OÜ Xxxx hagi XxxxOÜ vastu võlgnevuse 1 080 euro ja viivise 1 398,60 euro nõudes
Tsiviilasja hind
2 478,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx, epost: xxxx); Hageja lepingulised esindajad: Valeria Titova (isikukood 48312250242, S&S Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]); Erika Scholler (isikukood 47703110339, S&S Õigusbüroo OÜ) ja Erki Truuväärt (isikukood 38310290265); Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx, e-post: xxxx), Kostja lepinguline esindaja: jurist Kuldar Kirt (isikukood 38506290270, OÜ Nõustamisteenused, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
30.11.2016 kohtuistungil, osalesid hageja OÜ Xxxx lepingulised esindajad Valeria Titova, Erika Scholler ja Erki Truuväärt
RESOLUTSIOON
Jätta kostja 01.02.2017 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Jätta hageja 22.02.2017 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista kostja XxxxOÜ-lt (registrikood xxxx) hageja OÜ Xxxx (registrikood xxxx) kasuks võlgnevus 1 080 eurot ja viivis ajavahemiku 21.07.2015 kuni 04.04.2016 eest summas 61,92 eurot.
Jätta hagi rahuldamata kostjalt hageja kasuks viivise välja mõistmiseks osas, mis ületab 61,92 eurot. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.OÜ Xxxx (hageja) esitas 28.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse XxxxOÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.02.2016 määrusega makseettepaneku, mis on kostjale kätte toimetatud 12.02.2016. Kostja esitas 12.02.2016 nõudele vastuväite. Hageja soovis võlgniku vastuväite korral menetluse jätkamist hagimenetluses Harju Maakohtus. Eeltoodust tulenevalt andis Pärnu Maakohus 14.03.2016 määrusega avalduse üle Harju Maakohtule hagimenetluse jätkamiseks.
2.Harju Maakohus kohustas 17.03.2016 määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 04.04.2016, mille Harju Maakohus jättis 11.04.2016 määrusega käiguta. Hageja täpsustas hagi 13.04.2016.
3.Harju Maakohtu 14.04.2016 määrusega võeti hagi menetlusse.
4.Kostja vastas hagile 04.05.2016. Hageja esitas kostja vastusele arvamuse 18.05.2016.
5.Kohtuistung tsiviilasjas toimus 30.11.2016, kus osalesid hageja lepingulised esindajad. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja taotlusel vaatas kohus asja sisuliselt läbi ning arutas tsiviilasja lõpuni. Kohtuistungil esitas hageja menetluskulude nimekirja.
6.01.12.2016 saatis kostja kohtule teate, et on haigestunud ja kinnitas seda kohtule ka telefoni teel. 06.12.2016 saatis kostja kohtule haiguslehe. 01.02.2017 esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele ja täiendavad tõendid.
7.08.02.2017 lükkas kohus lahendi kuulutamise edasi ning andis hagejale võimaluse kostja 01.02.2017 menetlusdokumendile vastata.
8.22.02.2017 esitas kostja selgitused, mis takistas tal kohtule istungile ilmumise võimatusest õigeaegselt teada anda. Samal kuupäeval esitas hageja oma seisukohad. Muuhulgas esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele.
9.22.02.2017 esitas hageja ka täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja nõuded ja poolte seisukohad
10.Hageja palub kostjalt välja mõista haljastusmuru eest võlgnevus summas 1080 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1398,60 eurot.
11.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: − Hageja üheks põhitegevusalaks on muuhulgas ehitusmaterjalide müük koos kohale toimetamisega. − 2015 maikuus pöördus kostja esindaja, objektijuht Xxxx, esimest korda hageja poole ning tellis objektile aadressil Xxxx pestud paekiviliiva. Järgmised tellimused tehti 02.06.2015, 05.06.2015, 12.06.2015 ja 18.06.2015, mil Xxxx tellis samale objektile betooni ning pestud paekiviliiva. Iga tellimuse tulemusena vormistati Xxxx poolt allkirjastatud tellimusleht. Tellimuslehte saab pidada lepinguks, kuna see kajastab lepingu tingimusi, tellitud teenust ja selle mahtu. Lepingu tingimused on kajastatud iga tellimuslehe pöördel. − Lepingu tingimused sätestavad, et tellija kohustub täitma ja allkirjaga kinnitama tellimuslehe peale materjalide kättesaamist või tarnimist objektile. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad Xxxx allkirjad tellimuslehel seda, et tellitud betoon ning paekiviliiv on kätte saadud ja vastab tellimusele. Xxxx volitusi tegutseda kostja nimel kinnitab mh see, et pärast ehitusmaterjalide kohale toimetamist, esitas hageja kostjale kolm arvet (arve nr 15190; arve nr 15246; arve nr 15267), mis on kostja poolt tasutud. − Juuli 2015 alguses pöördus Xxxx uuesti hageja poole ning tellis haljastusmulda samale objektile aadressil Xxxx. Hageja teostas tellimuse ning 03.07.2016 käis objektil 7 korda ja kolm päeva hiljem, so 06.07.2016, käis veel 3 korda, mille tulemusena viidi objektile kokku 100 m3 mulda (10 reisi x 10 m3 reisi kohta). Selle eest esitas hageja kostjale arve nr 15302 summas 1080 eurot (koos käibemaksuga), mis on tänase päevani tasumata. Arves kajastub reiside arv üheksa, sest kostjale tuldi vastu ja üks reis tehti tasuta (kostja väitis, et eelmistel reisidel oli toodud mulda ettenähtust vähem). − Saatelehel tehtud parandus (1 reisi asemel 4) on tehtud seetõttu, et 03.07.2015 tehti objektile reaalselt 4 sõitu, parandus tehti kohapeal ning Xxxx allkirjastas selle. Seda saab kinnitada autojuht Xxxx. Lisaks on igas autos seade, mis fikseerib sõidud. − 03.07.2015 teisel saatelehel puudub objektile toodud mulla kogus autojuhi inimliku eksituse tõttu. Autojuht jättis kogemata mulla mahu panemata, kuid võttes arvesse väljakujunenud praktikat, toodi objektile 30 m3 mulda (10 m3 x 3 reisi). Mõistlikult on arusaadav, et auto ei hakka sõitma objektile tühjana. Seda saab kinnitada autojuht Xxxx. − Poolte välja kujunenud tava kohaselt tegi Xxxx tellimuse telefoni teel. Iga tellimuse puhul oli poolte vahel sõlmitud leping, mis kajastus tellimuslehel. Igal tellimuslehel on kostja allkirjastanud kinnituse: “nõustun Lepingu tingimustega”. − Hageja ei tea, kas juulikuus 2015 töötas Xxxx kostja juures või mitte, kuid hagejal ei tekkinud kahtlust Xxxxl volitustes, sest tellimus oli tehtud samale objektile, Xxxx, kus peatöövõtjaks oli kostja. Kostja oleks pidanud oma koostööpartnerit teavitama, et Xxxx ei esinda enam kostjat. Hagejal ei lasunud kohustus ise seda fakti kontrollida. Lisaks on kostja väited, et Xxxx tööleping lõppes 2015. aasta juunis, tõendamata.
− Kuna kostja ei andnud tehingu tegemisel või sellele järgneval ajal mõistliku aja jooksul teada, et tema pole toodud mulda soovinud, siis on kostja tehingute tegemisega nõustunud ning tal tuleb saadud kauba eest maksta.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised perioodi eest 20.07.2015 kuni 04.04.2016 määraga 0,5 % päevas kokku 259 päeva eest, summas 1 398,60 eurot.
13.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on 825 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 550 eurot hinnaga 100 eurot tunnis 5,5 töötunni eest). Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hageja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Käibemaksu osas ei ole hageja andmeid avaldanud. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku 275 eurot (t lk 2, 45-46 ja 57). Kostja vastuväited
14.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning toob esile järgmist: − Kostja ei vaidlusta seda, et ta on varasemalt tellinud hagejalt ehitusmaterjale objektile asukohaga Xxxx ja nende eest ka tasunud. Tellimused esitati kostja juhatuse liikme korraldusel või heakskiidul ning tellimuse tegijaks oli Xxxx. − Kostja heakskiidul ega korraldusel ei ole aga esitatud tellimusi haljastusmulla ostmiseks, mille kohta on hageja väljastanud arve nr 15302. Xxxx lõpetas kostjaga töösuhted 2015 juuni lõpus. Seega tellimuse teinud isikul ei olnud kostjalt volitust hagejaga lepingu sõlmimiseks juulikuus 2015. − Poolte vahel ei olnud nn püsivat lepingut kaupade ja teenuste ostmiseks. Kaupade ostmiseks sõlmiti igakordselt leping (tellimusleht), seega ei oma kostja arvates ka tähtsust asjaolu, kas või millistel asjaoludel on kostja varasemalt hagejalt kaupu ostnud ja nende eest tasunud. − Hoolsa ettevõtjana saanuks/pidanuks hageja kontrollima konkreetse tellimuse teinud isiku volituste olemasolu (ja tehingu soovi üldse) vahetult kostja seaduslikult esindajalt. − Kostja vaidleb vastu kokkulepele viiviste tasumiseks 0,5% päevas. Juhul kui peaks kinnitust leidma kehtiva lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel, tuleb viivisemäära vähendada seadusandja poolt ettenähtud määrani (so 8,05% aastas). Hageja poolt esitatud arved viivisemäära ei sisalda. Hageja poolt esitatud viivisenõue ületab oluliselt põhinõuet.
15.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.
KHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 esimene lause näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Osundatu alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused.
17.01.02.2017 esitas kostja lepinguline esindaja Harju Maakohtule TsMS § 333 lg 1 alusel vastuväite kohtu tegevusele. Kostja ei nõustu sellega, et kuigi kostja juhatuse liige esitas kohtule
haiguslehe, mis põhistas istungilt puudumist, otsustas kohus asja lahendada sisuliselt ning teha käesolevas tsiviilasjas otsuse 01.02.2017. Sellega võttis kohus kostjalt ära võimaluse menetluses osalemiseks ning hageja alusetutele nõuetele põhistatud vastuväidete esitamiseks.
18.Kohus analüüsis kostja vastuväidet ja leiab, et selle rahuldamiseks puudub alus.
19.Kostja ei vaidle selle üle, et ta oli 30.11.2016 määratud kohtuistungist teadlik. Samuti ei vaidle kostja selle üle, et ta on 04.05.2016 vastuses hagile teatanud kohtule, et nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Samuti pole vaidlust selle üle, et kostja 30.11.2016 toimunud kohtuistungil ei osalenud. Haigestumisest teavitas kostja juhatuse liige kohut alles 01.12.2016. Esmalt telefoni teel ja seejärel e-maili teel. Haiguslehe edastas kostja 06.12.2016. Kostja vastuväide seisneb selles, et tal ei olnud võimalik haiguse tõttu istungist osa võtta. Kohtu küsimise peale selgitas kostja 22.02.2017 täiendavalt, et ta ei saanud kohtule teatada haigusest, kuna ei saanud liikuda.
20.TsMS § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. TsMS § 352 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine kohtuistungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist. Kohtule ei teatatud õigeaegselt istungil osalemise takistustest ning kohtuistungil ei ilmnenud asjaolusid, mis oleks takistanud asja sisulise arutamise lõpetamist. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Sama § lg 2 alusel ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui teda pole õigeaegselt istungile kutsutud või kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks, on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. TsMS § 414 lg 3 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega. Kostja on oma 04.04.2016 vastuses kohtule nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja ei ole pärast hagi esitamist hagi täiendanud ega uusi asjaolusid või tõendeid esitanud. Kostja on saanud oma vastuväited ja tõendid esitada. Kostja on pärast kohtuistungit 01.02.2017 ja 22.02.2017 esitanud veel täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Seega puudusid ja puuduvad takistused tsiviilasja lahendamiseks.
21.Lisaks eelnevalt ei ole kostja kohut veennud selles, et tal ei olnud võimalik õigeaegselt kohtule teatada istungile ilmumist takistavatest asjaoludest. Kohtule on ebaselge, miks sai kostja päev pärast istungilt kohtu sekretärile helistada ja e-maili saata, kuid ei saanud teha seda päev varem.
01.02.2017 kostja poolt kohtle edastatud perearsti Xxxx27.01.2017 tõendist nr 4253 nähtub, et kostja viibis perearsti vastuvõtul 06.12.2016 ja 27.01.2017, kuid 30.11.2016 on haigusleht avatud (haigusleht algusega 30.11.2016 esitatud 06.212.2016) telefoni teel. Sotsiaalministri 26.09.2002 määrusega nr 114 kinnitatud „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimuste ja korra“ § 5 lg 1 kohaselt kirjutatakse haigusleht välja Ravikindlustuse seaduses nimetatud kindlustusjuhtumi korral töövabastuse alguskuupäeval pärast haige läbivaatust ja terviseseisundi ning ajutise töövõimetuse kajastamist tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. Seega saab perearst töövabastuse alguskuupäeval haiguslehe avada alles pärast isiku läbivaatamist ja tema seisundi tuvastamist. Arstitõendi kohaselt on kostja juhatuse liikme elukoht xxxx. Maksekäsu kiirmenetluses (mis eelnes käesolevale hagimenetlusele) on kostja juhatuse liikme elukohaks samuti märgitud xxxx, t lk 4). Seega on ebaselge, kes kostja tervisliku seisundi 30.11.2016 objektiivselt tuvastas ja miks töövõimetusleht avati sotsiaalministri määruse § 5 lg 1 rikkudes. Kostja esindaja 22.02.2017 selgitused, et liikumisvõimetuse tõttu ei saanud kostja kohtule õigeaegselt teatada istungile ilmumise takistusest ei ole veenvad, kuna telefoni või e-posti teel teavituse edastamine ei eelda liikumisvõimet ning liikumisvõimetus ei takistanud kostjat istungiga samal päeval perearstile helistamist ja järgnevalt päeval kohtule helistamist. Lisaks on kohus juba 15.11.2016 e-kirjas selgitanud kostjale esindaja võtmise võimalust (t lk 98) ja hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on kostja nimel dokumendid vastu võtnud manager (ehk töötaja) ning seega oleks kostja nimel saanud kohtuistungist osa võtta ka kostja töötaja.
22.Eeltoodud põhjustel jääb kostja vastuväide rahuldamata.
23.22.02.2017 on kohtu tegevusele esitanud vastuväite ka hageja. Hageja arvates ei ole takistusi kohtulahendi tegemiseks, istungi pidamine 30.11.2016 kostja osavõtuta oli õiguspärane.
24.Kohtu hinnangul ei ole hageja vastuväitel alust, kuna kohus ei talita hageja vastuväitest erinevalt – kohus on otsuse põhjendava osa p-des 19-22 selgitanud, miks ta peab asja sisulist lahendamist 30.11.2016 kohtuistungil ja asjas lahendi tegemist õiguspäraseks. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse siis, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Osundatud sättest tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud kuulata lõplikult ära kostja selgitused istungilt puudumise asjaolude kohta. Kuna kohtu seisukohad kattuvad hageja seisukohtadega, siis ei ole alust vastuväite rahuldamiseks – puuduvad vastuväite esitamise eeldused TsMS § 333 järgi.
25.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, tsiviilasjas esitatud poolte seisukohad, kuulanud ära hageja selgitused kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus seetõttu poolte endi kanda.
26.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid.
27.Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised: -
Kostja, keda esindas kostja töötaja xxxx, tellis telefoni teel objektile aadressil Xxxx mai- ja juunikuus 2015 hagejalt korduvalt ehitusmaterjali, mis vormistati Xxxx poolt allkirjastatud tellimuslehel/lepingul siis, kui kaup kätte toimetati (t lk 33-36; vt ka kostja 04.05.2016 vastus p III). Tellimuslehel pöördel (t lk 37) olid fikseeritud ka lepingu tingimused (vt ka 30.11.2016 kohtuistungi protokoll). Tellimuslehtede alusel esitas hageja kostjale arveid, mida kostja ka tasus (t lk 28-41).
28.Vaidlus on selles, et hageja väitel tellis Xxxx, sarnaselt eelnevaga, haljastusmulda samale objektil ka 03 ja 06.07.2015 (tellimuslehed t lk 54-56), mille eest hageja väljastas kostjale 10.07.2015 arve nr 15302 (t lk 53), kuid kostja seda pole tasunud, kuna väidetavalt pole kaupa tellinud. Xxxx ei töötanud alates juulist 2015 enam kostja juures ega saanud seetõttu kostja nimel kaupa tellida ega vastu võtta. Selle tõendamiseks on kostja 01.02.2017 esitanud töövõimetuslehe nr xxxx, mille kohaselt on Xxxx haige olnud 13.02.2015-11.08.2015.
29.TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 alusel kohaldab kohus ise seadust vastavalt tsiviilasjas esitatud asjaolude kogumile ja ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16).
30.Hageja nõue on esitatud haljastusmulla müümise ja kohaletoimetamise eest tasu saamiseks, mida saab teha võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja § 209 lg 4 alusel.
31.Hageja on tõendanud, et tavapäraselt tellis objektile aadressiga Xxxx ehitusmaterjali ja muud sarnast kostja töötaja Xxxx. Hageja toimetas kauba objektile ja andis Xxxx üle, kes andis selle kohta allkirja tellimuslehele, mille pöördel olid märgitud ka müügilepingu tingimused. Kostja pole eitanud, et Xxxx tegi tellimused tavaliselt telefoni teel. Samuti pole kostja eitanud, et ta oli objektil asukohaga Xxxx peatöövõtja. Arvete suurusele ei ole varasemalt kostja vastu vaielnud. Xxxx poolt tellitud mulla objektil vastu võtmist kinnitavad tellimuslehed. Kohus loeb usutavaks, et t lk 54 tellimuslehel on 3 reisiga objektile toimetatud tavapärased 10m3 mulda reisi kohta. Kohus lähtub VÕS § 25 lg 1, mille kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Samuti lähtub kohus VÕS § 23 lg 1 p 2 ja 4, mille kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda muuhulgas ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
32.Kostja peamine vastuväide on see, et Xxxx ei omanud töölt lahkumise tõttu volitusi juulikuus 2015 kostja nimel kaupu ja teenuseid tellida. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Vaidlust ei ole selles, et kuni juuni 2015 oli Xxxx kostja töötaja ja tellis kostja nimel Xxxx objektile ehitusmaterjale ning leppis kokku tingimustes.
Kostja poolt 01.02.2017 esitatud töövõimetuslehega nr xxxx on tõendatud, et 18.08.2015 seisuga oli Xxxx tööandjaks kostja (vt töövõimetuslehe lahtrid: „tööandja“ ja „tööandja andmete esitamise kuupäev“). Seega on tõendatud, et veel 18.08.2015 oli Xxxx tööandjaks kostja, mistõttu tellis Xxxx juulis 2015 Xxxx objektile kaupu endiselt kostja nimel. Millisel põhjusel Xxxx töötas kostja teadmisel ja juhendamisel mais 2015, juunis 2015 ja ilmselgelt ka juulis 2015 kuigi ta oli juba alates 13.02.2015 töövõimetuslehel, seda ei ole kostja selgitanud. Kohtu hinnangul ei oma see ka vaidluse lahendamisel tähendust. See võib omada tähtsust töövõimetushüvitise maksmise õiguspärasuse analüüsimisel, kuid see ei ole käesoleva tsiviilvaidluse esemeks. Seega pole kostja ümber lükanud TsÜS § 116 lg 2 eeldusi ning kohus loeb tuvastatuks, et Xxxx töötas ka juulikuus 2015 kostja juures ja hagejal oli õigus eeldada, et Xxxx tellis kaupa kostja nimel. Poolte varasemast käitumisest lähtudes eeldab kohus, et haljastusmulla müügi ja kohaletoimetamise tasu oli Xxxx kokku lepitud ning tellimuslehele allkirja andes kinnitas Xxxx, et nõustub tellimuse tingimustega. Muuhulgas viitab kohus ka VÕS § 28. Sellest lähtuvalt esitas hageja kostjale arve nr 15302, 10.07.2015.
33.Ülaltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude 9 koorma (a 10m3) haljastusmulla müügi ja kohaletoimetamise eest 03 ja 06.07.2015 objektile Xxxx tasu saamiseks summas 900 eurot + km 20%, kokku 1080 eurot.
34.Hageja on esitanud ka viivisenõude ajavahemiku eest 20.07.2015-04.04.2016 (s.o nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni) päevamääraga 0,5% kokku 259 viivtatud päeva eest summas 1 398,6 eurot. Viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1. Kostja on vastu vaielnud nii sellele, et poolte vahel oli viivisekokkulepe kui ka viivisemäära suurusele leides, et see on ülemäära suur. Samuti vaidleb kostja vastu sellele, et viivisenõue ületab hageja põhinõude suurust.
35.Poolte vahel sõlmitud viivisekokkulepe kajastub iga tellimuslehe pöördel (t lk 37, vt ka 30.11.2016 kohtuistungi protokoll, mille käigus kohus võrdles ja vaatles iga tellimuslehe originaaldokumenti). Samas nõustub kohus kostjaga selles, et viivisemäär 05% päevas on ebamõistlikult suur. Hagiavalduses esitatud määras 0,5% päevas, ei ole kohtule kokkulepet esitatud. Kostja on nõustunud, et mõistlik viivisemäär on seadusjärgne määr 8,05% aastas (vt ka t lk 46, kostja 04.05.2016 vastus hagile p IX). VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 kohaselt. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Poolte õigustatud huvi ja majanduslikku seisundit ei ole pooled küll esile toonud, kuid viivisemäära kokkulepet hageja nõutud ulatuses (0,5% päevas võlgnetavalt summalt) ei ole kohus poolte vahel tuvastanud ja kokkuleppes märgitud 05% päevas võlgnetavalt summalt, ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega. Riigikohtu varasem praktika on leidnud,
et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 18). Hageja ei ole põhivõlast suurema viivise nõudmist põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja viivisenõude saab rahuldada VÕS § 113 lg 1 alusel mitte suuremas ulatuses kui VÕS § 94 sätestatud määras, millega kostja on nõustunud, et see on 8,05% aastas, s.t 365-päevase aasta arvestuses 0,022% päevas. Tellimuslehe pöördel olevate ja poolte poolt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustub tellija tasuma arve hiljemalt selles sisalduval tähtpäeval (t lk 37 nö p 6). Vaidlusaluse arve kohaselt (t lk 53) on selle maksetähtpäev 20.07.2015. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutus hageja nõue arve tasumiseks sissenõutavaks seega alates 21.07.2015. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise ajavahemiku 21.07.2015 (mitte 20.07.2015 nagu hagis märgitud) kuni 04.04.2016 eest (s.o 258 päeva viivitamise eest). 258 päeva viivitamise eest 1080 euro tasumisega on viivis seega kokku 61,92 (0,24 eurot/päevas x 258 päeva). Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
37.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi ligikaudu pooles ulatuses (kuigi tervikuna pisut vähem, kui pooles ulatuses, kuid siiski põhinõude osas täies ulatuses), siis peab kohus mõistlikuks jätta menetluskulu poolte endi kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus jätab menetluskulu poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulu rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
39.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.