Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

29.08.2004 kella 04.00 paiku tungiti keldriluku lõhkumise teel x vallas x asuvasse elamusse ning seal asuvasse korterisse nr x, kust varastati salaja hageja töötajale T. O kuuluvad fotoaparaat, rahakott koos juhilubade, sularaha ja selles olnud vaidlusaluse sõiduki dokumentide ja võtmetega. x maja eest varastati sinna pargitud hageja valduses olnud sõiduauto Seat Toledo, registreerimismärgiga xxx XXX. Hageja töötaja T. O teatas koheselt vargusest politseile ja 29.08.2004 alustati Põhja Politseiprefektuuri poolt kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 04237300850 KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel. Sõiduk Seat Toledo leiti 01.09.2004 Tallinnas x asuva maja juurest, kuid autot oli rüüstatud ning sellest oli lõhutud või varastatud autos olnud esemeid koguväärtuses 14 808 krooni. Varastatud ja lõhutud esemetele lisandub remondi maksumus 3 306,95 krooni, keemiline puhastus 1 000 krooni ning pisitarvikuid 125,05 krooni väärtuses. Kokku on hagejale tekitatud kahju suuruseks 19 240 krooni. 30.08.2004 teatas hageja töötaja T.O kostjale 29.08.2004 toimunud kahjujuhtumist. Kostja keeldus 15.10.2004 kirjaga hagejale kahju hüvitamisest, põhjendades seda asjaoluga, et pooltevahelise kindlustuslepingu tingimuste p 5.5.4 kohaselt loetakse sõiduki vargusega või omavolilise kasutamisega tekitatud kahjujuhtum kindlustusjuhtumiks vaid juhul, kui sõiduk oli kahjujuhtumi saabumisel lukustatud, aknad ja pakiruum suletud, sõidukile oli paigaldatud ja sisse lülitatud töökorras alarmsignalisatsioon ja immobilisaator, eeldusel, et kõik mehaanilised ja elektroonilised võtmed, kaasa arvatud alarmsignalisatsiooni ja immobilisaatori distantsvõtmed, on ainult omaniku või seadusliku valdaja valduses. Kuna sõidukisse Seat Toledo sisenemiseks ja käivitamiseks kasutati eelnevalt varastatud originaalvõtmeid, asus kostja seisukohale, et kahjujuhtumi toimumise hetkel ei olnud kõik võtmed omaniku või seadusliku valdaja valduses ning kindlustuslepingu p-s 5.5.4 nimetatud tingimus ei olnud hageja poolt täidetud, mistõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Hageja hinnangul on kostja alusetult keeldunud kindlustuslepingu järgi kahju hüvitamisest ning rikkunud lepingust ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 423 lg-st 1 tulenevat kohustust hüvitada kindlustusvõtjale kahju kindlustusjuhtumi saabumisel. Põhja Politseiprefektuuri 20.10.2004 teatega on tuvastatud, et koos teiste asjadega varastati Järvekalda 23 elamust, s. o hageja asukohast ka hageja valduses olnud sõiduki Seat Toledo võtmed. Järelikult väljusid autovõtmed hageja valdusest hageja tahte vastaselt. Ei ole tuvastatud asjaolu, et autovõtmed oleksid sattunud kolmandate isikute (varaste) valdusesse tulenevalt hageja tahtlusest või ettevaatamatusest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et kahju hüvitamiseks kindlustuslepingu järgi puudub alus, sest kindlustusjuhtumit ei ole toimunud. Sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p-s 5 ja selle alapunktides on määratletud kindlustusjuhtum ja kindlustatavad riskid. Nimetatud tingimuste p-de 5.5.9 ja 5.5.4 kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kahju, mis tekib seoses sõiduki võtmete väljumisega seaduslikust valdusest. Antud juhul on kindlustuslepingust välistatud sõiduki varguse ja sõiduki omavolilise kasutamisega seotud kahjujuhtumid, mis on toimunud seaduslikust valdusest väljunud sõiduki võtme kasutamise tagajärjel. Sõiduki võtme seaduslikust valdusest väljumise asjaolud ei oma antud juhul tähtsust, kuna vastav risk on kindlustusriskide hulgast välistatud. Eeltoodud väidet kinnitab ka Riigikohtu 01.06.2005Ous tsiviilasjas nr 3-2-1-59-05. Pooltevahelise sõidukikindlustuslepingu (superkasko) p-s 5 sisaldub kokkulepe selle kohta, milline sündmus on käsitletav kindlustusjuhtumina. Sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03

p 5.5.9 sätestab, et kindlustusjuhtumiks ei loeta mistahes kahjujuhtumit, mis on tingitud sõiduki võtmete, immobilisaatori- või signalisatsioonipultide vargusest või kaotsiminekust. Vastavalt sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p-le 5.5.4 loetakse sõiduki varguse või omavolilise kasutamisega tekitatud kahjujuhtum kindlustusjuhtumiks vaid juhul, kui kõik sõiduki mehaanilised ja elektroonilised võtmed, kaasa arvatud alarmsignalisatsiooni ja immobilisaatori distantsvõtmed, olid kahju tekitamise ajal omaniku või seadusliku valdaja valduses. Kuna sõidukisse Seat Toledo sisenemiseks ja selle käivitamiseks kasutati eelnevalt varastatud originaalvõtmeid, on ilmne, et kahjujuhtumi toimumise hetkel ei olnud kõik võtmed omaniku või seadusliku valdaja valduses. Vastavalt sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p-dele 5.5.4 ja 5.5.9 ei ole antud tingimustel toimunud kahjujuhtumi puhul tegemist kindlustusjuhtumiga. Sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p-st 5.5.7 tulenevalt ei kuulu hüvitamisele ka sõidukil tuvastatud kahjustused. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 09.05.2006Ousega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 16 354 krooni. Asjas puudub vaidlus selles, et sõiduki Seat Toledo, registreerimismärgiga xxx XXX kindlustamiseks on 13.07.2004 hageja ja kostja vahel sõlmitud sõidukikindlustuse leping, mille kinnituseks on väljastatud sõidukikindlustuse poliis nr C8104C083233. Vastavalt nimetatud poliisile oli kindlustusperioodiks ajavahemik 30.07.2004 kuni 29.07.2005, soodustatud isikuks AS S, kindlustusvariandiks superkasko ja kindlustamise tingimusteks S AS-i kindlustuse üldtingimused KÜ-03 ja S AS sõidukikindlustuse üldtingimused SÜ-03. Asjas puudub vaidlus, et 29.08.2004 kella 04.00 paiku tungiti keldriluku lõhkumise teel x vallas x asuvasse elamusse ning seal asuvasse korterisse nr 12, kust varastati salaja hageja töötajale T.Oale kuuluvad fotoaparaat, rahakott koos juhilubade, sularaha ja selles olnud vaidlusaluse sõiduki dokumentide ja võtmetega. x maja eest varastati sinna pargitud hageja valduses olnud sõiduauto Seat Toledo, registreerimismärgiga xxx XXX. Põhja Politseiprefektuur alustas 29.08.2004 antud sündmuse kohta kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 04237300850 KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel. 01.09.2004 leiti ülalnimetatud sõiduk Tallinnast Läänemere tee 2 maja juurest. 16.09.2005 on kriminaalasja menetlus lõpetatud KrMS § 2001 alusel. Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, kuna vaidlusaluse sõiduki varastamisel kasutati Järvekalda 23-12 asuvast korterist varastatud võtmeid. Sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p 5.5.1 kohaselt loetakse varguseks sõiduki äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samade tingimuste p 5.5.3 kohaselt loetakse kindlustusobjekti omavoliliseks kasutamiseks omaniku või seadusliku valdaja tahte vastaselt, ajutise kasutamise eesmärgil ja omastamise eesmärgita, sõiduki omavolilist äraviimist kolmandate isikute poolt. Sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p 5.5.4. kohaselt loetakse sõiduki varguse või omavolilise kasutamisega tekitatud kahjujuhtum kindlustusjuhtumiks vaid juhul, kui sõiduk oli kahjujuhtumi saabumisel lukustatud, aknad ja pakiruum suletud, sõidukile oli paigaldatud ja sisse lülitatud töökorras alarmsignalisatsioon ja immobilisaator, eeldusel, et kõik mehaanilised ja elektroonilised võtmed, kaasa arvatud alarmsignalisatsiooni ja immobilisaatori distantsvõtmed, on ainult omaniku või seadusliku valdaja valduses. Sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p 5.5.5 kohaselt loetakse sõiduki osa vargus kabiinist, salongist, paki- või mootoriruumist kindlustusjuhtumiks tingimusel, et sõidukisse on sisse murtud ukse, ukseluku, akna, kapotisulguri või pakiruumi luku lõhkumise teel.

Maakohus leidis, et vaidluse lahendamiseks tuleb analüüsida VÕS § 423 lg 2 ja § 452 eesmärki ning sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p-s 5.5.9 sätestatud tingimust, mille kohaselt ei loeta kindlustusjuhtumiks mistahes kahjujuhtumit, mis on tingitud sõiduki võtmete, immobilisaatori- või signalisatsioonipultide vargusest või kaotsiminekust. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seega saab tüüptingimuste sisu mõjutada üksnes tingimuste kasutaja, kellel lasub kohustus tagada tingimuste arusaadavus. Juhul kui tingimuste kasutaja seda kohustust rikub, peab ta kandma ka sellest olukorrast tulenevaid tagajärgi. VÕS § 29 lg 6 kohaselt lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Tõlgendades sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 punkte 5.5.3, 5.5.4 ja 5.5.5, lähtudes nende sõnastusest, mõttest ja eesmärgist, leidis kohus, et sõiduki ja osade vargus tuleb lugeda kindlustusjuhtumiks, kui sõiduki vargus on toime pandud võtmeid kasutades, mille teo toimepanija on oma valdusesse saanud elamusse sissemurdmisega. Hoone lukustatud keldriukse lõhkumist tuleb käsitleda tõkke kõrvaldamisena ning sõiduki varguse toime pannud isik sai võtmed enda valdusesse tõkke kõrvaldamise ehk lukustatud ukse lõhkumise teel. VÕS § 423 lg 2 kohaselt on kindlustusrisk oht, mille vastu kindlustatakse. Poolte vahel 13.07.2004 sõlmitud kindlustuslepingu osaks olid sõidukikindlustuse üldtingimused SÜ-03. Superkasko katab sõiduki ja osade varguse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et sõiduk varastati ja sõidukist varastati osi ning sõiduk ja sõiduki osad oli varguse vastu kindlustatud sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 5. alajao kohaselt. Seega tuleb kindlustusriskiks käesolevas asjas lugeda sõiduki ja sõiduki osade vargust, mille toimumisel tuleb välja maksta kindlustushüvitis. VÕS § 452 sätestab alused, mil kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise korral. VÕS § 452 lg 2 p 2 kohaselt kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Nimetatud sätteid nende koostoimes tõlgendades järeldas maakohus, et kindlustusandja vabaneb vastutusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end konkreetse riski vastu kindlustanud VÕS § 423 lg 2 tähenduses või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 mõistes. Viimatimainitust kõrvalekalduvatele kokkulepetele kindlustuslepingutes ei või kindlustusandja tugineda. Vaidluse lahendamisel on oluline see, et auto oli varguse riski vastu kindlustatud. Auto varguse puhul saaks kindlustusandja keelduda hüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja on rikkunud mõnda kohustust, millel on mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Kostja ei ole viidanud ühelegi hagejapoolsele kohustuse rikkumisele kui asjaolule, mis on aluseks hüvitise väljamaksmisest keeldumisele, sealhulgas sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 punktides 5.5.4 kuni 5.5.6 sätestatule, mille kohaselt ei tohi varguse ärahoidmiseks hoida sõiduki võtmeid nii, et kõrvaline isik teab või võib teada nende asupaika.

Kostja ei ole J AS-i poolt esitatud hinnapakkumisele ega hüvitise suurusele 16 354 krooni vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitis 16 354 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 09.05.2006Ouse täielikult ja teha uusOus, millega jätta ROÜ hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29 lg 6, § 39 lg 1, § 423 lg 2 ja § 452. Kindlustusjuhtumi mõiste ja kindlustatavad riskid on kindlaks määratud pooltevahelise kindlustuslepingu üldtingimustes. Sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p-d 5.5.9 ja 5.5.4 sätestavad sõnaselgelt ja korduvalt, et kindlustusjuhtumiks ei ole kahju, mis tekib seoses sõiduki võtmete väljumisega seaduslikust valdusest. Kindlustuslepingus on üheselt määratletud piir kindlustatud ja kindlustamata riskide vahel. Seetõttu puudus kohtul vajadus kohaldada lepingu tõlgendamisel VÕS § 39 lg 1. VÕS § 29 lg 6 alusel kohtu poolt tehtud järeldused on põhjendamata. Antud juhul on kindlustuslepingust välistatud sõiduki varguse ja sõiduki omavolilise kasutamisega seotud kahjujuhtumid, mis on toimunud seaduslikust valdusest väljunud sõiduki võtme kasutamise tagajärjel. Sõiduki võtme seaduslikust valdusest väljumise asjaolud ei oma antud juhul tähtsust, kuna vastav risk on kindlustusriskide hulgast välistatud. Eeltoodud väidet kinnitab ka Riigikohtu 01.06.2005Ous tsiviilasjas nr 3-2-1-59-05. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustuse üldtingimuste KÜ-03 p 1.8 kohaselt on kindlustusjuhtum ootamatu ja ettenägematu, kindlustuslepingus määratletud sündmus. Kindlustusjuhtumi korral on kindlustusandjal lepingust tulenev täitmise kohustus. Kokkulepe selle kohta, milline sündmus on käsitletav kindlustusjuhtumina, sisaldub kindlustuslepingus. Sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p 5.5.9 sätestab, et kindlustusjuhtumiks ei loeta mistahes kahjujuhtumit, mis on tingitud sõiduki võtmete, immobilisaatori- või signalisatsioonipultide vargusest või kaotsiminekust. Vastavalt sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p-le 5.5.4 loetakse sõiduki varguse või omavolilise kasutamisega tekitatud kahjujuhtum kindlustusjuhtumiks vaid juhul, kui sõiduk oli kahjujuhtumi saabumisel lukustatud, aknad ja pakiruum suletud, sõidukile oli paigaldatud ja sisse lülitatud töökorras alarmsignalisatsioon ja immobilisaator, eeldusel, et kõik mehaanilised ja elektroonilised võtmed, kaasa arvatud alarmsignalisatsiooni ja immobilisaatori distantsvõtmed, on ainult omaniku või seadusliku valdaja valduses. Seega vastavalt sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p-dele 5.5.9 ja 5.5.4 ei ole antud tingimustel toimunud kahjujuhtumi puhul tegemist kindlustusjuhtumiga. Sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p 5.5.7 sätestab, et kui sõiduk ei ole kindlustatud varguse, röövimise ja omavolilise kasutamise vastu või kui nende riskide realiseerumisel toimunud kahju hüvitamisest keelduti, siis ei loeta kindlustusjuhtumiks ka nende riskide realiseerumisega kaasnenud muid kahjusid. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole varguse ja sõiduki omavolilise kasutamise risk sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p-dest 5.5.4 ja 5.5.9 tulenevalt realiseerunud, ei kuulu nimetatud tingimuste p 5.5.7 alusel hüvitamisele ka leitud sõidukil tuvastatud kahjustused. Esimese astme kohus on alusetult kohaldanud VÕS § 452. Nimetatud õigusnorm on kohaldatav kindlustusjuhtumi toimumise korral, kuid hagis esiletoodud ja kohtuotsusega

tuvastatud asjaoludest nähtuvalt kindlustusjuhtumit aset ei leidnud. Esimese astme kohus on hinnanud kindlustusvõtja hoolsuskohustuse täitmist ja tõkke kõrvaldamise asjaolusid, mis antud juhul on asjassepuutumatud. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kaevatav kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu Ouse lõppjäreldus hagi rahuldamise osas on õige, kuidOuse põhjendav osa kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. Maakohus tuvastas, et hageja valduses olev sõiduk Seat Toledo reg. märgiga xxx XXX, oli kindlustatud varguse vastu ja autovõtmed varastati kindlustusperioodi kehtivuse ajal, kusjuures sõiduki varguse toimepannud isik sai autovõtmed enda valdusesse elamusse sissemurdmise teel. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas saab lugeda kindlustusjuhtumiks kahjujuhtumit, kui sõiduki varastamisel kasutatakse korterist varastatud võtmeid. Kostja tugines vastuväidetes sõidukikindlustuse üldtingimuste punktile 5.5.9, mille kohaselt kindlustusjuhtumiks ei loeta mistahes kahjujuhtumit, mis on tingitud sõiduki võtmete, immobilisaatoripultide või signalisatsioonipultide vargusest või kaotsiminekust. Samuti tugines kostja sõidukikindlustuse üldtingimuste SÜ-03 p-le 5.5.4, mille kohaselt sõiduki varguse või omavolilise kasutamisega tekitatud kahjujuhtum loetakse kindlustusjuhtumiks vaid juhul, kui sõiduk oli kahjujuhtumi saabumisel lukustatud, aknad ja pakiruum suletud, sõidukile oli paigaldatud ja sisse lülitatud töökorras alarmsignalisatsioon ja immobilisaator, eeldusel, et kõik mehaanilised ja elektroonilised võtmed, kaasa arvatud alarmsignalisatsiooni ja immobilisaatori distantsvõtmed, on ainult omaniku või seadusliku valdaja valduses. Kuivõrd autovõtmed olid varastatud, siis see andis kindlustusandjale kostja väidetel õiguse keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles osas, et üldtingimuste näol on tegemist lepingu tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Õige on ka see seisukoht, et VÕS § 39 lg 1 kohaselt kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks, kuid antud tsiviilasjas ei tekkinud vajadust tüüptingimuse tõlgendamiseks. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et kindluslepingu tingimused punktide 5.5.4 ja 5.5.9 osas on piisavalt selgelt formuleeritud, mistõttu maakohtu seisukohad kindlustuslepingu tingimuste tõlgendamise osas on ekslikud. Tsiviilasjast ilmneb, et poolte vahel tekkis erimeelsus mitte tüüptingimuse tõlgendamise üle, vaid selle sisu osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium 18.01.2006 Ouses nr 3-2-1-155-05 asus seisukohale, et kohus peab kontrollima tüüptingimuse kehtivust, kui pooled vaidlevad tingimuse sisu üle. Sisukontrolli peab kohus teostama ka siis, kui pooled ise ei ole seda vajalikuks pidanud. Seega tulnuks kontrollida tüüptingimuste punktide 5.5.4. ja 5.5.9 kehtivust. Kolleegium leiab, et antud puudust on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 2 kohaselt ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. VÕS § 422 lg 1 järgi kindlustuslepinguga kohustub üks isik/ kindlustusandja/ kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil/kindlustustusandja täitmise kohustus.Teine isik/ kindlustusvõtja/ kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vaidlusaluse lepingu näol on tegemist sõidukikindlustuse lepinguga, milles kindlustuskaitse laienes ka varguse vastu. Seega varguse toimumise korral oli kindlustusvõtjal õigustatud ootus kahju hüvitamiseks ning seetõttu tegi ta ka rahalisi väljaminekuid kindlustusmaksete näol. VÕS § 452 lg 1 järgi kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest üksnes kindlustusvõtja kohustuste rikkumise korral. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kolleegium leiab, et tüüptingimuse p 5.5.9 on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav, kuivõrd selle tingimuse kohaselt autovõtmete varguse asjaolud ei oma mingit tähtsust ning see annab kindlustusandjale õiguse vabaneda kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Antud tingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ning sellega piiratakse oluliselt kindlustusvõtja õigusi. Seega sõidukikindlustuslepingu tüüptingimus punkti 5.5.9 osas on tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 2 järgi. Lepingu tüüptingimuse punkti 5.5.4 osas asub kolleegium seisukohale, et antud tingimus on jagatav osadeks ning see tingimus, et sõiduki varguse või omavolilise kasutamisega tekitatud kahjujuhtum loetakse kindlustusjuhtumiks vaid juhul, kui sõiduk oli kahjujuhtumi saabumisel lukustatud, aknad ja pakiruum suletud, sõidukile oli paigaldatud ja sisse lülitatud töökorras alarmsignalisatsioon ja immobilisaator, ei ole vastuolus seadusega ning see on kehtiv VÕS § 39 lg 2 järgi.Ouse eelpool toodud põhjendustel on aga tühine nimetatud tüüptingimuse punktist 5.5.4. alljärgnev tekst “ eeldusel, et kõik mehaanilised ja elektroonilised võtmed, kaasa arvatud alarmsignalisatsiooni ja immobilisaatori distantsvõtmed, on ainult omaniku või seadusliku valdaja valduses“. Maakohus ei tuvastanud kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu tingimuste rikkumist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga. Hoone lukustatud keldriukse lõhkumist on maakohus põhjendatult käsitlenud tõkke kõrvaldamisena ning on põhjendatult asunud seisukohale, et sõiduki varguse toime pannud isik sai võtmed enda valdusesse tõkke kõrvaldamise ehk lukustatud ukse lõhkumise teel. VÕS § 423 lg 1 kohaselt kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et kostjal puudus õiguslik alus keelduda kahju hüvitamisest ning hagi kuulus rahuldamisele. Hagihinna osas puudus pooltel vaidlus ning seda ei ole vaidlustatud ka apellatsioonkaebuses, mistõttu kolleegium ei kontrolliOuse põhjendatust antud osas TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt. Kohtukulude jaotamine Vastustaja taotleb apellandilt õigusabikulude hüvitamist summas 2000 krooni, mille kohta on kuludokumendid esitatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuksOus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Antud ulatuses on õigusabikulud hageja kasuks välja mõistetud, mistõttu puudub alus täiendavalt õigusabikulu väljamõistmiseks.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.