Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Andrus Miilaste sekretär Sigrid Huik juuresolekul
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. oktoober 2006.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-06-14369
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X ja Y vastu 83 530,10 krooni nõudes
Viimase kohtuistungi aeg
28. september 2006. a.
Menetlusosalised ja nende
hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS; registrikood: 10183757; asukoht: Rüütli 23, Tartu; hageja esindaja: Helmeri Indela; kostja I: X kostja II: Y
esindajad
Hageja ja kostja X (edaspidi põhivõlgnik) sõlmisid 13. juulil 2005. a tarbijakrediidilepingu (tl 1015) ja 28. novembril 2005. a kokkuleppe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (tl 18-22), mille alusel sai põhivõlgnik hagejalt krediiti kokku summas 40 336,24 krooni. Kokkuleppe kohaselt on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 27,15% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 64 868,46 krooni. Kokkuleppe kohaselt kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi (edaspidi „üldtingimused“) (tl 14-15). Hageja sõlmis 13. juulil 2005. a Y (edaspidi käendaja) käenduslepingu (tl 16-17) ning 28. novembril 2005. a kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta (tl 23), millega käendaja võttis endale vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete täitmise eest 144 980 krooni tähtajaga 1. detsember 2013. a. Kuna kostjad ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi hageja ees ka peale korduvaid meeldetuletusi, ütles hageja põhivõlgnikuga sõlmitud lepingu üles. Üldtingimuste kohaselt tuleb tasumisega viivitamisel tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Viivise arvutamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Hageja on maksmisega viivitamise tõttu arvestanud ka viivist, mida nõuab summas 1402,79 krooni. Üldtingimuste alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel oli tagastamata 40 055,73 krooni. Seega nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 8011,15 krooni leppetrahvi. Üldtingimused annavad hagejale õiguse nõuda võla sissenõudmisega seotud kulusid, mis koosnevad võla sissenõudmiskirjadest, lepingu ülesütlemishoiatustest, lepingu ülesütlemisavaldusest ja käendajale saadetud nõudekirjast. Seega nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 1450 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel pidi põhivõlgnik tasuma hagejale kokkuleppe sõlmimise eest lepingu muutmise tasu 400,56 krooni vastavalt maksegraafikule. Kostjad ei ole nimetatud summat tasunud, mistõttu tuleb see neilt solidaarselt välja mõista. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 27 000 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Eelnevast tulenevalt palub hageja kohtult mõista kostjatelt solidaarselt välja 83 530,10 krooni, millest 40 055,73 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 5209,85 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1402,79 krooni viivis, 8011,15 krooni leppetrahv, 1450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 400,56 krooni lepingu muutmise tasu ja 27 000 krooni kahjuhüvitis; mõista kostjatelt solidaarselt välja viivis 27,15% tagastamata krediidisummalt aastas ja jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda.
Oma vastuses soovib kostja asja läbivaatamist kohtuistungil, ning märgib, et tema enda palgast võlga tasuda ei suuda, kuna palga suuruseks on 5000 krooni kuus, millest üle poole läheb maksudeks.
X ei vastanud hagile ega ilmunud ka kohtuistungile. Kohtuistungil võtab Y hagi õigeks, kuid leiab, et kuni X on põhivõlgnik, tuleks temal võlga tasuda. Y leiab, et temal ei ole piisavalt vahendeid, et võlga tasuda. Ta saaks maksta kuus 200-300 krooni. Hageja jääb oma seisukoha juurde.
Hageja ja põhivõlgniku vahel on sõlmitud leping tulenevalt VÕS § 402, mis sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on põhivõlgnikule lepingus toodud ulatuses laenu andnud, mistõttu on tema oma kohustust kohaselt täitnud. Kõnesolevast lepingust ja hiljem sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppest tulenevalt kohustus põhivõlgnik maksegraafiku alusel laenu ja sellele lisanduvat intressi tagastama. Põhivõlgnik aga maksegraafikust kinni ei pidanud ega teinud ettenähtud makseid. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kõnesoleva sätte alusel on sõlmitud leping hageja ja Y vahel. Järelikult oli Y kohustus tasuda makseid põhivõlgniku eest, kui viimane seda ei teinud. Oma lepingust tulenevat kohustust ei täitnud ka käendaja. Seega on mõlemad kostjad lepingut rikkunud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib Krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Seaduses toodud nõudeid silmas pidades ütles hageja põhivõlgnikule lepingu üles. Eelnevast sättest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt kogu võla tasumist.
lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingujärgselt on viivisemääraks 27,15% võlgnetavalt summalt aastas. Hagejal on kostjate suhtes viivise nõudmise õigus, kuna kostjad on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste punkti 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel oli tagastamata 40 055,73 krooni, millest 20% on 8011,15 krooni. Nimetatud summa on kostjatelt solidaarselt sissenõutav. Üldtingimuste punkti 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadete eest vastavalt krediidiandja hinnakirjas (tl 32) sätestatule. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt 1450 krooni hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 128 lg- st 4 tulenevalt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjate kohustuse rikkumise tõttu saamata jäänud tulu. Kuna hageja ütles lepingu üles põhjusel, et kostja rikkus lepingut, kaotas hageja võimaluse teenida edasist intressi. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist osas, mis ei ole kaetud leppetrahviga, seega summas 27 000 krooni. VÕS § 145 lg-st 1 tulenevalt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada Sama paragrahvi lõike 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eeltoodud sätted annavad hagejale õiguse esitada eeltoodud nõuded kostjate vastu solidaarselt. Käendaja vastutus on piiratud 144 980 krooniga.(tl.23) Haginõuded seda piirmäära ei ületa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada eeltoodud põhjustel ja summades. Kostja Y ei ole hagile vastu vaielnud ja tunnistab hageja nõuet. TsMS § 468 lg1 p1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja seega jäävad kohtukulud kostjate kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.