Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2017, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-3529
Tsiviilasi
XXX XXX pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX XXX (IK XXX, elukoht XXX, Narva linn)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja pankrotihalduri nimetamine
2-17-3529
Käesolevale määrusele peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigi-lõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlus-abi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja.
XXX XXX esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Üheaegselt pankrotiavaldusega esitas XXX XXX ka kohustustest vabastamise avalduse. Nõusoleku võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks nimetamiseks on esitanud kohtule Ly Müürsoo, kes kinnitas kohtule, et ta on sõltumatu nii võlgnikust kui ka teadaolevatest võlausaldajatest. 17.04.2017. a esitas ajutine haldur aruande, mille kohaselt on ajutise halduri poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist: I Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et XXX XXXl on alljärgnevaid arvelduskontod:
Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXX., mille saldo seisuga 12.04.2017. a oli 18,21 eurot (kontol broneering kaardihooldustasudest summas 18,24 eurot ja laenulepingust nr 10021246-VV võlgnevus 1354,30 eurot). Kuna kontol on broneering suuremas summas kui konto jääk, siis ei arvesta ajutine pankrotihaldur konto jääki lõppjärelduses vara hulka; AS-is SEB Pank arvelduskontot nr XXX, mille saldo seisuga 11.04.2017.a. oli 0,04 eurot.
Maksu- ja Tolliameti andmetel on XXX XXX saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist netos 167,40 eurot kuus. 01.04.2017.a. tõusid Eesti Vabariigis pensionid, seega on XXX XXX sissetulek alates 01.04.2017.a. suurem. Ajutisel halduril puudub informatsioon, milline on
2-17-3529 XXX XXX sissetulek alates 01.04.2017. a. XXX XXXl on esitamata 2014.a. ja 2015.a. tuludeklatatsioonid. Tagastamisele kuuluvat tulumaksu esitatud deklaratsioonide põhjal ei ole. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu andmetel kuuluvad XXX XXXle 1⁄4 kaasomandist alljärgnevatest kinnisasjadest: 587/4826 mõttelist osa kinnistust (korteriomand) asukohaga XXX, Narva, Ida-Virumaa, katastritunnusega XXX:, registriosa numbriga 444909, pindalaga 58,7 m2. 3⁄4 kaasomandist kuulub J F . Portaalis City24.ee on Narvas samal tänaval olevad korterid müügis hinnaga 747 - 1088 eurot/m2. Seega on 1⁄4 on hinnanguliseks maksumuseks 8000 eurot; Kinnistu (100 % elamumaa) asukohaga XXX, Narva, Ida-Virumaa, katastritunnusega XXX, registriosa numbriga 68309, pindalaga 460 m2. 3⁄4 kaasomandist kuulub N F . City24.ee andmetel on Narvas hoonestatud kruntide hinnad 50 - 100 eurot/m2. Seega on 1⁄4 hinnanguliseks maksumuseks 4000 eurot, Ajutisel pankrotihaldur puudub teave mõlema vara seisukorra kohta ja kuna pankrotimenetluses peab arvestama asjaoluga, et pankrotimenetlus on oma iseloomult kiire menetlus ja kuna 1⁄4 osa kinnistutest müük on raksendatud, on ajutine pankrotihaldur arvestanud vara väiksema väärtusega ja vara väärtus võib pankrotimenetluse käigus veelgi langeda. Järelepärimise tulemusena Maanteeametisse selgus, et XXX XXX nimele ega vastutava kasutuses sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega kaevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ega ole olnud. XXX XXX omas AS-is SEB Pank kaardikontot nr XXX, mis suleti 03.09.2015.a. Tulenevalt eeltoodust on XXX XXX ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara 12 000 eurot.
II Kohustused Maksu- ja Tolliameti esitatud saldoteatise järgi on nõuete saldo 12 852,22 eurot, mis on kohtutäiturite arestinõuded. Ajutine pankrotihaldur ei arvesta lõppjäreldustes kohtutäiturite arestinõuetega, sest need nõuded on kajastatud eraldi. Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele:
Swedbank AS-le kokku summas 3046,99 eurot [kaardihooldustasud summas 18,24 eurot, laenuleping 10-021246-VV kokku summas 1354,30 eurot (põhiosa võlg 554,73 eurot, põhiosa viivis 430,57 eurot, intressivõlg 129,84 eurot, leppetrahv 162,97 eurot, leppetrahvi viivis 76,19 eurot), laenuleping 10-085063-VV kokku summas 1674,45 eurot (põhiosa võlg 856,62 eurot, põhiosa viivis 482,92 eurot, intressivõlg 293,37, muud kulud 41,54 eurot)]. Kuna konto jääk oli 18,21 eurot, siis arvestab ajutine pankrotihaldur võlgnevuseks 3028,78 eurot. Pankrotiavalduses on, et XXX XXX hoiab kontrollia all Swedbank AS-i õppelaenu. Samas Swedbank AS vastuses ei kajastu võlgnevust õppelaenu eest. AS-le SEB Pank summas 143,71 eurot (püsimaksega krediitkaardi leping nr A070008128 summas 141,21 eurot, teenustasu võlgnevused kokku summas 2,5 eurot). Kohtutäitur Krista Järvet’i büroo töötaja teatas, et võla jääk on 92,87 eurot ja vii3
2-17-3529
vis (0,038890 % põhinõudelt, alates 07.08.2010.a. kuni täitmiseni); IPF Digital Estonia OÜ–le summas 243,45 eurot (20.09.2008.a. laenutaotlus nr 183953, makseperiood 6 kuud); ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le summas 1035 eurot (ts.asi 2-13-24755); Julianus Õigusbüroo OÜ teatas, et võlgnevus OÜ-le Aktiva Finants (endine Krediidikassa AS) summas 293,81 eurot (tsiviilasi 2-12-56393); VKG Elektrivõrgud OÜ-le 168,21 eurot. Samas kohtutäitur Andrei Krek teatas, et võlgnevus on 216,14 eurot. Ajutine haldur võtab lõppjäreldustes arvesse võlausaldaja poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; Kohtutäitur Andrei Kreki teatas, et võlgnevus L W on 750,56 eurot; Kohtutäitur Risto Kütt teatas, et võlgnevus Bigbank AS-le on 4034,28 eurot. Kuna Bigbank AS ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud, siis võtab ajutimne haldur lõppjäreldustes arvesse kohtutäituri poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; Kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses on Summa Invest OÜ nõue summas 1051,03 eurot. Kuna Summa Invest OÜ ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud, siis võtab ajutine haldur lõppjäreldustes arvesse kohtutäituri poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus
TSÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega tuleb pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas IPF Digital Estonia OÜ nõue on aegunud. Võlgnevused kohtutäituritele on järgmised:
Kohtutäitur Andrei Krekile summas 697,15 eurot; Kohtutäitur Krista Järvetile summas 48,48 eurot; Kohtutäitur Raigo Pärsile summas 735,95 eurot; Kohtutäitur Risto Kütile summas 541,41 eurot.
Kohtutäitur Kristel Maalman ei ole ajutise halduri järelepärimisele aruande koostamise ajaks vastanud. Seega puudub halduril informatsioon, kas XXX XXXl on kohtutäitur Kristel Maalman’ile täitekulude võlgnevust. Võlgnevuse olemasolu tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses oli AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) nõue 1757,25 eurot. AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) pankrotihaldur teatas, et AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) ei oma nõuet XXX XXX vastu, kuna AS Q Ratsanikud PP (pankrotis) nõuded olid panditud Swedbank AS kasuks, kes 07.04.2010.a. viis läbi panditud vara enampakkumise ning mille tulemusena ta ise omandas panditud vara. Samas kohtutäitur Raigo Pärsi vastusest nähtub, et võlgnevus on 1721,09 eurot. Kuna Swedbank AS ei kajasta oma vastuses võlgnevust, siis ajutine haldur ei arvesta lõppjäreldustes selle summaga, kuid nõude olemasolu ja täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on Eesti Vabariigi (Tartu Maakohtu kaudu) 2 nõuet kokku 349,47 eurot. Täitemenetlused on algatatud 14.03.2003. a. Kuna Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud ja kohtutäitur Andrei Krek ei kajasta vastuses neid nõudeid, siis ajutine haldur ei arvesta lõppjäreldustes nende nõuetega, kuid nõuete olemasolu ja täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus.
2-17-3529 Pankrotiavalduses on märgitud võlgnevus OÜ-le Castovanni, millel puudub summa. OÜ Castovanni ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud. Seega puudub ajutisel halduril informatsioon võlgnevuse olemasolu ja suuruse kohta. BB Finance OÜ teatas, et XXX XXXl on kehtiv leping, kuid nõude aegumise tõttu BB Finance OÜ nõudeavaldust ei esita. Tele2 Eesti AS teatas, et neil on kehtiv leping ja võlgnevused puuduvad. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad XXX XXX ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused kokku 12 771,82 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused XXX XXX vara suhtes oli enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist 11 täitemenetlust:
kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli Eesti Vabariigi (Tartu Maakohtu kaudu) 2 nõuet kokku 349,47 eurot, L W nõue 750,56 eurot; Swedbank AS nõue 1080,69 eurot ja VKG Elektrivõrgud OÜ nõue 216,14 eurot; kohtutäitur Krista Järveti menetluses oli AS SEB Pank nõue 191,52 eurot; kohtutäitur Raigo Pärsi menetluses oli Summa Invest OÜ nõue 1051,03 eurot ja Reval Credit AS [uus ärinimi AS Q Ratsanikud PP (pankrotis)] nõue 1757,25 eurot;; kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli ERA Liisingu Inkassoteenused AS nõue summas 877,38 eurot ja Krediidikassa AS (kustutatud) nõue 905,40 eurot; Kohtutäitur Risto Küti menetluses oli Balti Investeeringute Grupi Pank AS (uus ärinimi Bigbank AS) nõue 5277,84 eurot.
Võttes aluseks Viru Maakohtu 06.04.2017.a. määruse, esitas ajutine pankrotihaldur täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.
IV Majanduslik olukord Seisuga 17.04.2017. a on XXX XXX’l ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara hinnanguliselt 12 000 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku 12 771,82 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on XXX XXX saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist netos 167,40 eurot kuus. 01.04.2017. a tõusid Eesti Vabariigis pensionid, seega on XXX XXX sissetulek alates 01.04.2017. a suurem. Ajutisel halduril puudub informatsi-oon, milline on XXX XXX sissetulek alates 01.04.2017. a. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. XXX on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et XXX XXX on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus tasuda endale võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
2-17-3529 V Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eelduseks PankrS § 170 kohaselt on võlgniku poolt vastava avalduse esitamine. XXX XXX esitas koos pankrotiavaldusega Viru Maakohtule kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (reg.kood 10539935).
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmi-se viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest ku-ni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab välja XXX XXX pankroti. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Ly Müürsoo
2-17-3529 tuleb nimetada XXX XXX pankrotihalduriks. Kohus kutsub kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku reedel, 22. mail 2017. a kell 12.15 Viru Maakohtu Narva kohtumajas saalis nr 1, asukohaga 1. Mai 2, Narva. Enne võlausaldajate üldkoosolekut (kell 12.00) annab võlgnik pankrotivande. Kohus selgitab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuhu märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning selgitus selle kohta, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 33 lg 2,3). Kohus teatab ka, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).
Ajutise halduri kulud ja tasu PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud kulude aruande kohaselt on ülesannete täitmiseks kulutatud kümme tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 ajutise halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on pankrotimenetluse kulud. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuru-se määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõ7
2-17-3529 pe-tatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 6 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.