Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtule on 01.07.2005.a. esitatud Mxxxxx Lxxxx Hxxxxxxxxxx poolt hagiavaldus Lxxxx Sxxxxxxxx laenulepingu alusel üle antud laenusumma 110.000 krooni, laenulepingu intresside summas 30.000 krooni ja laenulepingujärgsete viiviste summas 107,376.4 krooni, s.o.võlgnevuse kogusummas 247,376.4 krooni väljamõistmiseks. Detsembris 2000a sõlmisid Mxxxxx LxxxxxHxxxxxxxxx ja Lxxxx Sxxxxx laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 110,000 krooni. Lepingujärgselt kohustus kostja maksma laenuintressi ja tagastama laenusumma koos intressidega detsembriks 2004.a. 4.12.2002a saatis hageja esindaja kostjale pretensiooni lepingu mittetäitmise kohta, millele kostja vastas kirjaga 09.12.2002a., milles lubas alustada laenu tagasimaksmist 2003.a. kevadel ning tagastada laen maksegraafikus märgitud lõpptähtajaks, s.o. detsembriks 2004.a. 26.04.2004.a. saadeti kostjale teistkordne pretensioon, millele kostja juuliks 2004.a. vastanud ei olnud. Seejärel esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, millega ütles lepingu üles ja nõudis kogu detsembri 2000.a. laenulepingu alusel kostjale üle antud laenusumma ning lepingujärgse laenuintressi kogusummas 140,000 krooni kohest tasumist. Kostja on selle kätte saanud 10.08.2004.a. kuid ei ole seniajani reageerinud mingil viisil hageja poolt esitatud lepingu ülesütlemise teatele ega tasunud lepingujärgset võlgnevust hageja ees. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti NSV Tsiviilkoodeksi § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool( laenutaja) teise poole( laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 173 lg 1 ning VÕS § 76 kohaselt tuleb võlasuhtest tulenevad kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse ja lepingu sätetele. Kooskõlas VÕS § 399 lg1 ja laenulepingu p 3.3.4 on hageja lepingu üles öelnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 110,000 krooni ning laenuintress laenu kasutamise eest summas 30,000. TsK § 230 lg 1 järgi vastutab täitmisega viivitanud võlgnik võlausaldaja ees viivitusega tekitatud kahjude eest ja viivise ajal juhuslikult tekkinud täitmise võimatuse eest. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud lepingujärgse viivise. Laenulepingu p 1.4 lepiti hageja ja kostja vahel viivise määraks kokku 0,15%. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest esitab hageja viivisenõude summas 107,376.4 krooni. Kokku on kostjal tulenevalt laenulepingust võlgnevus hageja ees viimase poolt nõutavas ulatuses summas 247,376.4 krooni. Hageja nõue on tõendatud laenulepinguga (tl 15-18), pretensiooniga 04.12.2002a ( tl 19), tähik selle kättesaamise kohta( tl 20), kostja vastus( tl 21), pretensioon 26.04.2004a( tl 23- 24, tähik ( tl 25), laenulepingu ülesütlemise teade( tl 26- 27), tähik( tl 29). Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 25. septembriks 2006.a (tl.84). Hagimaterjalid on

2 (4)

kostja isiklikult kätte saanud 22.08.2006.a (tl.85), kuid ei ole kohtule vastanud. Kostjale on saadetud kohtukutse kohtuistungile 01.11.2006a kell 12.30, mille kostja on kätte saanud 05.10.2006a, kuid istungile ei ilmunud, samuti ei teavitanud kohut istungieelselt ilmumata jätmise põhjustest. Kohus selgitas kaaskirjas kostjale kõiki ilmumatajäämise ja oma seisukohtade ja väidete esitamatajätmise võimalikke tagajärgi, samuti andis kostjale veelkordselt võimaluse esitada oma avaldused, seisukohad ja taotlused kirjalikult 23.oktoobriks või suuliselt kohtuistungil(tl.88). Kostja kohtule midagi ei esitanud. Kohtuistungil 01.11.2006 jäi hageja esitatud hagi ja selle põhjenduste juurde, paludes hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt kohtukulud esitatud nimekirja alusel. Hageja taotles asjas sisulise otsuse tegemist. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 173 lg. 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt...lepingu sätetele. TsK § 174 keelas ühepoolse keeldumise kohustiste täitmisest. TsK § 272 lg.1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool teise poole omandusse... raha... laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha... tagastama. Käesoleval ajal seda suhet reguleeriva Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kehtiva VÕS § 396 lg.1 sätestab kostja laenulepingust tulenevad kohustused samataoliselt varemkehtinud TsK §-ga 272. Hageja arvates tuleb asjas rakendada Võlaõigusseaduse sätteid, kuna poolte vahel on kestvusleping. Kohus nõustub sellega, kuna laenuleping poolte vahel on sõlmitud enne 1.juulit 2002, kuid täitmise tähtaeg lepingu järgi ulatub aastasse 2004, s.o. aega, mil kehtiv VÕS. Kostja on saanud enda kasutusse hageja poolt temale laenatud raha. Kostja ei ole täitnud lepingus kokku lepitut ja laenu tagastanud. Kostja on võlga tunnistanud oma kirjas hagejale (tl.21-22) ja andnud lubaduse laenu tagastada. Kostja kirjas viidatud tingimused – asub tööle Soome Vabariiki ja siis on võimalik laen tagastada- on käesolevaks ajaks saabunud. Kostjale on menetluspost õnnestunud kätte toimetada Soome Vabariigis (tl.83, 85). Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale laenu tagastanud. Pooled on lepingus leppinud kokku intresside tasumise (lepingu p.1.3) ja see kajastub ka alla kirjutatud maksegraafikus (tl.18). Kokku lepitud intress 27,28 % laenusummast jaguneb kogu laenutähtaja – 4 aastat- peale intressiks 6,8% aastas, mis ei ole ebamõistlik, eriti võttes arvesse laenu andmise aastanumbrit. Seetõttu on intresside väljamõistmine poolte kokku lepitud summas 30000 krooni põhjendatud ja kooskõlas ka VÕS § 397 lg.1. Pooled on kokku leppinud ka viivise maksmise kui laenusaaja ei tagasta laenu või makseid tähtaegselt (lepingu p.1.4). Hageja on arvutanud viivise (tl.30-31) kuni lepingu ülesütlemise tähtajani. Hageja põhjendab suurt viivisesummat sellega, et kostjale laenuandmisega kaasnes arvestatav risk- kostja ei saanud laenu krediidiasutusest, seega olid tema puhul riskid suuremad. Ka krediidiasutuses on suurema riski puhul nõutavad protsendid kõrgemad. Viivisenõudmise õiguse sätestab VÕS § 113 lg.1. Kohtu seisukoht viivistenõude osas on, et viivisenõue hageja esitatud ulatuses on põhjendatud rahuldada. Nii varemkehtinud TsK § 194 lg.1 kui ka kehtiva VÕS § 162 lg.1 annavad võimaluse leppetrahvi vähendamiseks, kui seda nõuab ja põhjendab kohustatud pool. Käesoleval juhul ei ole kohustatud pool seda nõudnud. Lisaks sellele ei saa viivisesummat lugeda ebamõistlikult suureks, võttes arvesse laenu põhiosa ja kostja täielikku tegevusetust. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Asjas on võimalik teha sisuline otsus TsMS § 414 lg.1 alusel, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on piisava põhjalikkusega välja selgitatud nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Kostja on võlga tunnistanud juba varasemal ajal, seega on asjas olemas ka tema seisukoht. Kostjat on teavitatud kõigist võimalikest 3 (4)

õiguslikest tagajärgedest erinevate käitumisvariantide puhul ja asja lahendamine kostja kohalolekuta on üks TsMS-s ette nähtud võimalikest õiguslikest tagajärgedest, mis pool võib valida ka teadlikult. Kohus on hagi taganud hageja taotlusel määrusega (tl.1,2) ja hagi tagamine tuleb jätta muutmata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel tuleb menetluskulud kindlaks määrata käesoleva otsusega. Hageja on esitanud menetluskulude nõude summas 34650 krooni, millest 14000 krooni on tasutud riigilõiv (tl.33,91, 92) ja 20650 krooni tasu õigusabile (tl.91, 92). Siinjuures on tegemist arvutusveaga kohtukulude nimekirjas, kus nõutakse õigusabikulusid 34650 krooni. Tegelikult on õigusabikulud 20650 krooni (koos käibemaksuga). Kohus loeb selle summa olevaks kooskõlas TsMS § 175 lg.1 tingimustega- vajalik ja põhjendatud ulatus-, eriti võttes arvesse vajalikke ja mahukaid tegevusi kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks (tl.40-83). Asjas on kantud asja läbivaatamise kulusid 191.70 krooni, mis tuleb samuti kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg.1, § 397 lg.1, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 173 lg 1; § 174; § 175 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6; § 436.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige . Kohtunik :

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.