2-16-9824/19 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Maakohus jättis 18.10.2016 määrusega hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus kohustas hagejat esitama korrektsed nõuded. Kohus selgitas, et hagejal ei saa olla tuvastushuvi omandi saamiseks ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks, kui hageja ja OÜ Belgardi Kaubanduse vahelisele õigussuhtele on õiguslik hinnang andmata ning seda hagiavalduses ei taotleta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt saab esitada tuvastusnõude üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Praegusel juhul saavad sobilikud nõuded olla sellised, mis tulenevad müügilepingust taganemisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui asja väljaandmine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 189 lg 2 järgi hüvitada asja väärtus. Omaniku kande muutmiseks tuleb muude nõuete seas taotleda OÜ Belgardi Kaubanduse tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. Lisaks palus kohus nõuete formuleerimisel pidada silmas, kas müüdud hooned on praegusel hetkel vallasasjad või asuvad need kinnisasjal. Kohus selgitas, et vallasasjadena müüdud hoonete müügilepingust taganemisel võib hageja nõuda ehitiste omandiõiguse üleandmist üksnes juhul, kui tegemist oleks endiselt vallasasjadega. Kui üle antud hooned on muutunud hageja poolt nende aluseks oleva maa kinnistamisega kinnisaja oluliseks osaks, on hagejal võimalus nõuda müüdud ehitiste väärtuse hüvitamist. Puuduste kõrvaldamise määruses avaldas kohus ühtlasi kahtluse, et hagejal ei ole hagiga võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Nimelt on kohus 14.05.2013 tsiviilasjas nr 2-13-6176 tuvastanud laenulepingu tühisuse, millele hageja nõuded praeguses tsiviilasjas tuginevad. Selleks, et kohus saaks laenulepingule anda teistsuguse õigusliku hinnangu, kui seda tehti tsiviilasjas nr 2-13-6176, peavad hagiavaldusest nähtuma uued asjaolud. Hageja esialgse õiguskaitse taotluse osas selgitas kohus, et seda saab kohaldada hagita menetluses. Hagimenetluses saab nõude tagada hagi tagamise raames, kuid praegusel juhul on hagis märgitud taotlus ebaselge. Hagi tagamise taotlusest peab selguma, missuguste abinõude rakendamist hageja taotleb. Eelnevale lisaks märkis maakohus, et hagilt ja hagi tagamise taotluselt tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Sõltuvalt hageja esitatud nõuetest kujuneb hagi hind ja riigilõiv, mis tuleb tasuda ette. Täiendavalt selgitas maakohus, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles (TsMS § 32 lg 1). Sel põhjusel tuleb hageja hagiavaldusele lisatud venekeelne laenuleping tõlkida eesti keelde ja kohtule esitada.

Hagi saab TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel jätta menetlusse võtmata, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Maksedokumendi esitamata jätmine riigilõivu maksmise tõendamiseks, ei ole aluseks hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Praegusel juhul kirjeldas hageja 11.11.2016 menetlusdokumendis kes ja mis kuupäeval riigilõivu tasub, s.t esitas andmed, mis võimaldasid riigilõivu tasumist kontrollida. Andmebaasist nähtub, et 11.11.2016 maksis LR praeguses asjas riigilõivuna 300 eurot. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et riigilõivu tasutakse vastavalt hagihinnale riigilõivu seaduse (RLS) lisa 1 järgi või kindla summana. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus (TsMS § 122 lg 2). Raha maksmisele suunatud nõude puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124 lg 1), tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral (TsMS § 125) ja isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega (TsMS § 126 lg 1). Seega kuniks ei ole nõue täpselt formuleeritud, ei ole võimalik välja selgitada, missugune riigilõiv tuleb hagiavalduse esitamisel tasuda. Õige on määruskaebuse esitaja tähelepanek, et hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks ei saa olla hagile lisatud võõrkeelse dokumendi tõlke esitamata jätmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt kirjas TsMS §-s 371 ning kohus saab hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda üksnes viidatud paragrahvis toodud alustele. Samas ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus jättis hagi menetlusse võtmata hagile lisatud dokumendi tõlke esitamata jätmise tõttu. Maakohus tugines hagi menetlusse võtmata jätmisel asjaolule, et hagis ja 11.11.2016 menetlusdokumendis väljendatud nõuetel esinesid olulised puudused, mis takistasid avalduse menetlemist ja nõuetelt ei olnud tasutud riigilõivu. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse, s.o osas, milles maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-le 10. Maakohtu määrus jääb jõusse osas, milles maakohus tuvastas, et hagis on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid, mistõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel keelduda. Ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule TsMS § 372 lg 5 alusel edasi kaevata. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 ja § 150 lg-le 4 on avalduse menetlusse võtmata jätmisel menetlusosalisel, kes riigilõivu tasus või kelle eesti riigilõiv tasuti, õigus taotleda riigilõivu tagastamist kohtult, kelle menetluses asi viimati oli. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm