Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
12.oktoober 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-18191
Tsiviilasi
MTÜ avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik - MTÜ Võlgniku esindaja – EL
Asja läbivaatamine
10.oktoobril 2006 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Võlgniku esindaja: juhatuse liige EL Ajutine pankrotihaldur: TE
Juures viibis
Sekretär VK
Kohtumääruse resolutsioon
võib
esitada
määruskaebuse
päeva
Menetluse käik MTÜ esitas kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
jooksul
määruse
Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik võlgneb maksuametile maksuvõlana 273 800 krooni ja intressivõlana 183 563 krooni. Võlgniku põhitegevuseks oli hariduse andmine raske- ja sügava puudega lastele ja nende kooliks ettevalmistamine. Sisuline töö oli kõrgel tasemel ja vabariigis hinnatud. Olukord muutus, mil anti sisse OÜ pankrotiavaldus. OÜ-ga lõpetati rendileping ning võlgnikuga sõlmiti tähtajaline leping vaid kooliaasta lõpuni ning jätkamine jäeti lahtiseks. Hilisemat palvet uute lepingute sõlmimiseks ei rahuldatud, mistõttu edasine tegutsemine osutus võimatuks. Võlgnik taotleb pankroti välja kuulutamist. Kohtuistungil jäi võlgnik avalduses esitatud seisukohale. Ajutise halduri seisukoht Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Kohustusi on võlgnikul 476 219 krooni maksu- ja viitvõlana. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku majandustegevus lõppes juba, pankrotiavaldus esitati alles. Pankrotiavaldust ei esitatud varem, kuna loodeti veel majandustegevust taaskäivitada, pidades selleks läbirääkimisi ning otsides võimalusi. Pankrotiavalduse esitamisega on põhjendamatult viivitatud ning tegemist on juhtorgani liikmete poolt oma kohustuse rikkumisega, kuid see ei olnud tahtlik. Pankrotihaldur taotleb ajutise halduri tasuna ja tehtud kulutuste katteks välja mõista 6 700 krooni riigilt. Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur samale seisukohale ning taotles pankrotimenetluse lõpetamist pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused määrusega algatas kohus MTÜ pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks TE. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku poolt kohtule esitatud avalduse ja ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on 476 219 krooni suuruses. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole. Seega puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Asjas on tuvastatud, et võlgniku majandustegevus lõppes juba.aastal. MTÜS § 39 sätestab juhatuse kohustuse esitada pankrotiavaldus, kui selgub, et mittetulundusühingul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed mittetulundusühingule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt. PankrS § 28 lg 2 2.lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lähtudes võlgniku poolt esitatud seletusega maksejõuetuse põhjuste kohta ja pankrotihalduri seisukohaga, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei olnud tahtlik, kuna loodeti tegevust jätkata ja selleks võeti ette konkreetseid meetmeid, asub kohus seisukohale, et ei ole põhjendatud PankrS § 28 1.lõike kohaldamine, kuna selleks puudub lõikes 2 sätestatud alus – tahtlus või raske hooletus. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri ülesannete täitmise eest tasu saamiseks summas 6 700 krooni. Kooskõlas PankrS § 23 lg 1, mille kohaselt ajutisel halduril
on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, tuleb ajutise halduri tasuna ja vajalike kulutustena välja mõista ajutise halduri poolt taotletud 6 700 krooni. Juhindudes Justiitsministri 3.veebruari 2006 määruse nr 3 § 1 lg 7 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest määruses kehtestatud korras ja suuruses. Sama määruse § 2 8.lõike kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kuni 6 700 krooni suuruses. Halduri poolt esitatud taotlus ajutise halduri tasu väljamõistmiseks on kooskõlas viidatud määrusega. Riigi vahenditest tuleb ajutise halduri tasuna välja mõista 6 700 krooni. Nimetatud summasse on arvestatud tulumaks 1135 kr, pensionikindlustus 101 kr, sotsiaalmaks 1662 kr, seega kuulub pankrotihaldurile väljamaksmisele 3802 krooni. Ajutise halduri tasu maksab haldurile välja Kohtute Raamatupidamiskeskus. Kooskõlas TsÜS § 46 lg 1 tuleb dokumendid anda hoiule võlgniku seaduslikule esindajale ELe. Dokumente tuleb hoida 10 aastat.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.