Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-1859

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik XXXX esitas 03.02.2017 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlanõue Swedbank AS-le laenulepingu nr XXXX alusel. Võlgnik on makseraskustes, kuna tal ei ole piisavalt vara ega sissetulekut, et katta nõutavat võlga. Võlgnikul puuduvad vahendid ja pole oodata ka nende tekkimist, mis võimaldaks rahuldada võlausaldaja nõudeid ja selline suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Täitmata kohustusi on võlgnikul pankrotiavalduse esitamise seisuga 48 100.53 eurot. Võlgniku varaks on pangakonto jääk summas 36.29 eurot. Võlgniku sissetulekuks on igakuine töötasu summas 853 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Kuna võlgniku kohustuste maht ületab oluliselt võlgniku materiaalset vara ja seetõttu ei ole võlgnikul võimalik oma kohustusi täita, siis on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks seda ka tulevikus teha. Võlgniku vara suhtes on läbi viidud sundenampakkumine, mille korduva nurjumise tõttu müüdi võlgniku vara 17 000 euro eest ja seetõttu on võlgniku täitmata kohustus AS Swedbank ees 48 100.53 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 09.02.2017 määrustega on kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik turvatöötajana, tema töötasu on miinimumtunnitasu. Võlgnik on vallaline, lapsi tal ei ole. Võlgniku 2016. a keskmine brutu töötasu kuus oli 1 024.02 eurot. Võlgniku pangaarve jäägiks on 24.33 eurot. Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule Ford Sierra väljalaske aastaga 1985. a. Analoogse sõiduki müügipakkumisi ei ole ja seetõttu hindab ajutine pankrotihaldur sõiduki hinnaks vanaraua hinna 200 eurot. Võlgnik on liitnud kogumispensioniga, tema pensionikontol on 4170,046 Swedbank Pensionifondi K3 osakut, hetkel on osakute väärtuseks kokku 4 872.07 eurot. Vastavalt kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13 ei ole pensionifondide osakule võimalik sissenõuet pöörata.

2-17-1859

Võlgnikul puudub kinnisvara, väärtpaberid, kaubamärgid ja patendid. Võlgniku selgituse kohaselt ei kuulu talle muud vara, kui võlanimekirjas märgitud. Võlgniku viimase viie aasta pangakonto väljavõte ei näita suuremaid oste. Võlgniku pangakonto väljavõtete kohaselt võib võlgnikul olla nõudeid kolmandate isikute vastu. Alates 03.11.2005 on võlgniku pangakontolt kantud Anastasia Seliverstovale 2 193 eurot ja Jevgeni Semenjukile 8 865 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on pankrotivara suuruseks 224.33 eurot. Võlgnikul on kohustus Swedbank AS ees summas 48 556.18 eurot, mis on laenulepingu nr XXXX järgne võlgnevus. Muude kohustuste olemasolust ei ole ajutine pankrotihaldur teadlik. Pooleliolevad täitemenetlused puuduvad. Kuna võlgniku kohustus AS Swedbank ees ületab ilmselgelt võlgniku vara suurust, on ilmne, et võlgniku varast ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek ei võimalda tal võetud kohustusi lähemas tulevikus täita ja seetõttu on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku ja AS Swedbank vahel sõlmiti laenuleping 03.01.2007, laenusummaks oli 79 941 eurot, laen võeti 20 aastaks. Laenu sihtotstarbeks oli XXXX(nüüdne XXXX) XXXX ost ja kulude katmine. XXXX ostis nimetatud kinnistu XXXX hinnaga 75 330.29 eurot. Kinnistu müüdi kohtutäituri kontrolli all. Ostuhinnast 69 290.64 eurot maksti täiturile ja 6 093.65 eurot XXXX. XXXXon XXXX õde. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud laenu tagasimaksete graafikut ega laenu tasumise aruannet. Võlgniku pangaväljavõtetest nähtub, et juba aastal 2012 oli laenu tagasimaksmine ebaregulaarne, kuna tol aastal sai võlgnik sissetulekut vaid jaanuaris. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, kas probleeme laenumaksetega oli ka varem, sest varasema perioodi pangaväljavõtteid ei ole pank ajutisele pankrotihaldurile esitanud. Esialgu näib, et alates 2012 maksti pangalaenu katteks mitte konkreetne summa kuus, vaid niipalju, kui pangakonto jääk parasjagu võimaldas. Seejuures enamik võlgniku sissetulekust läks laenu teenindamiseks. Swedbank laenu teenindamiseks võttis võlgnik laenu ka AS-lt Odav Laen, mis on ilmselt üks põhjus, miks oktoobris 2015. a müüdi täitemenetluses XXXX teine kinnistu – korteriomand XXXX, Tallinn. Korteriomand tagas ka võlgniku ema kohustusi. Pärast XXXX korteriomandi realiseerimist lõpetas XXXX kõik laenumaksed AS-le Swedbank. AS Swedbank ütles laenulepingu üles 09.12.2015. AS Swedbank laenutagatis XXXX kinnistu pandi täitemenetluses müüki alghinnaga 38 000 eurot ja pärast enampakkumiste korduvaid nurjumisi müüdi 04.01.2017 hinnaga 17 000 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla nii kinnistu ost ülemäära kõrge hinnaga, sissetuleku kaotus 2012. a, kui ka kolmandate isikute kohustuste katteks võlgniku kinnisvara pantimine. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisega tuleb tegeleda edasises pankrotimenetluses.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-17-1859

pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub väärtust omav vara. Võlgnik on avaldanud, et liiklusregistris tema nimel olev sõiduk on 15. a tagasi võõrandatud. Võlgnik töötab, tema 2016. a keskmine brutu töötasu oli 1 024.02 eurot kuus. Võlgniku pangaarve jäägiks on 24.33 eurot. Võlgnik on liitnud kogumispensioniga, tema pensionikontol on 4170,046 Swedbank Pensionifondi K3 osakut, mille väärtuseks on 4 872.07 eurot. Vastavalt kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 ja investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13 ei ole pensionifondide osakule võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikul on laenulepingust nr XXXX tulenev kohustus Swedbank AS ees summas 48 556.18 eurot. Puuduvad andmed muude kohustuste olemasolu kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgniku pangakonto väljavõtete kohaselt võib võlgnikul olla nõudeid kolmandate isikute vastu, kuna alates 03.11.2005 on võlgniku pangakontolt kantud Anastasia Seliverstovale 2 193 eurot ja Jevgeni Semenjukile 8 865 eurot. samuti on 2015. a täitemenetluses müüdud XXXX kinnistu – korteriomand XXXX, Tallinn, mis tagas ka võlgniku ema kohustusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

2-17-1859

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks võlanõue Swedbank AS-le laenulepingu nr XXXX alusel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla nii võlgniku poolt kinnistu asukohaga XXXX(nüüdne XXXX) XXXX ost ülemäära kõrge hinnaga ja sissetuleku kaotus 2012. a, kui ka kolmandate isikute kohustuste katteks võlgniku kinnisvara pantimine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisega tuleb tegeleda edasises pankrotimenetluses. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab XXXX, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXX pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.