Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2 (9)

Kostja esitas 20.04.2016 hagejale avalduse lepingust taganemiseks, põhjusel, et hageja pidi kostjale üle kandma 58 000 eurot, kuid ei ole seda teinud. Hageja teatas 21.04.2016 vastuses, et avaldus on tühine, avalduses esitatud väited ei ole kooskõlas poolte tegeliku tahtega, kostja tõlgendus lepingu osas on vastuolus hea usu põhimõttega. 25.04.2016 helistas S. R. kostjale ja üritas leida kompromissi. Telefonivestluse käigus kinnitas kostja, et lepingu hinnaks oli 29 000 eurot. Viidatud telefonikõne S. R. salvestas. 29.04.2016 esitas kostja hagejale täiendavad seisukohad, milles jäi varasemalt esitatud avalduse juurde. 5.05.2016 andis hageja kostjale täiendava tähtaja so kuni 13.05.2016 lepingu omapoolseks täitmiseks, 13.05.2016 teatas kostja hagejale, et keeldub lepingu täitmisest. Kostja poolt soovitud lepingu hinna so 58 000 eurot välistavad hageja koostööpartneri poolt eelnevalt kostjale esitatud hinnapakkumised. Ei ole eluliselt usutav, et kostjale OÜ Eesti Metsameister poolt 2015. a kevadel esitatud hinnapakkumisest summas 27 000 eurot ja seejärel 16.03.2016 esitatud hinnapakkumisest summas 25 700 eurot saab ühtäkki hinnapakkumine summas 58 000 eurot. Usutav on, et asjaosaliste vahel aset leidnud metsamaa ülevaatamise tulemusena suurendati kostjale esitatud hinnapakkumist 29 000 euroni, so 3300 euro võrra, mitte 32 300 euro võrra. Kokkulepet ühekordselt 29 000 euro tasumiseks kinnitab kostja ja S. R. i telefonivestluse väljatrükk. Kostja meelemuutus võis toimuda kolmanda isiku poolt tehtud kõrgemast hinnapakkumisest. Kostja väited hageja poolt lepingu rikkumise kohta ei vasta tõele, kostja soovis saada rohkem raha, kui seda oleks võimaldanud hagejaga sõlmitud lepingu täitmine. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik ning olukorras, mil üks lepingu pool keeldub oma lepingulise kohustuse täitmisest, on teisel lepingu poolel VÕS § 108 lg 2 järgi õigus nõuda sellise kohustuse täitmist. Kostja vastus

3 (9)

ei tulnud selle peale, et on võimalik lepingusse kahte erinevasse kohta kirja panna erinevad hinnanumbrid. Arusaamatu on, miks hageja siis kirjutas lepingusse kaks erinevat makset kui selles tema väidete kohaselt tegelikult kokku ei lepitud. Kostja jaoks oli oluline punkt, kus oli kirjas maksesumma koos tähtajaga. Kostja tagastas hagejale viimase poolt tasutud 29 000 eurot. Lepingu p. 8.4 on märgitud „Käesolevas lepingus ette nähtud kõik tingimused ning Müüja ja Ostja ei loe käesoleva lepingu osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu käesolevas lepingus.“ Seega ei oma tähtsust ja õiguslikku tähendust poolte lepingueelsed läbirääkimised või kolmandate isikute poolt tehtud pakkumised. Tõendina esitatud S. R. i poolt salvestatud vestlus kostjaga ei ole tõendiks, ei vasta headele kommetele. Lindistus on tehtud ilma kostja loata ja teadmiseta, S. R. il oli võimalik kostja teadmata vestlust suunata teda huvitavas suunas ilma, et kostja oleks saanud aru, miks ja kuidas teatud teemasid käsitletakse. Vaatamata S. R. i nõusolekule salvestuse tõendina kasutamisele, oleks vajalik ka kostja nõusolek nimetatud salvestuse tõendina kasutamiseks. Salvestise sõnum on ebaselge, kostja ei eita, et jutt on raieõiguse hinnast so 29 000 eurot. Samuti pole selge, kas lindistus on originaal, st lõikamata ja modifitseerimata. Hageja soovib kasutada vaid osa salvestisest, mis võib olla kontekstist väljakistud. Kohtu põhjendused

4 (9)

tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (vt RKTKo 3-2-1-42-14 p 13). Kuna hageja väidete kohaselt oli poolte ühiseks tahteks lugeda lepingu hinnaks 29 000 eurot, lasub hagejal ka selle väite tõendamise kohustus. Hageja on viidanud lepingueelsetele läbirääkimistele ja OÜ Eesti Metsameister poolt kostjale esitatud hinnapakkumistele. OÜ Eesti Metsameister poolt 16.03.2016 esitatud pakkumise nr 15160 kohaselt oli pakkumine hinnaga 25 700 eurot (tl 10-12, allkirjastatud tl 18). Hageja seadusliku esindaja Kaido Koppeli poolt vande all antud ütlustest nähtuvalt tegi K. K. i kinnistule hinnapakkumise vana metsamajandamise kava järgi summas 26 000 eurot, läks ise reisile ja andis S. R. ile allkirjastatud lepingu, millel ei olnud märgitud ostuhinda, S. R. võis pakkumisega minna kuni 30 000 euroni. Sander Rikkinen helistas, ütles et hind on 29 000 eurot ja läks tehinguks (tl 67). Kohus näitas hageja seaduslikule esindaja allkirjastatud lepingut ja hageja seaduslik esindaja selgitas, et hinna koha on täitnud S. R. muu lepingu koostas ise, lepinguid oli 2 eksemplari. K. K. i vande all antud ütlustest nähtuvalt tehti esimene müügi ettepanek kevadel või talvel, ettepaneku tegi K. S. , suurus võis olla 26-27000, asi jäi sinnapaika, teadis, et mets maksab 60 000 eurot. Siis pakuti välja, et tullakse metsa vaatama, kohtumise järel vormistas S. R. lepingu, nägi, et summad olid kaks korda 29 000 eurot, ühe lepingu eksemplari sai tema teise S. R. . Kirjutas alla sellele eksemplarile, mille sai Sander. Viie päeva pärast laekus 29 000 eurot, luges lepingut, sai aru, et lepingut on rikutud. Kaido Koppel ei olnud lepingu allkirjastamise juures. Raieõigus on müüdud hinnaga 60 500 eurot (tl 68). Tunnistaja K. S. ütluste kohaselt tegi 2015 märtsis või aprillis pakkumise K. K. ile, pakkumine oli summas 25 000 eurot. K. K. il oli vaja seda arutada oma perekonnaga. Hiljem võttis uuesti ühendust, pakkus välja, et võidakse mets üle vaadata ja siis teha pakkumine. Ise kinnistul ei käinud, esindas OÜ-d Eesti Metsameister. Kohapeal saadi kokkuleppele kõrgema hinna eest, kinnistul käisid Kristo Hark ja S. R. . Pakkumise tegemine firma poolt ei ole midagi kindlat, kõik on veel lahtine (tl 68 pöördel, 69). Tunnistaja S. R. i ütluste kohaselt andis K. S. teada, et kliendiga on vaja kokku saada, mets üle vaadata. Läksid koos Kristoga, kes vaatab metsa üle, pakkumine oli 26 000 eurot, K. K. tahtis saada 32 000 eurot, lõpuks saadi kokkuleppele 29 000 eurot. Lepingusse jäi kogemata kirjutamata summa. Pärast K. K. i poolt lepingust taganemist helistas K. K. ile mitu korda. Lepingute sõlmimise kogemus on 50-60 sellist lepingut. Lepingu vorme on palju ja need on erinevad (tl 69). Tunnistaja Kristo Hark ́i ütluste kohaselt helistas S. R. et on vaja metsakinnistu üle vaadata, kas metsas on teostatud raieid kas on piiranguid. Kohapeal vaatas metsa seisukorda, oli palju tuulemurdu ja lamapuitu, K. K. soovis hinnaks 32 000 eurot. Tegelikku kinnistul olnud metsa väärtust ei tea, võis olla 34-40 000 või ka kõrgem. Vaatas, kas mets ikka selle hinna välja (tl 70). K. K. esitas kohtule ka S. R. i poolt allkirjastatud lepingu, kuid kuna leping ei ole K. K. i ja OÜ Bronx Wood poolt allkirjastatud, ei loe kohus seda asjakohaseks tõendiks (tl 75-79). VÕS § 11 lg 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kuna pooled on kokku leppinud, et sõlmivad kirjaliku lepingu, siis ei saa ainult S. R. i poolt allkirjastatud lepingut lugeda poolte vahel sõlmitud lepinguks.

5 (9)

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet, mille kohaselt oleks kasvava metsa raieõiguse müügilepingu hinnaks 29 000 eurot. OÜ Eesti Metsameister konsulent K. S. ütluste kohaselt tegi ta esmase pakkumise K. K. ile vana metsamajandamiskava alusel summas 25 000 eurot, samas kinnitanud, et pakkumine ei loonud pooltele mingeid kohustusi. Kohapeal käinud ja K. K. iga tegelikult lepingu sõlminud isikute S. R. i ja K. H. ütluste kohaselt saadi kokkuleppele hinnas 29 000 eurot aga S. R. eksis lepingu vormistamisega ja täitis lepingu selliselt, et K. K. ile oleks tulnud tasuda justkui 29 000 eurot kahe osamaksena. K. K. i vande all antud ütluste kohaselt oligi lepingu hinnaks 58 000 eurot, millest hagejalt laekus ainult pool so 29 000 eurot. Kohus nõustub kostja väitega hageja käitumise osas, et juhul, kui oleks tõepoolest saavutatud kokkulepe 29000 euro suuruses summas, siis miks oleks hageja esindaja pidanud märkima ja märkis nimetatud summa tasumise lepingusse kaks korda. Kohus möönab, et usutavad ei ole hageja väited, mille kohaselt hageja nimel lepingu sõlminud S. R. oli kogenematu ja ei märganud sellist väidetavat eksimust. S. R. on oma sõnade kohaselt on sõlminud 50-60 sarnast lepingut, seega viide tema kogenematusele ei ole asjakohane. Pooled ei ole esile toonud VÕS § 29 lg 3 nimetatud asjaolusid, so, et kostja teadis või pidi teadma, et kasvava metsa raieõiguse müügihind on 29 000 eurot. 4.2 Kuna hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet lepingu hinna osas, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lähtuda lepingu hinna määratlemisel mõistliku isiku positsioonist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu punktidesse 3.2.1 ja 3.2.2 märgitu kohaselt tuleks kasvava metsa raieõiguse ostjal tasuda 29 000 eurot kahes osas, kokku 58 000 eurot. Hageja on viidanud omapoolse esindaja eksitusele ja märkinud, et seega oleks pidanud esimene osamakse summas 29 000 eurot olema kostjale üle kantud juba lepingule allkirjastamise ajal, mida tegelikult ei toimunud. Lepingu täitmise tõendamiseks on hageja esitanud maksekorralduse nr 94092, millest nähtuvalt on 14.04.2016 K. K. ile üle kantud 29 000 eurot (tl 19). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on nimetatud summa pärast lepingust taganemist hagejale tagastanud. Kohus leiab, et hageja väited omapoolse esindaja eksitusest ja kogenematusest ei ole kooskõlas hageja edaspidise käitumisega. Hageja sai enda eksimusest teada väidetavalt pärast seda, kui kostja esitas lepingust taganemise avalduse. Samas ei ole hageja ka pärast seda väidetavat eksimuse avastamist asunud TsÜS § 90 sätestatud korras lepingut tühistama. Hageja esindaja lepingu sõlminud S. R. kinnitas, et on sõlminud 50-60 sarnast lepingut, seega ei saa pidada eluliselt usutavaks ka hageja väiteid tema kogenematusest. Ainuüksi asjaolu, et allkirjastatud lepingus ei ole punktis 3.1 täidetud hinna kohta tekstis olevat tühimikku ei eelda, et hinda ei oleks üldse kokku lepitud. Lepingu punktis 3.2 on tasumisele kuuluv summa tuvastatav. Samuti on pooled lepingu punktis 4.6 teises lauses viidanud just punktis 3.2 nimetatud hinna tasumise kohustusele, mitte punktis 3.1 hinna tasumise kohustusele. Hageja väide, et viidatud lepingupunkti kohaselt oleks juba lepingu sõlmimisel pidanud hageja olema kostjale üle kandnud 29 000 eurot, on iseenesest õige, kuid siinjuures tuleb silmas pidada lepingu sõlmimise asjaolusid. Tunnistajate K. S. , S. R. i ja R. H. ütluste kohaselt läksid nad metsa üle vaatama, mitte lepingut sõlmima, kuna saadi kokkuleppele, siis sõlmiti ka kohapeal leping. Kostja on hagejale 20.04.2016 saadetud lepingust taganemise avalduses märkinud, et ostja so OÜ Bronx Wood kinnitas, et on esimese makse kostjale juba teinud (tl 20). Seega oli kostja veendunud, et esimese makse on hageja teostanud.

6 (9)

Mõistliku isiku positsioonist lähtudes tuleb arvestada ka reaalselt toimunud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise hinda. Hageja esitatud andmete kohaselt müüs kostja kasvava metsa raieõiguse Timber.ee kaudu lõpphinnaga 60 500 eurot (tl 81). Hageja väite kohaselt oli poolte vahel sõlmitud lepingu objektiks 5 ha kasvavat metsa, oksjonikeskkonnas müüdud metsa kogus 7 ha. Poolte vahel allkirjastatud lepingu punktist 1.1 nähtuvalt on lepingu objektiks müüjale kuuluval kinnistul registriosa nr 1148804, katastriüksuse tunnus 69401:004:0345 asuva metsa raieõigus, mis asub lepingule lisatud plaanil tähistatud alal vastavalt kinnistule väljastatavatele metsateatistele. OÜ Eesti Metsameister esitatud pakkumises on pakkumine tehtud suurusele kokku 5,5 ha, hageja on ka hagiavalduses viidanud, et kinnistul asub 7 ha metsamaad. Kohus leiab, et isegi kui eeldada, et internetioksjonil müüdi raieõigus 7,1 ha ulatuses, ei oleks 1,6 ha olnud sellises väärtuses, mis tõstaks müügihinda üle poole poolte vahel kokkulepitud hinnast so 31 500 eurot (60 500-29000= 31 500). VÕS § 29 lg 8 järgi lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on viidanud lepingueelsetele läbirääkimistele. Kohus leiab, et hageja viited ei ole asjakohased. VÕS § 19 lg 1 järgi pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Eeldades, et OÜ Eesti Metsameister tegi hageja nimel pakkumise kostjale 16.03.2016, pakkumise kohaselt kehtis pakkumine 31.03.2016 (tl 10), leping on sõlmitud 14.04.2016, ei saa esitatud pakkumist pidada seotuks sõlmitud lepinguga. Lepingu sõlmimise ajaks oli esitatud pakkumus lõppenud. Pooled on lepingu punktis 8.4 lausa sõnaselgelt viidanud, et lepingus on ette nähtud kõik tingimused ning müüja ja ostja ei loe lepingu osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu käesolevas lepingus. Seega ei saa lepingu tõlgendamisel aluseks võtta lepingueelseid läbirääkimisi ja selle käigus esitatud kasvava metsa raieõiguse hinnapakkumisi.

7 (9)

poolt esitatud lepingust taganemise avaldus on hagejale kätte toimetatud, mida kinnitab asjaolu, et hageja on kostjale vastanud 21.04.2016 ja vastuses viidatakse kostja 20.04.2016 avaldusele (tl 2123). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on lepingust taganemisel täitnud taganemise õiguse kasutamiseks sisulised (materiaalsed) ja vormilised (formaalsed) eeldused. Kostja on esile toonud hagejapoolse lepingu hinna maksmise kohustuse rikkumise, ära näidanud oma erilise huvi maksete õigeaegse saamise osas (soov osta kinnisvara Harju Maakonnas), on koostanud kirjaliku lepingust taganemise avalduse ja selle hagejale ka kätte toimetanud. Sõlmitud lepingu punktis 4.6 on pooled seadnud maksmise kohustuse sõltuvusse hinna tasumise kohustusest ning kokku leppinud, et hinna tasumise kohustuse rikkumise korral loetakse hageja poolt raieõiguse omandamine lõppenuks. VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi on tegemist olulise lepingu rikkumisega, mille ilmnemisel ei vajalik anda hagejale täiendavat täitmise tähtaega. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja tuvastusnõude kostja poolt 20.04.2016 esitatud lepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamises.

8 (9)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kostja on eelnimetatud taotluse kohtule esitanud, tuleb hagejalt välja mõista ka viivis. Kohus peab vajalikuks piirata, et viivis ei ületa menetluskuluna väljamõistetud summat so 1912,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2017 otsusega:

RESOLUTSIOON

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Annemai Joab kantselei juhataja

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.