Tagaseljaotsus
Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Otsuse avalikult teatavaks tegemise
10.10.2006.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-8606
Tsiviilasi
OÜ hagi VPi vastu 11 817,92 krooni võla nõudes
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Hageja esindaja SE Kostja VPi
Kohtuotsuse resolutsioon Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista VPi ́lt 11 817,92 krooni ja kohtukulu katteks 1935,90 krooni OÜ kasuks. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Hageja nõue .a. esitas OÜ hagi VPi vastu 11 817,92 krooni võla nõudes. Hageja nõude aluseks on .a. sõlmitud leping. Hageja palub kostjalt välja mõista 5908,96 krooni (põhivõlg) ja viiviseid 5908,96 krooni, kokku 11 817,92 krooni. Kohtu põhjendused Kostjale on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte antud. Kostja pidi hagile kirjalikult vastama hiljemalt .a., kostja kohtu nõudmist täitnud ei ole. Kohus on kostjat hoiatanud, et kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. AS ja VPi vahel on .a. sõlmitud leping, mille alusel osutas hageja kostjale .
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne .a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja võetud kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 11 817,92 krooni. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja õigusabikulu 590,90 krooni. TsMS § 315 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusdokumendid edastada kohtutäituri kaudu. Kohtutäituritasu
väljamõistmisel lähtub kohus kohtutäituri seaduse (KTS) § 25 lg-st 1, mille kohaselt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäiturile
makstav tasu 250 krooni. KTS § 25 lg 2 järgi kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäituri tasu otsusest nähtub, et kohtutäitur on käibemaksukohuslane. Tulenevalt käibemaksukohustusest lisandub kohtutäituri tasule juurde käibemaks 18 %. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kohtutäituri tasu 295,00 krooni. Kaja esitamisel tuleb kajalt tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Ene Tsefels kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.