Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. november 2006.a, Tartu; kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-06-5419
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu 2832 krooni nõudes Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: AS EMT; registrikood: 10096159; asukoht: Valge 16, Tallinn; hageja esindaja: Helena Purga; Lindorff Eesti AS; asukoht: Hobujaama 4, Tallinn; kostja: X ;
Pooled sõlmisid 25. veebruaril 2003. a ja 3. märtsil 2003. a liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja ei ole osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale 1416 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist, mida nõuab põhivõla ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla 2832 krooni ja kohtukulud.
Kostja võtab oma 20 . oktoobri 2006. vastuses hagi õigeks ja palub ennast mitte etapeerida 15 novembri 2006a. kohtuistungile.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Poolte vahel oli sõlmitud lepingud, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale teleteenust ja kostja kohustus selle eest kokkulepitud viisil tasuma. Hageja on oma kohustuse täitnud, kostja aga on endapoolset kohustust rikkunud jättes teenuse eest tasumata. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg3 järgi , kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses , lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 441 lg1 alusel vormistatakse ostus kirjalikult eesti keeles. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.