Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (01.11.2006.a.). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hagejale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum Valga linnas Sepa 9 krt.28 (esimene korrus) ning kostjale eluruum samas elamus krt.40, milline (viimatimainitu) asub hagejale kuuluva korteri peal (viies korrus). Hageja nõue Hageja kinnituste kohaselt teostas kostja oma korteris tualettruumis remonti, mille käigus sattus ehituspraht kanalisatsioonitorudesse ja ummistas need. Ummistus põhjustas 02.07.2005.a. hommikul „uputuse“ hagejale kuuluva korteri vannitoas, tualettruumis ja koridoris. Hageja selgitab, et 02.07.2005.a. hommikul, tulles koju, leidis ta reoveega üleujutatud koridori. Hageja seletab, et nad olid just lõpetanud korteris remondi. Koheselt hakkasid nad uputuse põhjust otsima, ning avastasid, et kostjale kuuluvas korteris oli tehtud remonttöid, mille käigus oli sattunud remondipraht kanalisatsiooni ja selle ummistanud. Ummistus oli tekkinud keldris. Alles kahe tunni pärast kõrvaldati kanalisatsiooni ummistus ja siis asus hageja koos abikaasaga “uputuse” tagajärgi likvideerima. Hageja väidab, et kostja oli algselt valmis kahjusid hüvitama, lubades raha kanda hageja pangaarvele, mida ta aga ei teinud. Hageja seletab, et vaatamata korduvatele pöördumistele kostja poole nõudega materiaalne kahju hüvitada ei ole kostja sellele hiljem enam reageerinud. Seega on käesoleva ajani kostja poolt tekitatud kahju hüvitamata. Materiaalse kahju suuruse määramisel on hageja võtnud aluseks ekspertiisiga tuvastatud remont- ja taastamistööde maksumuse – 2140.50 krooni, millise summa palub hageja varalise kahjuna kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt moraalne kahju summas 3859.50 krooni. Hageja selgitab, et „uputuse“ päeval oli tema sünnipäev. Õhtul pidi toimuma sünnipäevapidu, kuid hageja oli sunnitud külalistele teatama, et pidu jääb ära, kuna hageja pidi mitme tunni vältel likvideerima reovee uputuse tagajärgi, kogu korter lõhnas ebameeldivalt ning uputus oli põhjustanud ebameeldivaid tagajärgi (laminaatpõrand oli üles paisunud jne). Kogu toimunu tagajärjel oli hageja pikemat aega tugevas stressis. Ka kohtuistungil avaldab hageja, et sellest sündmusest on väga ebameeldiv ja piinlik rääkida. Hageja leiab, et kostja käitumisega põhjustatud häired hageja igapäevases elurütmis, peaks kaasa tooma kostja kohustuse hüvitada hagejale tekitatud moraalne kahju. Kohtukuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 krooni. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale väljastatud kohtukutse on tagastatud kohtule märkega, et kohtukutse on vastu võtnud kostja elukaaslane 15.09.2006.a. /tl.25/ ja aadressil: Valgamaa on kohtukutse vastu võtnud kostja ema 15.09.2006.a. /tl.26/. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 26/05-197) § 322 lg.1 kohaselt loetakse kohtukutse kättetoimetatuks, kui see on kättetoimetatud tema eluruumis

2 (5)

elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kuna kohtukutse on kätte antud kostja elukaaslasele ja ka kostja emale, siis loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja hoiatusele, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. „Tsiviilkohtumenetluse seadustik“ (TsMS) (RT 26/05-197) §410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg.1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavat välja selgitatud. Arvestades asjas kogutud materjalide piisavust ning hageja vastavat taotlust, lahendab kohus asja sisuliselt. Arvestades hageja sellekohast taotlust ning asjaolu, et kohus on andnud kostjale võimaluse oma protsessiõiguste realiseerimiseks, kuid passiivse tahteavaldusena isik neid õigusi maksimaalselt realiseerida soovinud ei ole, peab kohus menetlusökonoomia printsiibist johtuvalt põhjendatuks ja õiglaseks lahendada asi sisuliselt.

Kohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kohus, leiab, et hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks, on põhjendatud ja piisavalt tõendatud, ning hagi kuulub selles nõudes rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõue moraalse kahju hüvitamiseks, tuleb jätta rahuldamata. “Võlaõigusseadus” (VÕS) §1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 92/00-601) §11 ja “Asjaõigusseaduse” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §72 sätestatust tuleneva põhimõtte kohaselt peab korteriomanik tagama temale kuuluva eluruumi korrashoiu seisundis, mis välistaks tema korterist lähtuva võimaliku ohu tõttu kaasomanikele (või teistele isikutele) kahju tekkimise võimalikkuse. Selle kohustuse rikkumisel kaasneb korteriomaniku vastutus – kohustus hüvitada teisele isikule tekitatud kahju. Korteriomaniku suhtes tsiviilvastutuse (kahju hüvitamise kohustus) tekkimise eelduseks on vastutuse kohaldamise koosseisulised elemendid –kostja õigusvastane tegu, kostja süü, hagejal tekkinud kahju ning põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal selle tagajärjel tekkinud varalise kahju vahel. Hageja seletuste ja asja materjalidega /ekspertiisiakt - tl.12/ on tõendatud, et vesi valgus hageja vannituppa, tualettruumi ja sealt koridori tema korteri peal paiknevast kostjale kuuluvast eluruumist. Ekspertiisiaktist nähtuvalt teostas kostja oma eluruumis (korteris 40) asuvas tualettruumis remonttöid ning ehituspraht sattus kanalisatsiooni, mille tagajärjel kanalisatsioonitorud ummistusid. Ummistuse tagajärjel tekkis uputus hageja korteris. Aktist nähtub, et ummistuse likvideerimise käigus tuli kanalisatsioonitorudest välja suures koguses liiva ja kive ning muud ehitusprahti. Samade tõendiliikidega on tuvastatud, et ühelgi vaidlusaluste korteritega (poolte omandis olevate) külgnevate või piirnevate eluruumide omanikud ei teostanud vaadeldaval ajaperioodil remonttöid. Seega saab reoveelekke ainsaks lähtekohaks (nii

3 (5)

elamu ehitustehnilisi tingimusi kui ka üldisi füüsikaseadusi arvestades) olla üksnes kostjale kuuluvas eluruumis asuv kanalisatsioonisüsteem. Kuna kostja ei täitnud seadus(t)est tulenevat kohustust eluruumi omanikuna tagada korteris paiknevate tehnosüsteemide korrasolek, on tõendatud nii kostja käitumise õigusvastasus (tegevusetuse vormis) kui ka kostja süü (ettevaatamatuse vormis = ei soovinud ja ei näinud ette, kuigi võis ja pidi ette nägema, kui oleks ilmutanud vajalikku ettevaatust ja hoolsust) õigusvastase käitumise toimepanemisel. Hageja seletuste ja asja materjalidega /tl.3-4;5/ on tõendatud, et reoveelekke tagajärjel tekkis hagejal varaline kahju. Siit tulenevalt on tõendatud hagejal varalise kahju tekkimine ning põhjuslik seos kostja õigusvastase teo (tegevusetu käitumise) ja hagejal seeläbi tekkinud varalise kahju vahel. Kuna eelpoolmotiveeritu kohaselt esinevad kõik tsiviilvastutuse kohaldamise aluseks olevad kohustuslikud eeltingimused (koosseisulised elemendid), asub kohus seisukohale, et kostja on vastutav hagejale tekitatud varalise kahju eest ning on kohustatud viimasele selle kahju hüvitama. Hageja on kohtule esitanud OÜ-u Y poolt koostatud kalkulatsiooni /tl.5/, mille kohaselt on hinnatud veelekkest tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike remont- ja taastamistööde maksumuseks 2140.50 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et ekspertiisiaktis fikseeritud tööde vajalikkus ning taastamis- ja remonttööde maksumus on mõistlikkuse piirides ja vastab kahjustusastmele, tagades hagejale reaalselt tekitatud varalise kahju kohase ja täieliku hüvitamise. Kuna tsiviilõiguses mõistetakse kahjuna isikliku või varalise hüve vähenemist ning varalise kahjuna käsitletakse muuhulgas ka kreeditori poolt tehtud kulutusi ning tema vara kaotsiminekut ja/või rikkumist, on põhjendatud hageja nõue välja mõista varalise kahjuna nii remont- ja taastamistööde maksumus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viimasele tekitatud varaline kahju summas 2140.50 krooni. Samas leiab kohus, et hageja nõue moraalse kahju eest 3859.50 kroonise hüvise väljamõistmiseks, tuleb jätta rahuldamata. Hageja on moraalse kahju nõuet põhistanud asjaoludega, et kostja käitumise tagajärjel oli ta sunnitud likvideerima “uputuse” tagajärgi, ta oli sunnitud oma külalistele teatama, et sünnipäevapidu jääb ära ja hagejal kaasnes pikaajaline stressiseisund. Kohus on seisukohal, et kostja õigusvastasest käitumisest tingitud hagejal eelduslikult tekkinud kahjulike mõjutuste iseloom, kestvus ja maht, ei anna antud juhul alust kinnitada hagejal moraalse kahju tekkimist. Kohus leiab, et kanalisatsioonilekkega kaasnevad kahjulikud mõjutused ja selle kõrvaldamisega kaasnevad koristustööd on paratamatud ning võimalikult hõlmatud varakahju nõudega. Riigikohtu lahendites, mis on tehtud moraalse kahju väljamõistmisega seonduvates vaidlustes (nr.3-2-1-111-96, nr.3-2-1-144-00, nr.3-2-11-01, nr.3-2-1-105-01 jt.), antud juhiste kohaselt on Riigikohus selgelt ja üheselt avaldanud, et moraalse kahju olemasolu ja suurus tuleb kindlaks teha iga kaasuse puhul eraldi, arvestades konkreetse vaidluse tehiolusid. Teiseks läbivaks põhiprintsiibiks on fakt, et moraalse kahju eest mõistetakse välja ühekordne hüvitis, milline ei tohi olla hõlmatud varalise kahjuga (täiendav vastutus varalisele kahjule). Seega ei anna kahjustuse likvideerimistööde teostamine (olenemata ebameeldivustundest, aja-, tööjõu- ja närvikulust) alust nõuda varakahju tekitanult selle eest moraalse kahju hüvitamist. Samuti on isiku tavapärast elurütmi häiriv igasugunegi nähtus või rike (sealhulgas kanalisatsioonirike), mis väljub isiku poolt harjumuspäraselt kogetust. Seetõttu sõltub sellega kaasnev psüühiline häiritus otseselt eeskätt isiku harjumustest, tajuvusmahust, pingetaluvusvõimest ja muudest subjektiivsetest faktoritest. Siit johtuvalt ei saa ainuüksi psüühilise pinge (stress vms) ja piinlikkuse ning häbitunde ilmingud olla iseenesest eelduseks isikul moraalse kahju

4 (5)

tekkele. Kohus on seisukohal, et teise isiku poolt toimepandud õiguserikkumisega paratamatult kaasnevad, kuid mõistlikkuse piires talutavad (kahjulikud mõjutused ei välju nende tavapärase ja mõistliku taluvuskoormuse piirest) psüühilised üleelamised, ei anna alust eeldada kannatanul moraalse kahju tekkeolemasolu. Seega asub kohus veendunult seisukohale, et antud juhul tuleb hageja nõue moraalse kahju eest hüvise väljamõistmiseks kostjalt, jätta rahuldamata, kuna kostja tegevus ei ole kuidagi põhjustanud hagejale sellist moraalset kahju, mille hüvitamist saaks seaduse järgi nõuda. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (RT 39/05-308) §3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 43-45/98-666) §60 lg.1 sätestab, et kui kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja on nõudnud kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 420 krooni /tl.8/ väljamõistmist kostjalt. Kuna kohus rahuldab hagi 35,7 % ulatuses (hagihind 6000 krooni, millest kohus rahuldab 2140.50 krooni ulatuses), kujuneb kostjalt hageja kasuks väljamõistetava riigilõivu suuruseks 150 krooni. Seega tuleb kostjalt kohtukuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 150 krooni.

Kohtunik Hele Ilisson 01.11.2006.a.

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.