Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XxxxOÜ esitas 16.02.2017.a kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgnik XxxxOÜ on asutatud 2012.a. xxxx (ik xxxx) poolt ärinimega OÜ Xxxx ning registreeritud äriregistris registreerimisnumbri xxxx all, tegevusalaks oli internetipoe kaudu vääriskivide müük. 2014.a sai 100% osanikuks Xxxx, kes muutis võlgniku ärinime XxxxOÜ’ks ja tegevusala kommunaaltehnika müük, hooldus, remont. Võlgniku aadressiks sai xxxx. Võlgnikul oli üks töötaja. 2014.a müügikäive oli 737 735 eurot, kuid järgmistel aastatel see oluliselt vähenes ning 2016.a käive oli ainult 303 544 eurot ja kasum 18 191 eurot. Avalduse kohaselt sõlmis võlgnik Xxxx krediidiliini laenulepingu summas 300 000 eurot, mida ei tagastatud. Kuna võlgnikule jäi raha laekumata, siis ei suutnud ta omakorda enda võlausaldajate ees olevaid kohustusi täita ning võlgnik on sunnitud majandustegevuse lõpetama. Võlgniku kohustused pankrotiavalduse esitamisel moodustavad 20 665 eurot, vara aga puudub. Kuna laenu saaja Xxxx, kes on võlgniku juhatuse liikme abikaasa, tähtaegselt esimest osa laenust ei tagastanud, siis võlgnik ei suutnud oma võlausaldjate kõiki nõudeid rahuldada. Käesolevaks ajaks on tööleping töötajaga lõpetatud ja majandustegevust ei toimu. Võlgniku poolt esitatud 2016.a bilansi kohaselt oli tal 31.12.2016.a. seisuga lühiajalisi kohustusi kokku 19 404 eurot, pikaajalised kohustused puudusid, käibevara oli 198 630 eurot ja põhivara puudus. Võlgniku poolt esitatud 28.02. 2017.a bilansi kohaselt on tal lühiajalisi kohustusi 20 665 eurot, pikaajalised kohustused puudusid, käibevara ja põhivara puudusid ning kahjum 2017.a on 199 891 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil on maksuvõlg 06.03.2017.a seisuga 67 eurot, millele lisandub intress 0,97 eurot. Kuna võlgniku raamatupidamine ei kajasta kõiki võlausaldajate poolt arvestatavaid viiviseid ja intresse, siis reaalselt on võlgnikul kohustusi bilansis näidatust veelgi enam. Pankade andmeil on võlgnikul konto AS-s Swedbank (saldo 236.- eurot). Kassas raha ei ole. Võlgnikul oli konto ka Lätis Riias asuvas Baltikums Bank AS’s, kus 01.01.2016.a oli ainult 95 eurot, alates 29.01.2016.a seisuga aga raha kontol puudus ja see on suletud. Maanteeameti andmeil võlgnikule sõidukeid või väikelaevu ei kuulu. Võlgnik ei oma kinnistusraamatu andmeil kinnistuid ega Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul raamatupidamise andmeil vara puudub. On küll nõue (põhivõlg 270 000 eurot) Läti elaniku Xxxx vastu, kes aga võlgniku tellimusel Läti vandeadvokaadi poolt läbiviidud taustauuringu andmeil olevat madala maksevõimega, mistõttu temalt raha laekumine on ebatõenäoline. Kohustusi on võlgnikul üle 20 000 eurot ja võlgniku osa omanik ei soovi täiendavaid investeeringuid võlgniku maksevõime taastamiseks ning majandustegevuse jätkamiseks teha. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku enda pankrotiavalduse korral eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Likviidset vara, mida saab ajutise halduri tasu ning kulude hüvitamiseks, samuti menetluskulude katteks kasutada, käesoleval ajal võlgnikul ei ole. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankrS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Ajutine haldur teeb

ettepaneku deposiiti makstava summa suuruseks määrata 6 000 (kuus tuhat) Eurot, kuna ainuüksi riigilõiv laenu tagasinõudmise hagi esitamisel on 4540 eurot ja kuna laenaja on Läti kodanik, siis tõenäoliselt tuleb kasutada kohaliku advokaadi abi, samuti tuleb menetlusdokumendid lasta vandetõlgil tõlkida ja kanda veel muid kulusid (näiteks tasuda tagatis vastaspoole õigusabikuludeks jne). Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik laenu saaja Xxxx poolt laenu tagastamise kohustuse täitmata jätmist ja nõrka äriplaani. Seejuures oli laen antud laenu saajalt tagatist nõudmata, mida võib laenu suurust arvestades käsitleda juhatuse liikme poolse raske juhtimisveana. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks mõni kuriteo tunnustega tegu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 20 665 eurot eurot. Likviidne vara võlgnikul puudub. On küll nõue summas 270 000 eurot Läti elaniku Xxxx vastu, kuid nõude laekumine on ebatõenäoline. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni kindlad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 14.03.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 6000 eurot hiljemalt 28.03.2017. Võlausaldaja Maksu-ja Tolliamet palus pikendada deposiidi tasumise tähtaega kuni 28.04.2017, kuid võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Xxxx(xxxx(Läti)). Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri töötasuks tasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 59 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks tasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 59 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.