■/
Kohtuasja number
2-06-16850
Otsuse kuupäev
23. oktoober 2006.a.
Kohtunik Kohtuasi
Krista Kirspuu
Asja läbivaatamise kuupäev
RT(isikukood XXX, elukoht XXX) avaldus EN'a (isikukood XXX, elukoht XXX) pankroti väljakuulutamiseks
Istungil osalenud isikud
Võlausaldaja lepinguline esindaja Mart Soeson võlgniku lepinguline esindaja Riho Viik Võlgniku ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo
Resolutsioon
Võlgnikul ja võlausaldajal on Õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Linnakohtu kaudu 20 päeva jooksul teatades esitatavast apellatsioonist 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. ASJAOLUD RT esitas 05.07.2006.a Harju Maakohtule pankrotiavalduse EN'a pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgneb EN võlausaldajale 400 000.00 krooni, millele lisanduvad intressid. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb 28.11.2005 sõlmitud kompromiss - laenulepingust ja 14.05.2005 sõlmitud laenulepingust. Võlgnik peidab ennast ja ei ole vaatamata selle, et võlausaldaja on temaga kontakteerunud, näidanud üles tahet võlga maksta ega soovinud rääkida ka kompromissidest. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik vormistanud sugulastele-tuttavatele ümber oma vara ja võlgnikul puudub käesoleval momendil vara, millest oleks võimalik rahalist kohustust täita. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning palub välja kuulutada EN'a pankrot. Harju Maakohtu 21.09.2006.a. määrusega algatati EN pankrotimenetlus ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule kirjaliku aruande EN võlgade ja vara, võlgniku maksevõimelisuse ja maksujõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Nimetatud aruande kohaselt moodustavad ajutisele haldurile teadaolevad EN'a varad kokku 324.19 krooni. EN riiklike maksude osas võlgnevusi ei ole. Võlgnevus pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale pankrotiavalduse alusel moodustab 400 000 krooni. Laenulepingu alusel on võlausaldajal õigus arvestada viivist laenu mittetähtaegselt tagastamata jäänud osalt, kuid võlausaldaja seda tänase päevani teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt moodustavad EN'a ajutisele haldurile teadaolevad võlad kokku 400 000.00 krooni. EN suuliste seletuste kohaselt töötab ta OÜ-s E , kus tema kuu sissetulekuks on 2000 I . EN on olnud abielus J N , Abielu lahutati Tallinna Linnakohtus 20.05.2001. Kohtuotsusega ühisvara jagamist ei toimunud. EN suuliste seletuste kohaselt neil ühisvara puudus. Pärast abielulahutust on olnud ENal kooselu JSiga. Kooselu jooksul soetati läbi AS Hansa Liising Eesti kolmetoaline korter Tallinnas. Korteri renoveerimiseks võttis võlgnik pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt laenu 400 000 krooni. Tänaseks päevaks on võlgniku ja JSi kooselu lõppenud. Pärast kooselu lõppu jäi korter JSi valdusse. Võlgniku seletuste järgi on J. Semjonov käesoleval ajal ühiselt soetatud korteri oluliselt kõrgema hinnaga võõrandanud, kuid võõrandamisest saadud tulu E. N jaganud ei oie. Maksesejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul suutmatus tasuda endale laenulepinguga võetud kohustusi. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. EN pankrotimenetluses on vara tagasinõudmise võimalus, kuid puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtuistungil võlausaldaja esindaja toetas avaldust ja palus ENa pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur jäi oma kirjaliku seisukoha juurde. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Juhul, kui võlausaldaja on nõus tasuma deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks saab välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlausaldaja nõustus tasuma raha deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik on seisukohal, et tal puudub vara võlgade katteks. Ajutise halduri tasuja vajalike kulude osas võlgnikul vastuväiteid ei ole.
Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seisukohad ning tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgnevuste hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri kui sõltumatu ning erialaseid teadmisi ja kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku varaline seisund ei võimalda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Võlgnikul on vara 324.19 krooni, võlgnevusi on ajutisele halduri hinnangul 400 000 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetlust saab läbi viia ainult siis, kui võlausaldaja poolt tasutakse PankrS § 30 lg 2 sätestatu. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on PankrS § 31 lg 1 ja § 1 lg 2 ja 3 tingimused olemas. Kohtu arvates puuduvad PankrS § 15 lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Kohus kohustas võlausaldajat tasuma kohtudeposiiti PankrS § 30 lg 2 nimetatud summa. Kohtu määratud summa on kohtudeposiiti laekunud ning seega on võimalik pankrotimenetlust läbi viia. Ly Müürsoo on esitanud ajutise haldurina tasunõude 6 töötunni eest kokku summas 9000 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 1500 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.