Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, Naerata Ometi MTÜ kanda.
4.Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid kostjalt välja.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
1(7)
Tsiviilasi nr 2-15-108307 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.20.04.2015.a esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, paludes kostjalt välja mõista 240 eurot. Kostja esitas vastuväite kogu nõude vastu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses 12.06.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista 240 eurot. Hagiavalduse kohaselt on sõiduk numbrimärgiga XXXXXX korduvalt pargitud hageja parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduki parkimise eest oli jäetud tasumata. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Kostja on sõiduki omanik, mistõttu on tal asjaõigusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja käsutada. Sõiduki omanik on juriidiline isik ning eeldada tuleb, et sõidukit kasutatakse igapäevases majandustegevuses ja sõiduki kasutaja teeb tehinguid kostja nimel. Parkimisega esitati kostja nimel nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Hageja on kohtuväliselt saatnud nõudekirja, milles on muu hulgas kostjale selgitanud omaniku vastutuse ja parkimislepingu sõlmimisega seonduvat. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvid on käesoleva ajani tasumata, mistõttu kostjal on hageja ees võlgnevus. Kostja ei ole ühtegi leppetrahvi vaidlustanud. Sõiduk oli pargitud 17.10.2014.a Estonia pst 7A parklas, 17.10.2014.a Lootsi 8 parklas, 20.10.2014.a Estonia pst 7A parklas, 28.10.2014.a Estonia pst 7A parklas, 11.11.2014.a Estonia pst 7A parklas, 15.11.2014.a Estonia pst 7A parklas, 27.11.2014.a Rävala pst 8 parklas, 10.12.2014.a Estonia pst 7A parklas. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Parklate all oleva maa suhtes on hageja maa otsene valdaja maa omanikuga sõlmitud rendilepingute alusel. Hageja osutab renditud maal parkimisteenust. Parklate sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on infotahvlil hageja avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks infotahvlile on parkla sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkla-alale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Muuhulgas on Lootsi 8 parkimisalal olevatel parkimistingimustel kirjas, et hageja võib eeldada, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on sõiduki juht ja parkimislepingu pool ning sõiduki kasutajana võib käsitleda ka juriidilist isikut. Hageja väljastas vastuse punktis 2 välja toodud kuupäevadel leppetrahvid summas 30 eurot, kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduki parkimise eest oli jäetud tasumata. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostjal tuleb tõendada, et sõidukit ei kasutatud tema majandustegevuses ja et sõidukit ei parkinud tema töötaja, kelle eest kostja vastutab. Sõiduki kasutajatena on tehnilisse passi kantud kostja seaduslikud esindajad. Avalik-õigusliku operaatori puhul on parkimise korraldamisega seonduv reguleeritud LS-s, eraõiguslikul operaatoril aga nii lepingu tingimustes kui ka seaduses. Hageja leppetrahvinõuetes välja toodud millal, kus ning millisel põhjusel on leppetrahv väljastatud, kes leppetrahvi väljastas jne. Leppetrahvinõue ei pea olema hageja töötaja poolt allkirjastatud. Sõidukit võivad kasutada HL, KK ja Q OÜ, kellel on õigus volitada kolmandaid isikuid sõidukit kasutama vastavalt lepingus
2(7)
Tsiviilasi nr 2-15-108307 sätestatud tingimustele. Lepingu järgi ei või Q OÜ ilma kostja nõusolekuta sõidukit kolmandatele isikute kasutusse anda. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid, et Q OÜ oleks taotlenud perioodil 02.06.2014.a kuni 31.12.2014.a sõiduki kolmanda isiku kasutusse andmist, tuleb eeldada, et sõiduk ei ole nimetatud perioodil kolmandate isikute kasutuses olnud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavalduses ei ole tõendatud, kes oli autoroolis. Parkimistasu eraparklas saab määrata parkimistasu maksmata jätmisel sellele sõidukijuhile, kes konkreetsel hetkel roolis oli. Käesoleval hetkel on esitatud nõue mõlema kostja juhatuse liikme vastu. Mõlemad juhatuse liikmed korraga roolis olla ei saanud, seega peab hageja tõendama, kumb juhatuse liikmetest oli roolis. Leppetrahvil puudub otsuse koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ja ametinimets. Puudub selle asutuse nimetus, kelle nimel leppetrahv tehti ja samuti puuduvad kontaktandmed. Kuna antud juhul on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, oleks pidanud olema juriidilise isiku töötaja nimi, registrikood ja kontaktandmed. Käesoleval juhul need andmed puuduvad. Ka puudub õiguslik alus leppetrahvi koostamiseks. Puudub ka otsuse vaidlustamise kord. Seega puuduvad osaliselt andmed, mis on ettenähtud liiklusseaduses (LS) § 188 lg-s 4. Puudub leppetrahvidel leppetrahvi koostanud töötaja allkiri. Ka teisaldas hageja kostjale kuuluva auto. Liiklusseaduse (LS) § 92 lg 51 kohaselt võib teisaldamist nõuda Politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt ja selle kohta peab olema koostatud akt. Eelnevale tuginedes leidsid kostjad, et auto teisaldati ebaseaduslikult. Kostja esitas täiendava seisukoha, mille kohaselt 240 euro suurune võlgnevus käib kostjale üle jõu, kuivõrd kostja ei tegele majandustegevusega ning tulu ei teeni. Kostja palus leppetrahv jätta välja mõistmata või leppetrahvi vähendada. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 01.12.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 240 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse kohaselt luges kohus tuvastatuks, et kostjale kuulub sõiduauto Toyota Avensis registreerimisnumbriga XXXXXX ja sõiduki kasutajateks kaks isikut - KK ja HL, hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, kostja sõiduk oli pargitud 17.10.2014.a Estonia pst 7A, Tallinn parklas, 17.10.2014.a Lootsi 8, Tallinn parklas, 20.10.2014.a Estonia pst 7A, Tallinn parklas, 28.10.2014.a Estonia pst 7A, Tallinn parklas, 11.11.2014.a Estonia pst 7A, Tallinn parklas, 15.11.2014.a Estonia pst 7A, Tallinn parklas, 27.11.2014.a Rävala pst 8, Tallinn parklas ning 10.12.2014.a Estonia pst 7A, Tallinn parklas, parkla sissesõidutee juurde on paigutatud infotahvel, teavitus- ja liiklusmärgid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Pooled vaidlevad selle üle, millise õigussuhtega on poolte vahel tegemist (kui üldse), kellega on hagejal sõlmitud leping sõiduauto parkimiseks hageja hallataval territooriumil ja kes peaks vastutama parkimistingimuste rikkumise korral. Kohtu hinnangul tekkis poolte vahel lepinguline suhe (parkimisleping). Kohus viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-75-10, võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 1, § 9 lg-le 1 ja 2 ning § 1 lg-le 1. Hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõlmib sõidukijuht parkimiskoha üürilepingu, kui ta on sõiduki parklasse parkinud. Tingimustes on selgelt väljendatud esimese punktina asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb osaühing Europark Estonia pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ning parklasse parkimisega loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leidis, et kostja andis VÕS § 20 lg 1 ja lg 2 ning VÕS § 16 lg 3 alusel hageja territooriumile parkimisega nõustumuse pakkumuse tingimustel lepingu sõlmimiseks. Kohtu hinnangul olid pakkumuse tingimused kostjale nähtavad,
3(7)
Tsiviilasi nr 2-15-108307 arusaadavad ning sellise tava järgi on Tallinnas parkimist korraldatud juba aastaid. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav, et sisenedes tähistatud ning teavitus- ja liiklusmärkidega varustatud parkimiseks ettenähtud territooriumile, allutab sõiduki juht end tingimustele, mis on territooriumile sisenedes teatavaks tehtud. Kui need tingimused sõiduki juhile ei sobi või ta ei soovi olla nendega seotud, tuleb tal parkimiseks valida teine koht ning territooriumil mitte parkida. Sõiduki juhil puudub õigus eeldada, et ta võib oma äranägemisel tasuta parkida teisele isikule kuuluvale või teise isiku kasutuses olevale maa-alale. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et kostja tegi Tallinnas Estonia pst 7A, Lootsi 8 ja Rävala pst 8 parkimisaladele sissesõidul avalikult pakkumuse parkimiskoha üürilepingu sõlmimiseks ning sõiduauto Toyota Avensis juht võttis hagiavalduses nimetatud kuupäevadel pakkumuse vastu ja sõlmis parkimiskoha üürilepingu pakkumuses näidatud tingimustel, sõidukiga territooriumile sisenedes ja selle parkimisega territooriumile. Parkimislepingule kohalduvad VÕS-is üürilepingut sätestavad õigusnormid. Maakohus viitas LS § 72 lg-le 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1. Kostja tõendamiskoormus on tõendada, kes 17.10.2014.a ja ka kõigil järgneval seitsmel korral kostja sõidukit kasutas ja hageja parkimisalale parkis. Viidatud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui sõiduki omaniku kontrolli all, seevastu on hagejal objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada. Maakohus viitas LS § 72 lg-tele 2 ja 3 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg-le 2. Kostja on väitnud, et ta ei ole isik, kelle seaduslikud esindajad kasutasid sõidukit. 07.03.2016.a kirjalikus vastuses on kostja märkinud, et tal ei ole võimalik rohkem tõendeid esitada, kuna sõiduki kasutamise kohta arvestust päevade kaupa ei peetud, sest seadus seda ei nõudnud. 22.11.2016.a kohtuistungil leidis kostja seaduslik esindaja KK, et tulenevalt kohtupraktikast tuleb hagejal tõendada, kes oli sõiduki roolis. Kostja seaduslik esindaja on kohtuistungil leidnud, et kuigi neilt nõuti andmeid isiku kohta, kes pidi olema roolis, on kostja seisukohal, et ei pea neid andmeid esitama. Kuna LS § 72 lg 2 kohaselt on andmete säilitamise kohustus 6 kuud ja kohtu nõue tuli hiljem, ei ole kostjal neid andmeid esitada. Hageja nimetatud seisukohaga ei nõustunud, kuna hageja saatis kostjale elektrooniliselt 04.02.2015.a nõudekirja, milles palus võlgnevuse likvideerimist hiljemalt 11.02.2015.a. Kostja juhatuse liige vastas hageja nõudele samal päeval, teatades nõude mittetunnustamisest. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja seisukoht selle kohta, et ta ei saa esitada andmeid sõidukit kasutanud isikute kohta, kuna sai kohtuvaidlusest teada pärast LS § 72 lg 2 sätestatud tähtaja möödumist ja seetõttu ei ole ta nimetatud andmeid säilitanud, on alusetu. Asja materjalidest nähtub, et kostja seaduslik esindaja on vastanud 04.02.2015.a hageja kirjale, milles hageja tõi välja asjaolu, et kostja on ajavahemikul 17.10.2014.a - 10.12.2014.a kasutanud hageja parklaid ja jätnud parkimisteenuse eest tasumata. Kohus leidis, et kuna 04.02.2015.a ei olnud möödunud LS § 72 lg 2 sätestatud tähtaeg ühegi vaidlusaluse parkimise osas, sai kostja 04.02.2015.a teadlikuks asjaolust, et talle kuuluvat sõidukit on pargitud tasu maksmata hageja parklasse ja hageja nõuab seetõttu kostjalt leppetrahvi tasumist. Kohus leidis, et kuna kostja väidab, et leppetrahvi nõude aluseks olnud ajal kasutas kostjale kuuluvat sõidukit kolmas isik, oleks kostja pidanud 04.02.2015.a, kui ta sai teada leppetrahvi nõudest, säilitama andmed isikute kohta, kes väidetavalt kasutasid kostjale kuuluvat sõidukit vaidlusalusel ajal. Kuna kostja on sõiduki omanik ja kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema sõiduautot kasutavad teised isikud, või et sõiduautoga sõidavad ja pargivad teised isikud tema tahte vastaselt, tuleb eeldada, et sõidukit juhtis kostja oma seadusliku esindaja vahendusel. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-3-16. Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõude esitamisel järgitud ka mõistliku aja kriteeriumi, kuna üldise tava kohaselt esitab hageja leppetrahvinõude kohe pärast parkimislepingu rikkumise
4(7)
Tsiviilasi nr 2-15-108307 tuvastamist jättes trahvinõude sõiduki esiklaasile. Asjakohatu oli kohtu hinnangul kostja viide LS § 188 lg-s 4 sätestatud andmete puudumisel leppetrahvinõuetel, kuna LS § 188 tuleb vaadata koosmõjus LS §-ga 187 ehk antud regulatsioon käib kohaliku omavalitsuse parklates parkimiskorda rikkuvatele otsusele viivistasu sisunõuete kohta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks 17.10.2014.a või ka järgnevate parkimiste eest tasunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on hageja leppetrahvi nõuded rahuldanud. Kostja esitas leppetrahvi vähendamise nõude. Käesolevas asjas tuleb hindamisele tüüptingimusena leppetrahvi kokkulepe. Maakohus viitas VÕS § 35 lg-tele 1 ja 2. Kohus leidis, et hageja on paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Maakohus viitas VÕS § 42 lg-le 1. Kohtu hinnangul ei olnud leppetrahvi tingimus tühine tüüptingimus. Kohaldatava leppetrahvi suurus on mõistlik. Hageja rakendas kostja suhtes leppetrahvi, kuna kostja jättis parkimistasu maksmata. Hageja jaoks, kelle majandustegevus on tasuliste eraparklate pidamine, on oluline huvi lepingu täitmise vastu. Kostjal oli võimalus hageja pakutud lepingutingimustega tutvuda ja nende mittesobivusel võimalik keelduda parkla kasutamisest ehk lepingu sõlmimisest. Kohus leidis, et muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 75 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Ajavahemikul 17.10.2014.a - 10.12.2014.a oli vaidlusaluse sõiduki kasutamise õigus kostja juhatuse liikmetel KK-l ja HL-l, samuti Q OÜ-l, kes oli kostja lepinguline koostööpartner, kellel oli sõiduki kasutamiseks edasivolitamise õigus. Kostjal ei ole võimalik rohkem tõendeid esitada, kuna sõiduki kasutamise kohta arvestust päevade kaupa ei peetud, sest seadus seda ei nõudnud. Kostja ei nõustunud, et oleks pidanud dokumentatsiooni kohtule juba varasemalt esitama, sest hageja varem sellist nõuet ei esitanud. Tsiviilasjas nr 211-63085 leidis ringkonnakohus, et hageja ei ole tuvastanud, kes sõidukiga parklasse sõitis ja sellega parkla operaatoriga lepingu sõlmis. Eeltoodu põhjal leidis kostja, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, kes kõigil hagis esitatud kaheksal korral autoroolis oli ja seeläbi lepingu sõlmis. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja taotles trahvisumma vähendamist, kui kohus peaks leidma, et kostja peaks trahvi maksma, kuid kohus jättis taotluse ebaõigesti rahuldamata. Hagile oleks pidanud lisama äriregistri kaardi, mida hageja ei teinud. Parkimisega ei antud aktsepti parkimisepingu sõlmimiseks, mistõttu ei ole kostja ja hageja vahel sõlmitud parkimislepingut. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud seisukohtadega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel kui leidis, et käesoleval juhul tuleb lähtuda sellest, et sõiduki parkis vaidlusalustel kordadel hageja parklatesse kostja. Sõiduki valdaja võib
5(7)
Tsiviilasi nr 2-15-108307 olla ka juriidiline isik. Maakohus jaotas tõendamiskoormise õigesti. Maakohus leidis õigesti, et konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades tuleb lähtuda sellest, et sõidukit valdas sõiduki omanik ning selleks, et vastupidist järeldada, tulnuks kostjal tuua kohtu ette ja tõendada asjaolud, mille alusel saanuks kohus teha järelduse, et sõidukit valdas konkreetsetel parkimiskordadel muu isik. Kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole.
8.Maakohus luges õigesti tuvastatuks selle, et hageja poolt kohtu ette toodud kordadel vaidlusalune sõiduk viidatud parklatesse pargiti. Maakohus järeldas õigesti, et selle tulemusel tekkis parkimisleping hageja ja sõiduki parkija vahel. Ja kuivõrd eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et maakohus leidis õigesti, et sõiduki valdaja oli parkimisel kostja, leidis maakohus õigesti, et parkimislepingud konkreetsetel kordadel tekkisid hageja ja kostja vahel.
9.Maakohus leidis õigesti, et tuleb lähtuda sellest, et parkimislepingutes sisalduv leppetrahvi maksmise kokkulepe kehtib. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist hagetud summas.
10.Kostja esitas maakohtu menetluses ka leppetrahvi vähendamise taotluse. Maakohus asus õigesti seisukohale, et käesoleval juhul leppetrahvi vähendamist võimaldavaid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole. Maakohus tuvastas õigesti, et auto parkis ilma maksmata vaidlusalustel kordadel. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et lepingutest tulenevalt tekkisid kostjal kehtivad leppetrahvide maksmise kohustused. Seega ei lähtuta leppetrahvi vähendamise taotluse hindamisel mitte sellest, kas rikkumine aset leidis ega sellest, kas leppetrahvi maksmise kohustus kehtib, sest vastavad asjaolud on leppetrahvi maksmise kohustuse kui sellise tekkimise eeldused ja need on eespool tuvastatud.
11.Leppetrahvi vähendamiseks ei ole piisav see kostja väide, et tema puhul on tegemist mittetulundusühinguga, kes majandustegevusega ei tegele. Selline üldine ja konkretiseerimata väide on liiga üldine selleks, et sellest järeldada, et kostja majanduslik seisund on sedavõrd halb, et kostjal ei ole võimalik leppetrahvi maksta, või et kostjal ei ole võimalik leppetrahvi maksta nõutud ulatuses. Hageja leppetrahvi nõue ei ole mitte 240 eurot, vaid 30 eurot. Kostja pani toime kaheksa lepingurikkumist, mille eest määrati kaheksa leppetrahvi. Seega saab kohus hinnata, kas leppetrahv suuruses 30 eurot on selline, mida tuleks kostja poolt kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt vähendada. Ringkonnakohus leiab, et selliseid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole. Hageja huvi on see, et parkimise eest tasutaks koheselt parkimisel. Kostja oleks saanud oma käitumisega luua olukorra, kus hageja oleks esitanud kostja suhtes ühe leppetrahvi nõude. Väide, et kostja majanduslik olukord on halb, ei ole tõendatud ega usutavaks muudetud. Kostja ei ole esile toonud, milline vara talle kuulub. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kuulub kostjale vähemalt vaidlusalune sõiduk.
12.Ringkonnakohus leiab, et need väidetavad formaalsed rikkumised, millele kostja on apellatsioonkaebuses viidanud, ei saa olla maakohtu otsuse muutmise, tühistamise või hagi rahuldamata jätmise alus. Hagi lisade lehekülgede arvu ja selle märkimata jätmine, kas lisade puhul on tegemist originaalidega või mitte, samuti registrikoodide märkimata jätmine jne, ei ole iseenesest hagi rahuldamata jätmise alus.
13.Kuna maakohus hagi rahuldas, jättis ta maakohtu menetluskulud õigesti kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta samuti kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka seda, et maakohus mõistis kostjalt summaarselt välja hageja poolt maakohtule hagi esitamise eest tasutud riigilõivu. Kuna hageja apellatsioonimenetluses
6(7)
Tsiviilasi nr 2-15-108307 menetluskulude summaarse kindlaksmääramise avaldust ei esitanud, ei ole ringkonnakohtul alust kostjalt apellatsioonimenetluse kulusid hageja kasuks välja mõista.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.