Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ Bronx Wood nõue tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingu lepingujärgne hind, Kaupo Kuusi lepingurikkumine ning lepingu täitmise võimatus läbi vaatamata.
4.Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata OÜ Bronx Wood nõude tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingust taganemise avalduse tühisus ja lepingu kehtivus.
5.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaks määratud suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Bronx Wood kanda.
6.Rahuldada Kaupo Kuusi avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista OÜ-lt Bronx Wood Kaupo Kuusi kasuks välja menetluskulude katteks 875 (kaheksasada seitsekümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Bronx Wood (hageja) esitas 30. mail 2016 Kaupo Kuusi (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et poolte vahel 12. aprillil 2016 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu (leping) hinnaks on 29 000 eurot ning tuvastada kostja poolt 20. aprillil 2016 esitatud lepingust taganemise avalduse tühisus. Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjat täitma poolte vahel sõlmitud lepingut. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 31. oktoobril 2016 palus hageja tuvastada 12. aprillil 2016 poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 7.8 rikkumine kostja poolt ja edasise lepingu täitmise võimatus (tl 103). Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale XXX asuv XXX kinnistu, kus asub 7 ha metsamaad. 2015 kevadel soovis kostja, et hageja koostööpartner OÜ Eesti Metsameister esitaks kostjale hinnapakkumise kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks. OÜ Eesti Metsameister konsulent Kaidi Suvi telefoni teel tehtud pakkumise suuruseks oli 27 000 eurot. Kostja võttis aega
järelemõtlemiseks. Veebruaris 2016 võttis Kaidi Suvi uuesti kostjaga ühendust, kostja soovis uut pakkumist ja 16. märtsil 2016 esitati hinnapakkumine summas 25 700 eurot.
12.aprillil 2016 toimunud kohtumisel, kus osalesid kostja, hageja esindaja Sander Rikken ja OÜ Eesti Metsameister esindaja, tegi hageja kostjale hinnapakkumise summas 29 000 eurot ja pooled sõlmisid lepingu. 14. aprillil 2016 kandis hageja kostjale üle 29 000 eurot. Hagejat esindanud Sander Rikken ei olnud lepingut sõlmides hoolas, oma kogenematuse tõttu ei pööranud ta tähelepanu lepingu tekstile ja eksis lepingus olevate lünkade täitmisel. Lepingu punktid 3.1 ja 3.2 sisaldasid lepingu hinda ja olid lepingu sõlmimise ajal lahtised. Sander Rikken jättis kogemata täitmata lepingu punkti 3.1 ja täitis dubleerivalt lepingu punkti 3.2, mis käsitleb lepingu hinna tasumise korda. Lepingu punkti 3.2.1 järgi oli justkui kostja isiklikule arveldusarvele hageja poolt juba kantud 29 000 eurot, mida tegelikkuses ei olnud tehtud lepingu allkirjastamise ajaks, seega eksisid mõlemad pooled. Poolte kokkuleppe kohaselt tuli hagejal tasuda üksnes ühekordne 29 000 euro suurune makse ja seda viie päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest lepingu punkti 3.2.2 järgi. Kostja esitas 20. aprillil 2016 hagejale avalduse lepingust taganemiseks, põhjusel, et hageja pidi kostjale üle kandma 58 000 eurot, kuid ei ole seda teinud. Hageja teatas 21. aprillil 2016 vastuses, et avaldus on tühine, avalduses esitatud väited ei ole kooskõlas poolte tegeliku tahtega, kostja tõlgendus lepingu osas on vastuolus hea usu põhimõttega. 25. aprillil 2016 helistas Sander Rikken kostjale ja üritas leida kompromissi. Telefonivestluse käigus kinnitas kostja, et lepingu hinnaks oli 29 000 eurot. Viidatud telefonikõne Sander Rikken salvestas. 29. aprillil 2016 esitas kostja hagejale täiendavad seisukohad, milles jäi varasemalt esitatud avalduse juurde. 5. mail 2016 andis hageja kostjale täiendava tähtaja, s.o kuni 13. maini 2016 lepingu omapoolseks täitmiseks, 13. mail 2016 teatas kostja hagejale, et keeldub lepingu täitmisest. Kostja poolt soovitud lepingu hinna 58 000 eurot välistavad hageja koostööpartneri poolt eelnevalt kostjale esitatud hinnapakkumised. Ei ole eluliselt usutav, et kostjale OÜ Eesti Metsameister poolt 2015 kevadel esitatud hinnapakkumisest summas 27 000 eurot ja seejärel 16. märtsil 2016 esitatud hinnapakkumisest summas 25 700 eurot saab ühtäkki hinnapakkumine summas 58 000 eurot. Usutav on, et asjaosaliste vahel aset leidnud metsamaa ülevaatamise tulemusena suurendati kostjale esitatud hinnapakkumist 29 000 euroni, s.o 3 300 euro võrra, mitte 32 300 euro võrra. Kokkulepet ühekordselt 29 000 euro tasumiseks kinnitab kostja ja Sander Rikkeni telefonivestluse väljatrükk. Kostja meelemuutus võis toimuda kolmanda isiku poolt tehtud kõrgemast hinnapakkumisest. Kostja väited hageja poolt lepingu rikkumise kohta ei vasta tõele, kostja soovis saada rohkem raha, kui seda oleks võimaldanud hagejaga sõlmitud lepingu täitmine. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik ning olukorras, mil üks lepingu pool keeldub oma lepingulise kohustuse täitmisest, on teisel lepingu poolel VÕS § 108 lg 2 järgi õigus nõuda sellise kohustuse täitmist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on vastuoluline ja segane, ei ole võimalik aru saada, mida esitatud hagiga soovitakse saavutada. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas hageja soov, et kohus tuvastaks kostja kohustused ilma, et kohus tuvastaks hageja lepingulised kohustused. Kui kohus tuvastab ülesütlemisavalduse tühisuse, siis võib tehing olla vastuolus heade kommetega, sest on kostja jaoks äärmiselt ebasoodne. Lepingust tulenevad vastastikused kohustused on tasakaalust väljas. Eelkirjeldatud alusel lepingu tühisuse tuvastamine pole võimalik enne, kui kohus on tuvastanud lepingu tegeliku hinna. Kui lepingu hinnaks on 58 000 eurot, ei ole leping tühine, kuna see on sõlmitud turutingimustel. OÜ Eesti Metsameister ei ole OÜ Bronx Wood koostööpartner vaid esindab hageja huvisid. Hageja kasutab erinevaid juriidilisi kehasid selleks, et jätta raieõiguse hindadega mitte kursis olevatele metsaomanikele muljet raieõiguse madalatest hindadest. Selleks esitatakse
„konkureerivaid“ pakkumisi, mis on aga raieõiguse tegelikust hinnast kordades väiksemad. Sander Rikken esindas hageja huve, mitte ei ole sõltumatu tunnistaja ja koostööpartneri esindaja. Hageja üritas nii ise kui ka OÜ Eesti Metsameister kaudu pikema aja jooksul saavutada kostjaga kokkulepet raieõiguse ostmiseks alla 29 000 euro. Kostjat üritati veenda, et raieõigus maksab alla 30 000 euro. Kostja mõistis, et raieõigus on väärt oluliselt enam ja saigi kokku lepitud uus kõrgem hind, s.o 58 000 eurot. Lepingu koostas hageja esindaja, kostja vaid allkirjastas lepingu. Kostja jaoks oli oluline punkt, kus oli kirjas maksesumma koos tähtajaga. Kostja tagastas hagejale viimase poolt tasutud 29 000 eurot. Lepingu p-s 8.4 on märgitud „Käesolevas lepingus on ette nähtud kõik tingimused ning Müüja ja Ostja ei loe käesoleva lepingu osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu käesolevas lepingus.“ Seega ei oma tähtsust ja õiguslikku tähendust poolte lepingueelsed läbirääkimised või kolmandate isikute poolt tehtud pakkumised. Tõendina esitatud Sander Rikkeni poolt salvestatud vestlus kostjaga ei ole tõendiks ning ei vasta headele kommetele. Lindistus on tehtud ilma kostja loata ja teadmiseta, Sander Rikkenil oli võimalik kostja teadmata vestlust suunata teda huvitavas suunas ilma, et kostja oleks saanud aru, miks ja kuidas teatud teemasid käsitletakse. Samuti pole selge, kas lindistus on originaal, st lõikamata ja modifitseerimata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 30. novembri 2016 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud summas 1912 eurot 50 senti koos viivisega jättis kohus hageja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on lepingulised suhted ja poolte tahe oli hageja poolt kasvava metsa raieõiguse ostmine ja kostja poolt kasvava metsa raieõiguse müümine. Lepingu punktis 3.1 ei ole märgitud tehingu hinda. Lepingu punktis 3.2 on pooled kokku leppinud, et punkti 3.2.1 järgi on 29 000 eurot kantud kostja arvele, mille saamist kinnitab pool allkirjaga lepingul ja punkti 3.2.2 järgi 29 000 eurot kohustub hageja üle kandma kostja kontole viie päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Seega on poolte vahel sõlmitud leping, mis vastab VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu tunnustele. Kohus selgitas, et kuna hageja väidete kohaselt oli poolte ühiseks tahteks lugeda lepingu hinnaks 29 000 eurot, lasub hagejal selle väite tõendamise kohustus. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet, mille kohaselt oleks kasvava metsa raieõiguse müügilepingu hinnaks 29 000 eurot. Kostja vande all antud ütluste kohaselt oli lepingu hinnaks 58 000 eurot, millest hagejalt laekus ainult pool, s.o 29 000 eurot. Kohus nõustus kostja väitega hageja käitumise osas, et juhul, kui oleks tõepoolest saavutatud kokkulepe 29 000 euro suuruses summas, siis miks oleks hageja esindaja pidanud märkima ja märkis nimetatud summa tasumise lepingusse kaks korda. Kohus leidis, et usutavad ei ole hageja väited, mille kohaselt hageja nimel lepingu sõlminud Sander Rikken oli kogenematu ja ei märganud sellist väidetavat eksimust. Sander Rikken on oma sõnade kohaselt sõlminud 50-60 sarnast lepingut, seega viide tema kogenematusele ei ole asjakohane. Pooled ei ole esile toonud VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, s.o et kostja teadis või pidi teadma, et kasvava metsa raieõiguse müügihind on 29 000 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet lepingu hinna osas, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lähtuda lepingu hinna määratlemisel mõistliku isiku positsioonist. Kohus leidis, et hageja väited omapoolse esindaja eksitusest ja kogenematusest ei ole kooskõlas hageja edaspidise käitumisega. Hageja sai enda eksimusest teada väidetavalt pärast seda, kui kostja esitas lepingust taganemise avalduse. Samas ei ole hageja ka pärast seda väidetavat eksimuse avastamist asunud TsÜS § 90 sätestatud korras lepingut tühistama. Ainuüksi asjaolu, et allkirjastatud lepingus ei ole punktis 3.1 täidetud hinna kohta tekstis olevat tühimikku ei tähenda, et hinda ei oleks üldse kokku lepitud. Lepingu punktis 3.2 on tasumisele kuuluv summa tuvastatav.
Samuti on pooled lepingu punktis 4.6 teises lauses viidanud just punktis 3.2 nimetatud hinna tasumise kohustusele, mitte punktis 3.1 hinna tasumise kohustusele. Hageja väide, et viidatud lepingupunkti kohaselt oleks juba lepingu sõlmimisel pidanud hageja olema kostjale üle kandnud 29 000 eurot, on iseenesest õige, kuid siinjuures tuleb silmas pidada lepingu sõlmimise asjaolusid. Mõistliku isiku positsioonist lähtudes tuleb arvestada ka reaalselt toimunud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise hinda. Hageja esitatud andmete kohaselt müüs kostja kasvava metsa raieõiguse Timber.ee kaudu lõpphinnaga 60 500 eurot (tl 81). Hageja väite kohaselt oli poolte vahel sõlmitud lepingu objektiks 5 ha kasvavat metsa, oksjonikeskkonnas müüdud metsa kogus oli 7 ha. Poolte vahel allkirjastatud lepingu punktist 1.1 nähtuvalt on lepingu objektiks müüjale kuuluval kinnistul registriosa nr XXXX, katastriüksuse tunnus 69401:004:0345 asuva metsa raieõigus, mis asub lepingule lisatud plaanil tähistatud alal vastavalt kinnistule väljastatavatele metsateatistele. OÜ Eesti Metsameistri esitatud pakkumises on pakkumine tehtud suurusele kokku 5,5 ha. Kohus leiab, et isegi kui eeldada, et internetioksjonil müüdi raieõigus 7,1 ha ulatuses, ei oleks 1,6 ha olnud sellises väärtuses, mis tõstaks müügihinda üle poole poolte vahel kokkulepitud hinnast s.o 31 500 eurot (60 500-29000= 31 500). VÕS § 29 lg 8 järgi lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on viidanud lepingueelsetele läbirääkimistele. Kohus leidis, et hageja viited ei ole asjakohased. VÕS § 19 lg 1 järgi pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Eeldades, et OÜ Eesti Metsameister tegi hageja nimel pakkumise kostjale 16. märtsil 2016, pakkumise kohaselt kehtis pakkumine 31. märtsini 2016 (tl 10), leping on sõlmitud 14. aprillil 2016, ei saa esitatud pakkumist pidada seotuks sõlmitud lepinguga. Lepingu sõlmimise ajaks oli esitatud pakkumus lõppenud. Pooled on lepingu punktis 8.4 sõnaselgelt viidanud, et lepingus on ette nähtud kõik tingimused ning müüja ja ostja ei loe lepingu osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu käesolevas lepingus. Seega asus kohus seisukohale, et ei saa lepingu tõlgendamisel aluseks võtta lepingueelseid läbirääkimisi ja selle käigus esitatud kasvava metsa raieõiguse hinnapakkumisi. Kohus leidis, et kostja on lepingust taganemisel täitnud VÕS § 116 ja § 188 järgi taganemise õiguse kasutamiseks sisulised (materiaalsed) ja vormilised (formaalsed) eeldused. Kostja on esile toonud hagejapoolse lepingu hinna maksmise kohustuse rikkumise, ära näidanud oma erilise huvi maksete õigeaegse saamise osas (soov osta kinnisvara Harju Maakonnas), on koostanud kirjaliku lepingust taganemise avalduse ja selle hagejale kätte toimetanud. Sõlmitud lepingu punktis 4.6 on pooled seadnud maksmise kohustuse sõltuvusse hinna tasumise kohustusest ning kokku leppinud, et hinna tasumise kohustuse rikkumise korral loetakse hageja poolt raieõiguse omandamine lõppenuks. VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi on tegemist olulise lepingu rikkumisega, mille ilmnemisel ei ole vajalik anda hagejale täiendavat täitmise tähtaega. Kohus tuvastas, et poolte vahel 12. aprillil 2016 sõlmitud lepingu hinnaks on 58 000 eurot, hageja on rikkunud lepingu hinna tasumise kohustust, kostja on kehtivalt lepingust taganenud ja poolte vahel on võlasuhe lõppenud VÕS § 186 p 5 järgi. Kuna lepingulised kohustused on poolte vahel lõppenud, ei ole kostjal kohustust ka lepingut täita. Eeltoodu alusel ei käsitlenud kohus hageja poolt esitatud tuvastusnõudeid, mis käsitlevad lepingu täitmise kohustuse tuvastamist. Kohus märkis, et hageja on esitatud nõuet muutnud ja 31. oktoobri 2016 kohtuvaidluse teesides palunud kohtul tuvastada kostja poolt lepingu punkti 7.8 rikkumine ja edasise lepingu täitmise võimatus. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja on nõuet muutnud hilinenult ja jättis esitatu tähelepanuta. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega tuvastada poolte vahel 12. aprillil 2016 sõlmitud lepingu eseme müügihind 29 000 eurot, tuvastada kostja taganemise avalduse tühisus ja sellest tulenev lepingu kehtivus, tuvastada kostjapoolne lepingu punkti 7.8 rikkumine ja lepingu edasise täitmise võimatus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus rikkunud menetlusõigust, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning tuvastanud ebaõigesti haginõudega seotud asjaolud. Ainsad asjas kogutud tõendid, mis kinnitavad lepingu müügihinna suurust summas 58 000 eurot, on lepingu tekst ning kostja ütlused. Kõik lepingu teksti tõlgendamisel arvestatavad asjaolud ja teised tõendid (mh kõik ülekuulatud tunnistajad) kinnitavad, et kokkulepitud müügihind oli 29 000 eurot. 29 000 eurot kirjutati lepingu punktide 3.2.1 ja 3.2.2 lünkadesse lepingu blanketti täitnud Sander Rikkeni inimliku vea tõttu. Lepingu p 3.2.1 oleks pidanud jääma tühjaks. Hageja leidis, et maakohus on jätnud lepingu tõlgendamisel ekslikult arvestamata poolte vahel toimunud lepingueelseid läbirääkimisi. Lepingu p 8.4 näol on tegemist välistava tingimusega VÕS § 31 lg 1 tähenduses. Kohus on jätnud kohaldamata VÕS § 31 lg 2. Hageja ei ole taotlenud, et lepingu tingimuseks loetakse mõnda varasemat pakkumist. Hageja on seisukohal, et kohus on jätnud lepingu tõlgendamisel ekslikult arvestamata VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi kostja käitumise pärast lepingu sõlmimist. Ei ole usutav, et hageja ja kostja kinnitaksid mitmekümne tuhande euro väärtuses lepingu ilma konkreetset hinda suuliselt kordagi mainimata. Ei ole eluliselt usutav, et mõistlik isik kannaks teisele üle müügihinna 29 000 eurot, kui on veel täiesti teadmata, kas teine isik üldse lepingut sõlmida soovib ning puudub kokkulepe ka hinnas endas. Eluliselt usutav ei ole ka kostja käitumine lepingust taganemisel, ta ei nõudnud enne taganemisavalduse esitamist kordagi väidetavalt maksmata jäänud 29 000 euro tasumist. Selle asemel otsustas kostja pärast lepingu sõlmimist loobuda talle väidetavalt kuuluvast 58 000 eurost ning panna ainult neli kuud hiljem lepingu ese veelgi suuremas mahus ning odavama hinnaga avalikule enampakkumisele. Hageja leidis, et kohus on lepingu tõlgendamisel ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29 lõiget 4. Kohus tugines asjaolule, et lepingu eseme turuhind oli kokkulepitust suurem, mistõttu mõistlik isik oleks sõlminud lepingu pigem turuhinna lähedase hinnaga. Tõlgendamine peab lähtuma kokkulepitust. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et väidetav lepingurikkumine oli oluline. Juhul kui olekski rikutud teatud kuupäevaks müügihinna tasumise kohustust, ei oleks see olnud VÕS § 116 lg 2 kohaselt oluline rikkumine, mistõttu oleks tulnud hagejale anda täiendav tähtaeg VÕS § 116 lg 4 järgi. Hageja leidis, et kohus rikkus hageja tõendi vastuvõtmisest keeldumisel menetlusõiguse norme. Hageja esitas hagiavalduses taotluse võtta tõendina vastu Sander Rikkeni ja kostja vahelise telefonikõne salvestis. Kõnesalvestis on TsMS § 229 lg 2 ja § 272 lg 1 kohaselt dokumentaalne tõend. Kohus ei viidanud keeldumisel ühelegi TsMS § 238 lg 3 alusele, mis võimaldaks tõendi vastuvõtmisest keelduda.
5.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt on hageja muutnud kõiki oma sisulisi haginõudeid, kui mitte arvestada hageja nõuet jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtuistungil 10. oktoobril 2016 küsis kohus korduvalt hagejalt ja tema esindajalt, kas hageja soovib seoses muutunud asjaoludega (kinnistu raieõigus on võõrandatud AS Timber korraldatud raieõiguse enampakkumisel ja raie on teostatud) muuta haginõuet ja hageja esindaja kinnitas korduvalt kohtule, et ta oma nõuet muuta ei soovi. Hageja esindaja esitas kohtule 20. oktoobril 2016 täiendava tõendi ega pidanud ka siis vajalikuks teavitada kohut ja kostjat kavatsusest muuta enda nõuet. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja selline käitumine on pahatahtlik ega vasta menetlusõiguse heauskse kasutamise nõuetele
TsMS § 200 lg 1 mõistes. Hageja teesides toodud nõude muutmine ei mahu TsMS § 376 lg 4 p 3 toodud piiridesse. Kui kohus peab õigeks läbi vaadata hageja teesides ja apellatsioonkaebuses esitatud lepingu p 7.8 rikkumisele tuginev nõue, siis soovib kostja selgitada järgnevat. Lepingu punkt 7.8 viitab lepingu punktis 5.1 määratletud kaheaastasele tähtajale, mis algab metsateatise väljastamisest ning lepingu punktis 3.2. nimetatud summa tasumisest. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja ei ole teostanud lepingu punktis 3.2 nimetatud kahte makset. Hageja on korduvalt kinnitanud, et ta ei ole teinud mõlemat makset ega kavatsenudki neid teha. Seega ei ole lepingu punktis 5.1 sätestatud tähtaeg alanud ja seda hageja enda süül. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal kuni lepingu punktis 3.2 kirjeldatud summa tasumiseni kohustus hoiduda lepingu punktides 7.8 ja 5.1 kirjeldatud tegevusest. Kohutupraktika kohaselt peab tuvastushagi esitamiseks hagejal olema põhjendatud huvi. Hageja ei ole välja toonud, milleks on tal vajalik nimetatud asjaolude tuvastamine. Hageja viited Sander Rikkeni kogenematusele ja eksimusele on põhjendamatud ja vastuolus asja tehioludega. Väidetavalt täitis ta p 3.1 asemel p 3.2.1 ja p 3.2.2. Kostja eksemplari kõigi kolme summadega lahtri täitmist Sander Rikken selgitada ei osanud. Asjaolu, et enne raieõiguse lepingu sõlmimist tegi apellant pakkumisi alla 30 000 euro suurusjärgus tõendab vaid seda, et selliseid pakkumisi tehti. Vastupidi, nii kostja kui ka hageja tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et metsa minnes ei olnud pooltel mitte mingisugust kavatsust ega kokkulepet lepingu sõlmimiseks antud hinnatasemel. Kostja on seisukohal, et kohus on piisavalt põhjalikult põhjendanud oma keeldumist salvestuse vastuvõtmisel. Salvestus tehti telefonikõnest, kus Sander Rikken helistas kostjale, kui viimane oli 38-kraadise palavikuga voodihaige ning tema ainsaks mõtteks oli helistajast vabaneda. Kostjat ei hoiatatud kõne lindistamisest, seega on tõend hangitud ebaeetiliselt. Kui kohus leiab, et poolte vahel kokkulepitud lepingu hind oli 29 000 eurot, siis kostja on seisukohal, et võivad eksisteerida TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja p 2 asjaolud, kuna tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja hageja metsandusala asjatundjana teadis, et kostja teeb sellise tehingu tulenevalt oma kogenematusest. Sellisel juhul on pooltevaheline leping tühine ning selle täitmist ei ole võimalik nõuda ega rikkumist tuvastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingu hind, kostjapoolne lepingurikkumine ning lepingu täitmise võimatus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingujärgne hind, kostjapoolne lepingurikkumine ning lepingu täitmise võimatus TsMS § 657 lg 3 alusel läbi vaatamata. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada raieõiguse võõrandamise lepingust taganemise tühisus ja lepingu kehtivus.
7.Hageja ja kostja sõlmisid 12. aprillil 2016 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et poolte vaheline leping vastab oma olemuselt VÕS § 339 sätestatud rendilepingule (vt Riigikohtu 15. juuni 2011 otsus tsiviilasjas 3-2-1-51-11, p 16). Hageja esialgseks, hagis väljendatud nõudeks oli tuvastada lepingus kokkulepitud hind, tuvastada kostja lepingust taganemise avalduse tühisus ja kohustada kostjat lepingut täitma. Hageja
31.oktoobril 2016 kohtuvaidluste teesides esitatud nõue oli tuvastada lepingus kokkulepitud hind, tuvastada kostja lepingust taganemise avalduse tühisus, tuvastada kostja lepingurikkumine ja lepingu täitmise võimatus. Maakohus leidis otsuse põhjendustes, et hageja on muutnud nõuet hilinenult ning jättis selle tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagi esitamise järgselt on muutunud asjaolud nii, et lepingu täitmise nõue osutub võimatuks, saab pool menetluses muuta oma nõuet ning valida täitmisnõude asemel muu õiguskaitsevahendi. VÕS § 108 lg 2 p 1 järgi ei või võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, mis ei seisne raha maksmises, kui kohustuse täitmine on võimatu. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et vaidlusaluse kinnistu raieõigus on menetluse kestel läinud üle kolmandale isikule (tl 71). Seega tekkis kohtumenetluse käigus olukord, kus täitmisnõude esitamine oli muutnud võimatuks ja hagejal tuli kasutada muud õiguskaitsevahendit.
8.Hageja esimeseks nõudeks oli tuvastada 12. aprillil 2016 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu müügihind, milleks hageja arvates oli 29 000 eurot. Hageja esitas koos sellega ka lepingu täitmise nõude lähtuvalt nimetatud müügihinnast. Juhul, kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi käsitatav sama hagina samade poolte vahel, seetõttu pidi maakohus keelduma TsMS § 371 lg 1 p 5 järgi menetlemast hageja nõuet tuvastada lepingujärgne hind, kuna sama vaidlus tuli lahendada hageja sooritusnõude (lepingu täimise nõude) lahendamisel nagunii (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. septembri 2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-71-16, p 12). Hageja järgmine nõue oli tuvastada kostja poolt 20. aprillil 2016 esitatud lepingust taganemise avalduse tühisus ja sellest tulenevalt tuvastada kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kehtivus. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole viidanud ühelegi seaduses sätestatud taganemise avalduse kui tehingu tühisuse materiaalsele eeldusele. Samas on hageja soov suunatud lepingu kehtivusele, maakohus on menetlenud taganemise, mitte taganemise avalduse tühisust. Kuna hageja oli esialgselt esitanud täitmisnõude, siis ei olnud tal vajadust esitada tuvastushagi juhul, kui tema õigusliku huvi aitab tagada ka samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
28.septembri 2016 otsuse tsiviilasjas 3-2-1-71-16 p-i 12 järgi ei ole hagejal üldjuhul iseseisvat tuvastushuvi nt lepingust taganemise õiguspärasuse (kehtivuse) tuvastamiseks, sest lepingust taganemise kui asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad lepingust taganemisest. Samas muutus menetluse kestel olukord ning kohustuse täitmine muutus võimatuks. Olukorras, kus teine lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-97-13, p 10). Rohkem sooritusnõudeid hageja menetluses ei esitanud (vt otsuse p-i 10). Seega menetles maakohus põhjendatult hageja nõuet tuvastada kostja esitatud lepingust taganemise avalduse tühisus ja lepingu kehtivus.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude tuvastada
12.aprillil 2016 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu kehtivus. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Menetluses on esitatud kaks erinevalt allkirjastatud ning täidetud lepingut. Hagiavalduse lisas oleva lepingu p 3.1 on täitmata. Menetluses esitatud lepingu p 3.1 sisaldab hinda, mis on numbrites kirjutatud kaks korda. Lepingud on erinevalt allkirjastatud.
Mõlema lepingu puhul on aga ühtemoodi täidetud p 3.2, mille kohaselt on hageja üle kandnud kostjale 29 000 eurot kostja kontole ning hageja kohustub 29 000 üle kandma kostja kontole viie päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Ka apellatsioonkaebuses viitab ise hageja sellele, et lepingu teksti grammatiliselt tõlgendades oleks lepingujärgne müügihind 58 000 eurot. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet, mille kohaselt oleks kasvava metsa raieõiguse müügilepingu hinnaks 29 000 eurot. Hageja pole esitanud ühtegi selget tõendit selle kohta, et kostja oli sellise hinnaga nõus. Hageja ei ole menetluses tõendanud, et 29 000 eurot kirjutati lepingu punktide 3.2.1 ja 3.2.2 lünkadesse üksnes lepingu blanketti täitnud hageja esindaja inimliku vea tõttu. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse seisukoht, mille kohaselt jättis maakohus arvestamata pooltevaheliste lepingueelsete läbirääkimistega. Maakohus on otsuse p-s 4.1 põhjalikult analüüsinud pooltevahelist suhtlust enne lepingu sõlmimist, hinnanud tunnistajate ütlusi ning lepingu sõlmimise asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest tuleneb, et lepingujärgne hind kujunes välja alles kohapeal. See, et S. Rikken võis pakkumistega minna üksnes 30 000 euroni on hageja ja tema esindaja omavahelise suhte küsimus, mis ei kehti TsÜS §de 120 ja 127 lg 2 järgi kostja suhtes.
10.Maakohus ei ole jätnud arvestamata kostja käitumisega enne ja pärast lepingu sõlmimist. Maakohus leidis, tuginedes tunnistajate Kaidi Suvi, Sander Rikkeni ja Risto Harki ütlustele, et esialgu ei mindud ühiselt metsa lepingut sõlmima, kuid kuna kohapeal saadi kokkuleppele, siis sõlmiti ka leping sealsamas. Kostja on hagejale 20. aprillil 2016 saadetud lepingust taganemise avalduses märkinud, et ostja OÜ Bronx Wood kinnitas, et on esimese makse kostjale juba teinud (tl 20). Maakohus jõudis järeldusele, et kostja oli lepingut sõlmides veendunud, et esimese makse on hageja talle teinud. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt oleks kostjal pidanud tekkima kahtlus lepingu sõlmimisel juba tehtud maksmise suhtes. Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks kostja pidanud andma esmalt tähtaja kohaseks täitmiseks ja alles siis lepingust taganema. Samas ei ole hageja kordagi menetluse kestel väitnud, et ta oleks täiendava tähtaja jooksul soovinud pidada läbirääkimisi või lepingut täita nii, nagu kostja seda tõlgendas. Kokkulepitud hinna tasumata jätmine on oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi. Seega ei ole hageja apellatsioonkaebuse viited nõrgamõistuslikkusele, mõistlikkusele ja ratsionaalsusele põhjendatud. Hageja väitel on ta edukas ettevõte. Eksimuse kasutamine hooletuse tähenduses S. Rikkeni tahteavalduse puhul (apellatsioonkaebuse p 22) ei ole õiguslik käsitlus. Ekslik on hageja väide, et kuna kostja pani lepingu esemeks oleva raieõiguse müüki timber.ee veebilehel alghinnaga 45 000 eurot, viitab see selgelt asjaolule, et kostja sõlmis kokkuleppe lepingujärgse hinnaga 29 000 eurot. Hageja väitel oli maakohtu mõistliku isiku etaloniks müüja, kelle eesmärgiks on müüa lepingu ese võimalikult suure summa eest. Hageja leidis, et samaväärselt tuleks mõistliku isiku sisustamisel lähtuda ka ostjast, kelle eesmärk on osta odavamalt ning teenida oma kutsetegevuses edasimüüjana kasumit. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hagejal tuleb menetluses tõendada lepingujärgset hinda. Maakohus leidis, et hageja esitatud andmete kohaselt müüs kostja kasvava metsa raieõiguse Timber.ee kaudu lõpphinnaga 60 500 eurot (tl 81). OÜ Eesti Metsameister esitatud pakkumises on pakkumine tehtud suurusele kokku 5,5 ha, hageja on ka hagiavalduses viidanud, et kinnistul asub 7 ha metsamaad. Kohus leidis, et isegi kui eeldada, et internetioksjonil müüdi raieõigus 7,1 ha ulatuses, ei oleks 1,6 ha olnud sellises väärtuses, mis tõstaks müügihinda üle poole poolte vahel kokkulepitud hinnast s.o 31 500 eurot. Ka selles maakohtu poolt viidatud tehingus kajastub eelduslikult ostja soov saada lepinguese võimalikult odava hinnaga, seega kajastub eelduslikult ka selles hinnas ostja kasum.
11.Maakohus on põhjendatult keeldunud telefonikõne helisalvestuse vastuvõtmisest. TsMS § 238 lg 3 p 1 ja isikuandmete kaitse seaduse § 2 lg 1 järgi ei ole helisalvestise vastuvõtmine vastuolus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ. Samas on maakohus 16. augusti 2016 määruses põhjendanud helisalvestise vastuvõtmata jätmist ning leidnud, et tegemist ei ole asjassepuutuva tõendiga. Maakohus leidis, et hageja esitatud kirjalikust kõne üleskirjutusest ei tulene, et S. Rikken oleks helistanud kostjale hageja esindajana. Ringkonnakohus on seisukohal, et telefonikõne salvestus, mis on tehtud pärast lepingu sõlmimist, ei tõenda praegusel juhul lepingu sõlmimise asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud ning maakohus on õigesti jätnud hageja nõude lepingu kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja täitmisnõude asemel esitatud nõuded tuvastada kostjapoolne lepingurikkumine ning lepingu täitmise võimatus tuleb jätta läbi vaatamata. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu 9. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-182-15, p 13). Lepingujärgse kohustuse rikkumise tuvastamine ning lepingu täitmise võimatuse tuvastamine ei ole iseseisva tuvastushuvi aluseks. Hageja on leidnud küll kostjale saadetud 21. aprilli 2016 vastuses kostja taganemisavaldusele (tl 21), et ta juhib kostja tähelepanu lepingu punktile 4.5 ning on valmis nimetatud punkti rikkumise korral esitama tsiviilkohtumenetluses nõude poolte tegeliku tahteavalduse ja kokkuleppe tuvastamiseks koos leppetrahvinõudega, samas ei ole hageja kostja vastu nimetatud nõudeid esitanud. Lisaks on hageja märkinud, et ta nõuab välja kostjalt lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Samas ei ole hageja aga praeguses kohtumenetluses viidanud võimalike õiguskaitsevahendite kohaldamise soovile ega väljendanud selgelt ja arusaadavalt, missugune on tema huvi tuvastusnõude esitamiseks üldse. Ka apellatsioonkaebuses ei ole hageja nimetatud nõuete suhtes tuvastushuvile viidanud.
13.Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooniõiguse piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 875 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades on esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses apellatsiooniastmes vajalik ja põhjendatud ning tasu kuulub hagejalt väljamõistmisele. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt 875 ilma käibemaksuta kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.