Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagejana esitas hagi kostja A L vastu poolte vahel 13.09.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500609/45kt tuleneva võlgnevuse nõudes. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 25 000 krooni krediiti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 29.40% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 22 672.63 krooni. Kostja A T `ga sõlmis hageja 13.09.2005.a. tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 72 673 krooni ning käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.10.2010.a. Hageja ja A L sõlmisid 28.11.2005 kokkuleppe krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta, mille lausel suurendati kokkuleppe sõlmimise hetkel võlgnetavat krediidisummat 971.66 krooni võrra, mistõttu oli pärast täiendava krediidisumma üleandmist põhivõlgniku kasutuses olevaks summaks 25 971.66 krooni. Kokkuleppes lepiti kokku uues intressimääras, milleks sai 29.23% uuelt krediidisummalt aasta kohta ning kehtestati uus maksegraafik. Kokkuleppe sõlmimisest informeeris hageja A.T `t 29.11.2005 saadetud kirjaliku teatega. Hageja ja A L sõlmisid 06.12.2005 kokkuleppe krediidisumma suurendamise ja lepingu tingimuste muutmise kohta, mille alusel suurendati kokkuleppe sõlmimise hetkel võlgnetavat krediidisummat 30 300 krooni võrra, mistõttu oli pärast täiendava krediidisumma üleandmist põhivõlgniku kasutuses olevaks summaks 56 271.66 krooni. Kokkuleppes lepiti kokku uues intressimääras, milleks sai 28.37% uuelt krediidisummalt aasta kohta ning kehtestati uus maksegraafik. Kokkuleppe sõlmimisest informeeris hageja A.T `t 08.12.2005 saadetud kirjaliku teatega. Kuna põhivõlgnik ei täitnud oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt, oli hageja 30.12.2005, 21.01.2006 ja 20.02.2006 sunnitud saatma kostjatele tasulised meeldetuletuskirjad võlas olevate summade tasumiseks. Kostjad kirjadele ei reageerinud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja saatis 20.03.2006 kostjatele lepingu ülesütlemishoiatuse ja 19.04.2006 ülesütlemisavalduse põhivõlgnikule ning teavitas sellest käendajat. Hageja nõudis kostjatelt koheselt 74 444.21 krooni tasumist, millest tagastamata krediidisumma moodustas 54585.24 krooni, intress 7424.92 krooni, viivis 67 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni ja leppetrahv 10 917.05 krooni. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja krediidisaajale 25 000 krooni krediiti. Kokkulepete alusel suurendati krediidisummat 971.66 krooni ja 30300 krooni võrra. Krediidisummaks sai

56 271.66 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2- nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjaid lepingu üleütlemisest, samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostjad sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud hagejale mitte ühtegi makset, siis on lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 54 585.24 krooni. Kokkuleppe alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 28.37% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress moodustab summas 7424.92 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on alates 01.01.2006 lepingu järgselt viivise määraks 28.37% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvestab viivist alates 30.04.2006 ja viivise summa seisuga 07.06.2006 moodustab 1721.65 krooni. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele tuleb kostjatel alates 07.06.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt tasuda viivist 28.37% tagastamata krediidisummalt aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Kuna lepingu ülesütlemise hetkel oli tagastamata krediidisumma 11 812.17 krooni, on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 10 917.05 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 29 440.88 krooni. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on pooled kokku leppinud. Kokkuleppe kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 28.37% krediidisummalt aastas ehk kogu summalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 49 019.34 krooni intressi. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata tasutud intress 1236.49 krooni, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7424.92 krooni ja leppetrahv 10917.05 krooni. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis summas 29 440.88 krooni. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu alusel piiratud 72 673 krooniga. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 72 673 krooni ning kostjalt A L `lt täiendavalt välja mõista 32 866.75 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 54 585.24 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7424.92 krooni, viivis 1721.65 krooni, leppetrahv 10 917.05 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni ja kahjuhüvitis 29 440.88 krooni. Alates 07.06.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 28.37% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, käendusleping, kokkulepped, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 10.08.2006.a. kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid Rahvastikuregistri järgsetele aadressidele ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 31.08.2006.a. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostja A T `i isa poolt on edasiandmiseks materjalid vastu võetud 12.08.2006.a., mille kohta ta on andnud allkirja. Kostjale A L `le on allkirja vastu materjalid kätte antud 27.09.2006.a. Ida Politseiprefektuuri poolt aadressil Rohuaia 22-29 Rakvere. Seega vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli 10.10.2006.a. Seda tähtaega kohaldab kohus ka A T suhtes. Kostjad kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka

kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjatelt kuulub solidaarselt välja mõistmisele 72 673 krooni ning kostjalt A L `lt täiendavalt 32 866.75 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 54 585.24 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7424.92 krooni, viivis 1721.65 krooni, leppetrahv 10 917.05 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni ja kahjuhüvitis 29 440.88 krooni. Alates 07.06.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele viivis 28.37% tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele solidaarselt kostjate poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2; 367 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

M.Roots

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 20. novembril 2006.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.