Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast .a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue. Tallinna Linnakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ning OÜ vahel .a. rendileping (rendiobjektiks sõiduk 1,6, riiklik registrimärk ). Vastavalt rendilepingu lisale maksegraafikule kohustus kostja OÜ iga kuu kuupäevaks tasuma graafikus ette nähtud summa, kuid OÜ nimetatud kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Rendilepingu p. 6.7. sätestab, et juhul kui rentnik hilineb ükskõik millise rendilepingu- järgse summa maksmisega, maksab ta iga viivitatud päeva eest le viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summast päevas. Viivise arvestamisega alustatakse vastavale maksmispäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud). .a. lõpetas AS rendilepingu ühepoolselt seoses OÜ suutmatusega tasuda rendilepingu-järgseid makseid. Rendilepingu p. 10.2. kohaselt maksab rentnik ennetähtaegsel lõpetamisel le kõik rendilepingu lõpetamise päevani maksmisele kuuluvad summad ja hüvitab hagejale ka rendilepingu lõpetamisega seotud kulutused. Hagi kohtule esitamise aja seisuga on rendilepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 53 450.95 krooni, sellest rendilepingust tulenevate igakuuliste maksete summa 26 723.08 krooni ning viivis summas 26 727.87 krooni. Vastavalt SP poolt AS-i kasuks .a. antud käendusele, mille kohaselt käendaja kohustus tühistamatult ja tingimusteta maksma AS-le rendilepingu kohaselt OÜ poolt kohustuslikult msksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid kostja rahalisi kohustusi. VÕS § 145 lg. 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ning leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg. 1, 108 lg. 1, 145 lg.-test 1 ja 2 palub hageja kohtul välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 53 450.95 krooni ning kohtukulud riigilõivuna mõista välja kostjatelt hageja kasuks.. Hageja esindaja esitas kohtule kirjaliku taotluse nõude suurendamiseks summas 3 372.00 krooni võrra seoses kostjate poolt kindlustusmaksete tasumisega viivitamisega seoses tasumata kindlustusarvetega. Hageja esitas asjas 30.09.2005.a. veel ka kirjaliku selgituse, mille kohaselt selgitas ta kohtule ja kostjatele viivisesumma arvestust. Lisaks eeltoodule selgitab hageja, et VÕS § 113 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustusega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest ei nõua hageja viivist arvestuses toodud ulatuses, vaid on huvitatud viivise tasumisest 27 923.33 krooni ulatuses. Kostjad võlgnevad hagejale solidaarselt põhikohustuse summas 28 900.61 krooni ning viivise rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 27 923.33 krooni. Kokku on kostjate solidaarvõlg hageja ees 56 823.94 krooni. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjatelt hageja kasuks. Kostjate vastuväited hagile Kostjad oma kirjalikus vastuses hagile tunnistavad hagi osaliselt põhivõlgnevuse osas summas 26 723.08. krooni. Kostjad leiavad, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjatelt viivist summas 26 723.08 krooni, kuna kostjate arvates on poolte-vahelise lepingu puhul tegemist ostu-müügilepinguga, mis on seotud laenulepinguga. Vastavalt VÕS § 415 ei või võlgnevate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui 7 % + Europanga intressimäär, mis on kehtestatud VÕS § 94. Seega on lepingu p. 6.7 vastuolus VÕS § 415 kehtestatud imperatiivse normiga ning on seega tühine. Hageja kirjalikule selgitusele esitasid kostjad kirjaliku vastuse, milles nad jäävad sisuliselt oma varasemate vastuväidete juurde. Lisaks selgitab kostja, nagu pidanuks hagejale olema lepingut sõlmides teada asjaolu, et SP füüsilise isikuna tegutses samal ajal ärimehena juriidilise isiku nime all. Kostja leiab, et käenduslepinguga pannakse juriidilise isiku kohustused füüsilisele isikule, kuigi hageja oli teadlik, et kostjaks on üks ja sama isik SP. SP leiab, et olles kostja füüsilise isikuna, piirdub tema vastutus VÕS § 42 lg. 2 ning

44 imperatiivse normiga ning viivise määr ei saa ületada 7 % aastas. Järelikult hageja suunates oma nõude solidaarselt nii füüsilise kui juriidilise isiku vastu, kohaldab füüsilisest isikust kostja suhtes normi, mida tegelikult tema suhtes kohaldada ei saa. Kokkuvõtlikult jäävad kostjad seisukohale, et hageja viivisenõue on liiga suur ning see ei vasta hageja tegelikule kahju suurusele. Kostjad OÜ OÜ ning SP paluvad oma .a. vastuses kohtul vähendada hageja poolt nõutavat viiviste nõuet ning välja mõista kostjatelt välja hageja kasuks viivised summas, mis ei ületaks 7 % aastas võlguolevalt summalt. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja SPkui käendaja suhtes täies ulatuses, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Vastavalt kohtu poolt äriregistrisse tehtud päringule ilmnes, et OÜ on äriühinguna registrist kustutatud asja menetluse ajal .a. Samal ajal on VS selle äriühingu esindajana osalenud kohtuistungil .a. ning esitanud ka sama äriühingu nimel kirjaliku vastuse hagile .a. VS pidi esindajana olema kohtu arvates teada, et tema esindatav äriühing on juba alates .a. registrist kustutatud ning tema esindusõigus on seega lõppenud. VS oli kohustatud toimunust teavitama ka kohut ja hagejat. VS on käesolevas tsiviilasjas kohtu arvates toiminud ilmselt pahatahtlikult ning kohut eksitavalt. Kuna OÜ on registrist kustutatud ilma õigusjärgluseta .a. (vt. maakohtute registriosakondade andmebaasi väljatrükki .a. asja materjalides), tuleb antud kostja suhtes menetlus lõpetada senikehtinud TsMS § 217 p.7 alusel ning ainsaks kostjaks antud tsiviilasjas jääb käendajaks olev SP. VÕS § 76 lg. 1 sätte kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning samas lg. 2 sätestatu kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole vaidlustanud asjas hageja nõuet põhivõla osas, seega antud nõudes pooltel asjas vaidlus puudub. VÕS § 106 lg. 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt selle kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg. 6 sätestatu kohaselt võib õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmata ka võlausaldaja õiguse nõuda mittekohase täitmise parandamist, asendamist või muul viisil heastamisr niivõrd, kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata. Lepingu p.-s 6.7. leppisid lepnguosalised kokku, et juhul kui rentnik hilineb ükskõik millise rendilepingu järgse summa tasumisega, maksab ta iga viivitatud päeva eest hagejale viivist 0,3 % tähtaegselt maksmata summast. Lepingu ning selle lisad on allkirjastanud OÜ nimel SP kui tollane äriühingu juhatuse liige. SPon hagejaga sõlminud ka käenduslepingu .a., milles kohustub käendajana tühistamatult ja tingimusteta maksma AS-le AS-i ja kohustatu vahel sõlmitava või sõlmitud lepingu kohaselt kohustatu poolt kohustuslikule maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata maksed, tasud, viivised ja muud võlgnevused ning täitma muid kohustatud isiku rahalisi kohustusi. Kõiki lepingujärgseid rahalisi kohustusi võtab käendaja kui enda kohustusi ja kohustatud isiku poolt maksmata jäänud summat kui oma võlgnevust ja seepärast kohustub maksma koheselt poolse vastavasisulise nõudmise esitamisel kohustatu poolt maksmata jäänud summad poolt näidatud arvelduskontole. Käesolev käendus on käendaja poolt antud tagasivõtmatuna ja kehtib kuni kohustatu kõigi lepingu järgsete rahaliste kohustuste täitmiseni. VÕS § 145 lg. 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg. 2 sätestatu kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Pooltel puudub vaidlus selles, et põhivõlgnevus on seniajani OÜ poolt hagejale tasumata ning ka käendaja pole käendajana täitnud oma lepigust tulenevat kohustust täita kohustatu lepingujärgseid rahalisi kohustusi koheselt peale AS-i sellekohase nõude esitamist käendajale. Hagi on menetluses alates .a. ning kahe aasta jooksul pole käendaja oma käenduslepingust tulenevat kohustust täitnud. SPle pidi samaaegselt OÜ juhatuse liikmena olema teada äriühingu majanduslik olukord, kui ta füüsilise isikuna asus endaga seotud äriühingu poolt rendilepinguga võetud kohustust käendama. Seega on SP vastutav tulenevalt VÕS § 145 lg. 2

sätte kohaselt käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise maksmise eest. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivisintressi (viivist) kuni sama seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Käesolevas asjas on võlgnikul (OÜ-l) ja hagejal viivise määras kokku lepitud lepingu p.-s 6.7. ning SPon käenduslepingus kohustunud käendajana täitma kohustatu kõiki lepingu-järgseid rahalisi kohustusi, seega tasuma kõik lepingujärgsed maksed, tasud, viivised ja muud võlgnevused. VÕS § 94 lg. 1 sätestatud intressimäär olnuks kohaldatav pooltel vastava kokkuleppe puudumise korral viiviste määras. Seega ülaltoodut aluseks võttes tuleb kostja SPvastuväited hageja viivisenõudele jätta täies ulatuses tähelepanuta. Kostja ei ole vaidlustanud hageja põhivõla ning viivise nõuet selle arvestuslikus osas, seega on nõue sellises ulatuses kostja poolt aktsepteeritav. Kostja SPsuhtes on hagi kohtu arvates tervikuna õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada nii põhivõla kui viiviste osas täies ulatuses. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna summas 3 750 krooni tuleb jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks senikehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel. Kostjalt tuleb täiendavalt välja mõista riigilõiv summas 250 krooni riigituludesse, kuna hageja suurendas oma rahalist nõuet kostja vastu asja menetluse jooksul ning oma nõudelt täiendavalt riigilõivu ei tasunud (TsMS § 50 lg. 3). Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 10.11.2006.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.