehtud tööde akti), on kohus arvestamata jätnud EÜ * 30.10.2002 volinike koosoleku protokollilised otsused. Otsuse punktis 1.2.2 otsustas koosolek EÜ * võlga AS-le ** osaliselt katta EÜ * 360 aktsia müügiga, ja punktis 2 otsustati, et nn. tasu hoolduse ja ülejäänud teenuste eest hakkab laekuma hooldusfirma AS ** arvele („edasiseks arveldamiseks nimetatud teenuste osutajatega“). Need tõendavad pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu kostja poolt täitmise vastuvõtmiseks, mida kolleegium hindab käsundina. Nimetatud lepingut ei saa pidada hea usu vastaseks tehinguks ja seega tühiseks, tingituna elamuühistu isemajanduslikust olemusest: korterelamud ei saa jääda hoolduseta ja selleks vajalike teenusteta, mistõttu ei saa eeldada tehingu 7(8)

eesmärgina vara väljaviimist maksejõuetu võlgniku pankrotivara hulgast, nagu linnakohus on leidnud. Seega kostja oli õigustatud hageja võlausaldajatelt täitmist vastu võtma. Hagi osalise rahuldamise tõttu jagab kolleegium kohtukulud TsMS ja TMS RakS § 3 ning varem kehtinud TsMS §-de 60 lg.1 ja 64 lg.1 selliselt, et mõistab kostjalt välja riigilõivu riigituludesse hagi rahuldatud osalt ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jäänud osalt kokku 14 120 kr. Hageja kantud ekspertiisitasu 4000 kr. jätab kolleegium hageja enda kanda, samuti tema apellatsioonimenetluse õigusabikulu. Ülejäänud osades jätab kolleegium linnakohtu otsuse muutmata.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Urmas Reinola

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.