Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-122042/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.04.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1233

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-122042

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-122042

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Xxxx vastu võlgnevuse, viivise nõudes

Tsiviilasja hind

309,34 eurot Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx; tegelik elukoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevuse summas 232,40 eurot ja 08.12.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 58,28 eurot.

3.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 09.12.2016.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 232,40 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx tasuda OÜ-le Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Elisa Eesti AS ja kostja vahel on sõlmitud liitumisleping 2691633 24.09.2013. Tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: nr 2007837888 summas 201,10 eurot, 15.10.2013; nr 2008079311 summas 8,70 eurot, 15.11.2013; nr 2008273597 summas 9,70 eurot, 18.12.2013; nr 2008513044 summas 12,90 eurot, 20.01.2014. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 232,40 eurot. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt igakuiselt esitatud arvetel. Lepingul kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) loovutas 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 232,40 eurot Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.8, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks,

2-16-122042 kohustub kostja tasuma viivist 0,15% tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 8.12.2016 järgmiselt: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär 0,022%. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 232,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 58,28 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 09.12.2016.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 475 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on 309,34 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 75 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 eurot ning oli kohustatud täiendavalt tasuma riigilõivu hagi esitamisel 30 eurot. Hageja on täiendavalt tasunud riigilõivu summas 55 eurot. Kohus on 06.01.2017.a menetlusse võtmise määruses hagejale selgitanud enammakstud riigilõivu tagastuse taotlemise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 290 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 475 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas, et tegemist on hageja poolt kohtusse esitatava nn tüüphagiga. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 365 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on