lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-9824/8

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-9824/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTsMS § 368 lg 1TuvastushagiVÕS § 189 lg 1, 2Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamineAÕS § 242 lg 1Hoonestusõiguse seadmine ja üleandmineAÕS § 51 lg 1Kinnistusraamatu mõisteTsK § 272 lg 2TsK § 276 lg 1TsMS § 3401 lg 1TsMS § 371 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-9824/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.05.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-4195/70Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.07.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Belgardi Kaubandus10464723(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-9824

Tsiviilasi

OÜ Phaleron hagi OÜ Belgradi Kaubandus vastu tahteavalduse tuvastamiseks ning kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. juuni 2016. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise ja hagi tagamise avalduse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Phaleron määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Phaleron (registrikood lepinguline esindaja Diana Rints

10027709),

Kostja OÜ Belgradi Kaubandus (registrikood 10464723), seaduslik esindaja juhatuse liige Vladimir Braše Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 29. juuni 2016. a määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebekord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Phaleron (hageja) esitas 27. juunil 2016. a Harju Maakohtusse hagi OÜ Belgradi Kaubandus (kostja) vastu tahteavalduse tuvastamiseks kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja kahju hüvitamiseks ning koos hagiavaldusega ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsÜS § 50 lg 1Kinnisasi ja vallasasi
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (müüja) ja kostja (ostja) 9. oktoobril 1998. a Loksa vallas asuvate sõjaväelinnakute elamute nr 44, 58 ja 80 müügilepingu. Samal kuupäeval sõlmisid hageja (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) ka laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 1 950 000 krooni eelnimetatud elamute ostuhinna tasumiseks tähtajaga 10 aastat.
3.26. juunil 2013. a taganes hageja nimetatud elamute müügilepingust. Hageja selgitas, et müügilepingust taganemise põhjuseks oli asjaolu, et kostjal oli ostuhinna tasumise kohustus vastavalt laenulepingule täitmata.
4.Hagiavalduses palus hageja elamute nr 44 ja 80 omandi üleandmist hagejale läbi hoonestusõiguse seadmise kostja omandis olevatele kinnistutele (registriosa nr 4206902 ja nr 4207002) ning palus kostjalt välja mõista 41 543 eurot, mis võrdub elamu nr 58 turuväärtusega, kuivõrd elamu nr 58 on kostja poolt juba võõrandatud.
5.Samas palus hageja kohtul tuvastada kostja tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks nimetatud elamute suhtes.
6.Lisaks palus hageja seada kohtulikud hüpoteegid Loksa vallas sõjaväelinnakute elamutele nr 44 ja nr 80 või selle asemel käsutuskeelud ning arestida kostja arveldusarve, kuivõrd elamute väärtus on aastatega vähenenud ja kostja võõrandas hagejale teadmata elamu nr 58, jättes laenusumma tagasi maksmata. Maakohtu määrus
7.Maakohus keeldus 29. juuni 2016. a määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata.
8.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui ilmneb, et hageja hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Hageja palus rahuldada hagi tuvastamisnõudega omandi saamiseks ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks selliselt, et kinnistusraamatusse kantaks omanikuna kostja asemele hageja. Maakohus märkis, et hagejal ei saa olla tuvastushuvi omandi saamiseks ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks, kuivõrd hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele on õiguslik hinnang andmata ning seda ka hagiavalduses ei taotleta. TsMS § 368 lg 1 kohaselt saab esitada tuvastusnõude üksnes õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Seega ei ole kohtul antud juhul võimalik kinnistusraamatu kannete tegemiseks tahteavaldusi tuvastada. Omaniku kande muutmiseks tuleb lisaks muudele vajalikele nõuetele muuhulgas taotleda tahteavalduste asendamist kohtuotsusega ning tasuda sellelt nõudelt ka riigilõivu.
9.Hageja on esitanud hagi samadel asjaoludel, mille osas on Harju Maakohus teinud 14. mail 2013. a tsiviilasjas nr 2-13-6176 kohtuotsuse, millega jättis hageja hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata. Harju Maakohus ei rahuldanud hagi, kuna tuvastas, et laenuleping oli vorminõude tõttu tühine. Kohus selgitas otsuses, et TsK § 276 lg 1 alusel saab kostja tugineda laenulepingu rahatusele, mis TsK § 272 lg 2 järgi tähendab, et laenusuhet ei tekkinud. Lisaks ei olnud kohtu hinnangul hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Eelnimetatud kohtuotsus on jõustunud.
10.Maakohus selgitas, et kuivõrd jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud sama laenulepingu tühisus ning hagiavaldusele lisatud müügilepingust nähtus, et kostja on hagejale ostuhinna täielikult tasunud, ei ole sellisel kujul esitatud hagiga kohtul võimalik hageja nõuet rahuldada. Samuti ei nähtu hagiavaldusest uusi asjaolusid. Maakohus leidis, et hageja hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
11.Maakohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust avaldusest ei nähtu. Isegi juhul, kui tõlgendada hageja taotlust hagi tagamise taotlusena, ei ole selle ebaselguse tõttu kohtul võimalik hagi tagamise abinõusid rakendada. Hagi tagamise

taotlusest peab selguma, millised on täpselt hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõud. Hageja ei ole märkinud, millised peaksid olema kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummad ega ka seda, millises ulatuses tuleks kostja arveldusarve arestida.

12.Maakohus leidis, et hageja ei ole hagi tagamise vajadust veenvalt põhistanud. Hagi tagamisega tagatakse hagejale soodsa kohtuotsuse täitmine tulevikus ainult juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et kostja käitumine võib hagejale soodsa kohtuotsuse täitmist raskendada või selle hoopis võimatuks muuta. Määruskaebus ja selle põhjendused
13.Hageja esitas määruskaebuse ja palub maakohtu määruse tühistada.
14.Kohus oleks pidanud TsMS § 3401 lg-st 1 juhindudes andma hagejale puuduste kõrvaldamise määrusega täiendava tähtaja, kuivõrd tegemist ei olnud selliste puudustega, mida ei oleks saanud kõrvaldada.
15.Kohus tõlgendas ebaõigesti 14. mai 2013. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-13-6176. Käesolev tsiviilasi ei ole mitte kuidagi seostatav eelneva kohtuasjaga, kuna tegemist on eraldiseisva täiesti asjasse puutumatu hagiga. Hageja on taganenud lepingust ning eelnev tsiviilasi ei esitatud samadel alustel. Lepingust taganemise avaldusega loeb hageja end müügilepingust taganenuks ning hageja taotleb elamute nr 44 ja 80 omandi üleandmist hagejale läbi hoonestusõiguse seadmise OÜ Belgradi Kaubandus omandis olevatele kinnistutele, asukohaga Harjumaa Kuusalu vald Suurpea küla Belgradi (registriosa nr 4206902) ja Harjumaa Kuusalu vald Suurpea küla Irina (registriosa nr 4207002) ning palub välja mõista kostjalt summa 41 543 eurot, mis võrdub elamu nr 58 turuväärtusega.
16.Juhindudes TsMS § 368 lg-st 1 ja eelpool toodud faktilistest asjaoludest, palus hageja rahuldada hagi tahteavalduse tuvastamise nõudega kinnistusraamatusse kande tegemiseks selliselt, et kinnistusraamatusse kantaks kinnistute nr 44 ja 80 omanikuna sisse kostja asemel hageja, ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 41 345 eurot. Võttes arvesse kinnisvara hindade tõusu, on hageja nõus loobuma rahalisest nõudest kostja vastu. Menetluse edasine käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
19.Kolleegiumi arvates keeldus maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast põhjendusel, et hagiga ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kui hagis esitatud asjaoludel saaks hageja nõude rahuldada muul õiguslikul alusel, tuleb kolleegiumi arvates hagi menetlusse võtta, et anda hagis esitatud asjaoludele õiguslik kvalifikatsioon ning selgitada hageja nõue välja. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning kohaldab õigust ise.
20.Kolleegium iseenesest nõustub maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas TsMS §-ga 371 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses nimetatud juhtudel keelduda. Kui menetlusosalise esitatud avaldus,

taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta (TsMS § 3401 lg 1). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagejale selgitanud hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses esinevaid puudusi. Samuti ei nähtu määruse põhjendustest, et menetlusse võtmist takistavad puudused ei oleks kõrvaldatavad. Seega, kui maakohtu hinnangul on hageja nõue ebaselge, siis saab kohus vajadusel hageja seisukohti ja nõuet ning hagis esinevaid puudusi selgitada, andes hagejale selleks TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja.

21.Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse palvepunktides on hageja taotlenud enda hoonete omanikuna kinnistusraamatusse kandmist (tl 4-5). Sellise nõude põhjal jääb mulje, et hageja arvates on kõnealused hooned jätkuvalt vallasasjadena, st nende aluseks olevast maast eraldi käibes. Hageja soov kanda ta lahus maatükist üksnes hoonete omanikuna kinnistusraamatusse viitab hageja teadmatusele, et AÕS § 51 lg 1 järgi peetakse kinnistusraamatut kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning et kinnisasjad on TsÜS § 50 lg 1 ja 54 lg 1 järgi maapinna piiritletud osa ehk maatükk koos sellega püsivalt ühendatud asjadega, mh selliselt rajatud ehitistega. Samuti jääb ebaselgeks hageja poolt hagiavalduse põhjendustes esile toodud soov saada ehitistele omandit hoopis läbi selle, et tema kasuks seatakse hoonestusõigus (tl 3 teine lõik). Kuna hoonestusõiguse seadmiseks on AÕS § 242 lg 1 järgi vaja notariaalselt tõestatud lepingulist alust, on ka selle nõude puhul seni esitatu põhjal tegemist õigusliku nonsensiga. Erandit, mille järgi saaks kohus kausaaltehinguks vajalikud tahteavaldused asendada, seadus hoonestusõiguse puhul ei sätesta.
22.Hageja esitatud nõuete valguses oli maakohtul ülesanne hagejale selgitada, et VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui asja väljaandmine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 189 lg 2 järgi hüvitada asja väärtus. Vallasasjadena müüdud hoonete müügilepingust taganemisel võiks hageja nõuda ehitiste omandiõiguse üleandmist üksnes juhul, kui tegemist oleks endiselt vallasasjadega. Kui üle antud hooned on muutunud hageja poolt nende aluseks oleva maa kinnistamisega kinnisaja oluliseks osaks, on hagejal võimalus nõuda müüdud ehitiste väärtuse hüvitamist. Asja menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul hagejale tema esitatud nõuete ebaselgust selgitada ja püüda see enne menetlusest keeldumist kõrvaldada.
23.Maakohus on hagi menetlemisest ennatlikult keeldunud ka põhjusel, et hageja on esitanud hagi samadel asjaoludel, mille osas on olemas jõustunud kohtulahend. Hagiavalduse kohaselt võõrandas hageja 9. oktoobril 1998. a sõlmitud müügilepingu alusel kostjale ehitised ostuhinnaga 1 950 000 krooni. Kuigi lepingus kinnitasid pooled, et ostuhind on tasutud, oli kostja võtnud hagejalt laenu ehitiste eest tasumiseks. Samal kuupäeval sõlmiti poolte vahel ka ehitiste ostuhinna tasumise kohustuse täitmise tagamiseks laenuleping. Hageja väitel on laenulepingu alusel kostjale väljastatud laenusumma tagastamata. 7. veebruaril 2013. a esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis tulenes hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust. Harju Maakohtu 14. mai 2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-6176 jäeti hagi rahuldamata. 26. juunil 2013. a tegi hageja kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu notariaalselt tõestatud avalduse, millega taganes 9. oktoobril 1998. a sõlmitud müügilepingust. Kuivõrd hageja on taganenud kostjaga sõlmitud müügilepingust pärast 14. mail 2013. a tehtud kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-13-6176, ei saa väita, et hageja ei ole toonud esile uusi asjaolusid ja varasema lahendiga on lahendatud vaidlus samadel asjaoludel. Seda, kas ja mil määral tsiviilasjas nr 2-13-6176 tuvastatud

asjaolud mõjutavad hagi rahuldamist, peab maakohus hindama asja sisulise läbivaatamise käigus.

24.Ülalmärgitud põhjendustel tuleb maakohtul asja uuesti läbi vaadates otsustada hagi menetlusse võtmine, hageja nõue kvalifitseerida ning anda hagejale vajaduse korral võimalus oma nõuet ja hagi tagamise taotlust selgitada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Iko Nõmm Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval