Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx, esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht Xxxx); Võlgniku seaduslik esindaja: likvideerija Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Ly Müürsoo (isikukood 46208220284, OÜ Sentire M.K, Väike-Ameerika 8203, 10129 Tallinn; e-post: [email protected]). 04.04.2017 Kohtuistungi toimumise aeg ja Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo, istungil osalenud isikud Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija Kerli Kase
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Ly Müürsool likvideerida XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vabastada ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo alates XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx) äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx) dokumentide hoidjaks Xxxx (isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu suuruseks 1020 eurot (s.h käibemaks 170 eurot) ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 60 eurot (s.h käibemaks 10 eurot), kokku moodustavad ajutise halduri tasu ja kulutused koos käibemaksuga 1080 eurot.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoole ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda OÜ Sentire M.K
2-17-3402 (registrikood 10539935), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole Swedbank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile, dokumentide hoidjale Xxxx’ile ja Rahandusministeeriumile.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5 ja 6 peale võib ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.XxxxOÜ (likvideerimisel) esitas 03.03.2017 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt otsustati võlgniku osanike otsusega jaanuaris 2017 lõpetada äriühingu majandustegevus ja alustada likvideerimismenetlust. Likvideerija on käesolevaks hetkeks tuvastanud, et võlgniku kohustused ületavad tema varasid ning puuduvad käibevahendid kohustuste täitmiseks. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõivu 10 eurot.
2.10.03.2017 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 04.04.2017.
3.31.03.2016 esitas Ly Müürsoo kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks äriregistri andmetel vee-, gaasija kanalisatsioonitrasside ehitus. Lisategevusalad on kaubavedu maanteel, ajutise tööjõu rent ning ehitusmasinate ja –seadmete rentimine ja kasutusrent. Võlgniku osanike 17.01.2017.a. otsusega otsustati lõpetada äriühingu majandustegevus ning alustada likvideerimismenetlust. Lõpetatud on kõik koostöölepingud ja ka töölepingud. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli seisuga 21.03.2017.a. võlgniku töötajana registreeritud 12 töötajat. Samas esitas likvideerija ajutisele pankrotihaldurile töölepingud, millede kohaselt on töölepingud lõpetatud. Likvideerija
2-17-3402 selgitas ajutisele pankrotihaldurile, et töölepingute lõpetamise kanded on töötamise registris jäänud juhatuse hooletuse tõttu sisse viimata. Võlgnikul ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara 22,02 eurot ning kohustusi kokku vähemalt 121 097,16 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku majandustegevust jätkata võimalik, kuna selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused, kõik koostöölepingud ja töölepingud on lõpetatud. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Tagasivõitmise võimaluse osas on ajutine haldur tuvastanud, et Swedbank AS arvelduskontolt on 3 kuu jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist tehtud erinevaid maksed ja võetud kaardiga välja sularaha. Likvideerija selgituste kohaselt on 2016.a. detsembris väljavõetud sularahaga tasutud võlgniku võlausaldajate võlgnevusi vastavalt esitatud nõudekirjadele ja vastavalt võlgniku võimetele. Ajutine haldur leiab, et kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, saab koos võlausaldajatega kaaluda, kas esitada kohtusse hagid rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise nõuetega. Ajutine haldur teeb ettepaneku kohustada pankrotimenetlusest huvitatud isikuid tasuma kohtu deposiidina 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Deposiidi mittetasumisel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 850 eurot, millele lisandub käibemaks 170 eurot, kokku 1020 eurot ning vajalike kulude katteks 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot, kokku 60 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitise määramist OÜ-le Sentire M.K (registrikood 10539935), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks. Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
4.04.04.2017 toimunud kohutistungil jäi võlgnik oma avalduse ning ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
5.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.04.2017. Seisuga 04.04.201710.04.2017 (ega hiljem) ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 22,02 eurot ning kohustusi kokku vähemalt 121 097,16 eurot. Seega puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada
2-17-3402 võlausaldajate nõudeid. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid majandustegevuse jätkamiseks. Kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis tuleb pidada võlgniku maksejõuetuks.
8.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Tervendamise ja tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
9.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
10.Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur on palunud määrata võlgniku dokumentide hoidjaks isiku nõusoleku alusel võlgniku endine juhatuse liikme Xxxxi. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxxi (isikukood xxxx).
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise
2-17-3402 halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks vastavalt ajutise halduri taotlusele 1020 eurot (s.h käibemaks 170 eurot) ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 60 eurot (s.h käibemaks 10 eurot), kokku moodustavad ajutise halduri tasu ja kulutused koos käibemaksuga 1080 eurot.
15.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o koos käibemaksuga 476,40 eurot).
16.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.